Õigusbüroo VK & Partnerid Osaühingu hagi OÜ Agenor vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2017.a määrus kaja rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Agenor määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Õigusbüroo VK & Partnerid Osaühing (registrikood 11986263), tehinguline esindaja Madis Truber Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ Agenor (registrikood 10700098), seaduslik esindaja juhatuse liige ÜT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 29.08.2017.a määrus muutmata.
2.Jätta OÜ Agenor määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Agenor kanda.
Määrata kindlaks Õigusbüroo VK & Partnerid Osaühingu ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suurusena 125 eurot.
5.Mõista OÜ-lt Agenor menetluskuludena ringkonnakohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulu välja summas 125 eurot Õigusbüroo VK & Partnerid Osaühingu kasuks.
6.Mõista OÜ-lt Agenor vastavalt käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 5 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt Õigusbüroo VK & Partnerid Osaühingu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-115455 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (v.a määruse resolutsiooni punktide 4-6 osas). Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna kostja ei ilmunud 22.05.2017.a toimunud kohtuistungile, rahuldas kohus hagi 31.05.2017.a tagaseljaotsusega. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 08.06.2017.a.
2.25.06.2017.a esitas kostja tagaseljaotsusele kaja, milles palus kaja rahuldada ja menetluse taastada. Kostja leidis, et maakohus on rikkunud tagaseljaotsust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 koostoimes lõikega 3 ja TsMS § 437 p 2, kui on lihtmenetlusse määratud asjas pidanud kohtuistungi. Samuti on kostja tähtpäevaks esitanud oma vastuväited hagiavaldusele ning enne kohtu poolt määratud 25.05.2017.a tähtpäeva esitanud seisukoha hageja menetluskulude kohta. Kostjal oli mõjuv põhjus, miks ta ei saanud ilmuda kell 10.00 Tallinnas toimuvale kohtuistungile, mille tegi ka vahetult pärast põhjuse äralangemist 22.05.2017.a maakohtule e-posti teel teatavaks. Kostja on olnud sunnitud majanduslikel põhjustel otsima majanduslikke tegutsemisvõimalusi Euroopa Liidus, sh sunnitud seadusliku esindajana muutma oma peamist elukohta ning tegutsemiskohta, mis on olnud alates 2016.a Hispaania Kuningriik. Kostja on saanud kohtu poolt esitatud menetlusdokumendid Hispaanias kätte e-posti teel või avaliku e-toimiku kaudu. Kostja tahtis tulla 22.05.2017.a toimuvale ärakuulamisele (istungile), kuid ei saanud majanduslikel põhjustel tasuda transpordi eest (puudus pileti- või sõiduraha). Avaldajal puudusid rahalised vahendid vahetult enne 22.05.2017.a kohtule helistamiseks või interneti teenuseks, et käesolev teade edastada enne ära kuulamist või kohtuistungit. Avaldaja sai rahalisi vahendeid kõnekaardi (sh interneti teenuse jaoks alles 24.05.2017.a õhtul).
3.Hageja esitas 22.08.2017.a kostja kaja osas seisukoha, milles palus jätta kaja rahuldamata ja menetluse uuendamata.
