Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

Tsiviilasi nr 2-16-115455 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (v.a määruse resolutsiooni punktide 4-6 osas). Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

2(5)

Tsiviilasi nr 2-16-115455 kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kohus saatis 22.05.2017.a ja teistkordselt 23.05.2017.a kostja e-posti aadressil hageja menetluskulude nimekirja kohustades esitama sellel vastuväited hiljemalt 25.05.2017.a. Kostja kinnitas 25.05.2017.a kohtu kirja kättesaamist, saates ühtlasi vastuse, milles ta esmakordselt teavitas kohut kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest. Kostja ei ole kohtule enne istungit ega ka istungi päeval (s.o 22.05.2017.a) istungile ilmumata jätmise põhjustest teada andnud. Kostja on kajas vastuoluliselt märkinud, et tegi vahetult pärast põhjuse äralangemist 22.05.2017.a maakohtule selle e-posti teel teatavaks ja siis öelnud, et sai rahalisi vahendeid kõnekaardi (sh interneti teenuse) jaoks alles 24.05.2017.a õhtul. Kuigi kostja väidab, et tal puudusid vahendid helistamiseks ja interneti teenuseks, on ta ostnud ajalehe, millega end pildistada ja need pildid on ta ka sama päeva õhtul digitaalselt allkirjastanud. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ligikaudu 1,5 kuud enne istungit. Majanduslikud raskused ei ole kohtu hinnangul asjaolu, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning need ei taba menetlusosalist ootamatult. Eluliselt ei ole ustutav, et isik jätab teisest riigist tulles sõidupileti ostmise viimasele hetkele, sest nii ei pruugi ta enam piletit saada soovitud reisile ja seetõttu ei jõuaks ta ikkagi õigel ajal kohtuistungile. Kui aga rahalised raskused ilmnesid varem, oleks kostja saanud võtta juba varem tarvitusele vastavad abinõud (näiteks teavitada kohut, laenata raha jms). Samuti ei ole usutav, et Tenerifel puuduvad avalikud internetipunktid, kus igaüks saaks kasutada tasuta internetiteenuseid (sh saata e-kirju). Kohus leidis, et kuigi TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, peab põhjus olema võrreldav samas paragrahvis tooduga ehk tabama menetlusosalist ootamatult, mille tõttu ei ole tal võimalik istungist osa võtta ja temalt ei saa ka selles olukorras oodata teavitamist. Kohus leidis, et kajas esitatud selgitused ei ole käsitletavad mõjuva põhjusena menetluse taastamiseks.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-16-115455 Määruse põhjendused

4(5)

Tsiviilasi nr 2-16-115455 olulistele määruskaebuse väidetele (II kd, tl 27-28). Määruskaebuse vastus on esitatud hageja lepingulise esindaja poolt allkirjastatult, kelle osas on kohus asja materjalide alusel tuvastanud esindusõiguse olemasolu nii volikirja kui ka diplomi alusel. Tunnitasu 100 eurot on juristi puhul põhjendatud ja vajalik hind, arvestades kohtupraktikat. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 125 eurot lepingulise esindaja kulu hüvitisena. Hageja kinnitas, et nimetatud kulu on esitatud ilma käibemaksuta. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.