4.Harju Maakohus tegi 29.08.2017.a määruse, millega jättis kostja taotluse menetluse uuendamiseks ja kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Kohus, tutvudes menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumentidega leidis, et poolte ärakuulamine on põhjendatud. Kuivõrd kohtul ei ole keelatud lihtmenetluses pooli ära kuulata või määrata kohtuistungit, ei olnud see alus asja arutamise uuendamiseks. Samuti ei esine kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 ja § 413 lg-s 3 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei võinud kohus tagaseljaotsust teha. Kohus saatis kostjale kohtukutse 22.05.2017.a kohtuistungile ilmumiseks 30.03.2017.a ja teistkordselt 10.04.2017.a e-posti aadressil XXX, mille kättesaamist kinnitas kostja 10.04.2017.a. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt kooskõlas TsMS § 3111 lg-ga 5, mistõttu ei kuulu kohaldamisele TsMS § 415 lg 1 lause 2 p 2 ja kaja esitamiseks on vastavalt TsMS § 415 lg 1 lausele 1 vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Harju Maakohtu kohtuistung toimus 22.05.2017.a algusega kell 10.00. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-115455 kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kohus saatis 22.05.2017.a ja teistkordselt 23.05.2017.a kostja e-posti aadressil hageja menetluskulude nimekirja kohustades esitama sellel vastuväited hiljemalt 25.05.2017.a. Kostja kinnitas 25.05.2017.a kohtu kirja kättesaamist, saates ühtlasi vastuse, milles ta esmakordselt teavitas kohut kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest. Kostja ei ole kohtule enne istungit ega ka istungi päeval (s.o 22.05.2017.a) istungile ilmumata jätmise põhjustest teada andnud. Kostja on kajas vastuoluliselt märkinud, et tegi vahetult pärast põhjuse äralangemist 22.05.2017.a maakohtule selle e-posti teel teatavaks ja siis öelnud, et sai rahalisi vahendeid kõnekaardi (sh interneti teenuse) jaoks alles 24.05.2017.a õhtul. Kuigi kostja väidab, et tal puudusid vahendid helistamiseks ja interneti teenuseks, on ta ostnud ajalehe, millega end pildistada ja need pildid on ta ka sama päeva õhtul digitaalselt allkirjastanud. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ligikaudu 1,5 kuud enne istungit. Majanduslikud raskused ei ole kohtu hinnangul asjaolu, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning need ei taba menetlusosalist ootamatult. Eluliselt ei ole ustutav, et isik jätab teisest riigist tulles sõidupileti ostmise viimasele hetkele, sest nii ei pruugi ta enam piletit saada soovitud reisile ja seetõttu ei jõuaks ta ikkagi õigel ajal kohtuistungile. Kui aga rahalised raskused ilmnesid varem, oleks kostja saanud võtta juba varem tarvitusele vastavad abinõud (näiteks teavitada kohut, laenata raha jms). Samuti ei ole usutav, et Tenerifel puuduvad avalikud internetipunktid, kus igaüks saaks kasutada tasuta internetiteenuseid (sh saata e-kirju). Kohus leidis, et kuigi TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, peab põhjus olema võrreldav samas paragrahvis tooduga ehk tabama menetlusosalist ootamatult, mille tõttu ei ole tal võimalik istungist osa võtta ja temalt ei saa ka selles olukorras oodata teavitamist. Kohus leidis, et kajas esitatud selgitused ei ole käsitletavad mõjuva põhjusena menetluse taastamiseks.
5.12.09.2017.a esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi kaja lahendamiseks. Kostja jäi kajas esitatud seisukohtade juurde. Maakohus on kajale lisatud tõendeid valesti hinnanud, kui leidis, et kostja on ostnud ajalehe. Kostja ei ole ostnud 22.05.2017.a ajalehte, vaid laenas seda pildistamiseks 22.05.2017.a. Kostja ei suutnud 1,5 kuu jooksul hankida piisavalt rahalisi vahendeid sõidupileti ostmiseks. Kohe kui tekkisid rahalised vahendid internetiteenuse jaoks, saatis kostja taotluse. Tenerifel puuduvad avalikud internetipunktid, kus igaüks saaks kasutada tasuta internetiteenuseid. Üldtuntud on asjaolu, et tihti ei toimi tervel saarel internet mõnikord kolm päeva järjest. Samuti oli probleem isiklikust arvutist teabe kättesaamisega ja e-toimikusse ei saanud siseneda mitte keegi teine kui määruskaebuse esitaja. Kostja esitas tähtpäevaks vastuväited enne kohtu poolt määratud 25.05.2017.a tähtpäeva hageja menetluskulude kohta. Kostja arvates on maakohus tõendeid valesti hinnanud, kui ei ole tõendite hindamise käigus vajadusel küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi. Kostjal on õigus esitada mõjuva põhjuse kohta tõendid 14 päeva jooksul alates põhjuse äralangemisest. Seega on kohus rikkunud TsMS 437 p-i 2. Samuti ei ole kohus lahendanud kostja vastuväidet hageja menetluskulude kohta, mille tähtpäev oli 25.05.2017.a.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-115455 Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.TsMS § 413 lg 3 p 3 kohaselt ei saa kohus tagaseljaotsust teha, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja on küll väitnud, et ei tema ega hageja ei taotlenud istungit käesolevas asjas, kuid kostja ei ole asja materjalidest nähtuvalt avaldanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Üksnes istungi mittetaotlemine seda ei tähenda. Seega ei olnud tagaseljaotsuse tegemine välistatud TsMS § 413 lg 3 p-i 3 alusel. Maakohus ei ole asja lahendamisel leidnud, et kostja viibimine Hispaanias ei ole usutav. Seega ei ole määruskaebuse väited seoses piltide vale hindamisega asjakohased ja ringkonnakohus neid ei käsitle. Maakohus põhjendas põhjalikult, miks kostja poolt toodud asjaolud ei ole mõjuv põhjus TsMS § 413 lg 3 p 2 ja TsMS § 415 lg 1 alusel, et menetlus taastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kostja, elades välisriigis, pidi mõistlikult käitudes pärast kohtukutse kättesaamist selgitama välja võimalused kohtuistungile tulemiseks viivitamatult. Selleks oli kostjal piisavalt aega, arvestades, et ta on kohtukutse saanud kätte 10.04.2017.a (I kd, tl 115) ning istung toimus asjas alles 22.05.2017.a. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et ka 02.05.2017.a on kostja seaduslik esindaja kinnitanud menetlusdokumendi kättesaamist e-toimiku süsteemi vahendusel, mis tähendab, et ka 20 päeva enne istungi toimumist oli kostja esindajal juurdepääs arvutile ja e-toimikule. Isegi juhul kui kostjal tõepoolest ei olnud rahalisi vahendeid transpordi korraldamiseks Eestisse, oleks kostjal olnud võimalik taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist, kes oleks saanud istungil kostjat esindada. Kostja on riigi õigusabi taotlenud alles pärast istungi toimumist. Määruskaebuse esitaja väited seoses Internetile ligipääsu puudumisega ja arvutiprobleemidega on põhistamata ja eluliselt mitteusutavad. Tagaseljaotsusega asja lahendamisel rahuldab kohus hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus ei hinda tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid, kuivõrd TsMS § 413 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud asjaolud omaksvõetuks. Samuti ei pea kohus hindama kostja vastuväiteid, sh menetluskulude suurusele esitatud vastuväiteid. Kui kohus ei leidnud, et tagaseljaotsuse tegemise ajal oleks esinenud asjaolu, mis on kaja esitamise alus, ei pidanud maakohus ka asja arutamist uuendama (TsMS § 437 p 2). Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel oleks õiguslikult võimalik nõue rahuldada (ehk et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ja menetluse asjas taastamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.Maakohus ei ole märkinud määruses menetluskulude jaotust, seega ei esita maakohtu menetluskulude jaotust ka ringkonnakohus resolutsioonis (TsMS § 173 lg 1 teine lause). Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1). Vastustaja esitas määruskaebusega seotud menetluskulude nimekirja vastuses määruskaebusele (II kd, tl 27 pöördel), mille kohaselt kulus vastustaja esindajal 1,25 tundi tunnihinnaga 100 eurot Harju Maakohtu määrusega ja määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Eelnimetatud toimingud on määruskaebemenetluses põhjendatud ning nendele kulunud aeg on samuti põhjendatud ja vajalik. Eluliselt on usutav, et lepingulisel esindajal kulus maakohtu määrusega ja määruskaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks vähemalt 1,25 tundi. Esitatud vastus on sisukas ning selles on vastatud kõigile
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-115455 olulistele määruskaebuse väidetele (II kd, tl 27-28). Määruskaebuse vastus on esitatud hageja lepingulise esindaja poolt allkirjastatult, kelle osas on kohus asja materjalide alusel tuvastanud esindusõiguse olemasolu nii volikirja kui ka diplomi alusel. Tunnitasu 100 eurot on juristi puhul põhjendatud ja vajalik hind, arvestades kohtupraktikat. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 125 eurot lepingulise esindaja kulu hüvitisena. Hageja kinnitas, et nimetatud kulu on esitatud ilma käibemaksuta. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis.
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul kostjalt väljamõistetud menetluskulude hüvitis seda ei ületa, ei saa kostja menetluskulude rahalise suuruse peale edasi kaevata. Ülejäänud osas on määrus Riigikohtule edasikaevatav.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.