Osaühing Europark Estonia hagi Osaühingu INTRAFLEX
Tsiviilasja hind
vastu võlgnevuse nõudes 150 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: Osaühing INTRAFLEX (registrikood 10930504), seaduslikud esindajad X ja Y
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi Osaühing INTRAFLEX vastu.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing INTRAFLEX (registrikood 10930504) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks võlgnevus (leppetrahvid) 110 eurot ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-25-100172 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 27.02.2025 hagi Osaühingu INTRAFLEX (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 29.05.2023 ja 06.06.2023 sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded (29.05.2023 leppetrahv nr 1782 9052 3192 5567 asukohas Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 05.06.2023 ning 06.06.2023 leppetrahv nr 0700 6062 3104 4380 asukohas Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 13.06.2023), paigutades need sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 3 esitatud fotod parkimistingimustega seotud alal asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid 2
2-25-100172 olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kuivõrd oli olemas hageja pakkumus ja kostja kui sõiduki omaniku / vastutava kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping liiklusja teavitusmärkidel toodud tingimustel. Poolte vahel ei saa vaidlust olla selles, et leping oli sõlmitud ning sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale kuivõrd kostja ei ole kordagi ühtegi teistsugust väidet ega tõendit esitanud.
Hageja lisab, et vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud eelnimetatud kuupäeval nimetatud parkimisalal liiklusseaduse § 2 p 49 mõttes.
6.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on Transpordiametist saadud teabe (hagiavalduse lisa 4) alusel kostja, kuivõrd Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 22.02.2022 muudatusi tehtud. Lisaks pole ka kostja vastupidist tõendanud. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
7.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, s.o 29.05.2023 ja 06.06.2023 (hagiavalduse lisad 1-2), täites leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse TsÜS § 70 mõttes. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 110 eurot (2x55).
8.Kohtueelselt saatis hageja 04.07.2023 ja 14.08.2024 kostjale meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele e-postile aadressile [email protected] (hagiavalduse lisa 5). Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud oma kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning meeldetuletuskirjade saatmise kulu. Kostja vastuväited
9.Kostja on esitanud 26.03.2025 (täiendatud 04.04.2025) hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitab, et leppetrahv oli halvasti kojamehe vahele asetatud, mistõttu see lendas ilmselt tuulega ära ja seetõttu polnud kostjal võimalik leppetrahvi vaidlustada. Lisaks polnud leppetrahvi määramiseks alust, kuna Tondi Tennisekeskuse klientidele on parkla kasutamine tasuta ning kostja sõiduki parkimine oli fikseeritud parkimiskioskis. Kostjal pole enam võimalik esitada parkimiskioski väljavõtet ega 3
2-25-100172 kaamerasalvestisi parkimise nõuetekohase fikseerimise kohta. Kostja hinnangul on ka parkimistrahv 55 eurot ebamõistlik ja tüüptingimusena tühine, kuivõrd parkimistasu 2 tunni eest on 6 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 321-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
15.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 4
2-25-100172 a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
16.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 29.05.2023 ja 06.06.2023 sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 4, dtl 48), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja registrikoodiks 10930504, mis kuulub äriregsitri andmetel INTRAFLEX OÜ-le. Kostja on kinnitanud oma 26.03.2025 ja 04.04.2025 vastustes (dtl 62; dtl 70-71), et kostja sõidukit on Tondi Tennisekeskuse parklas pargitud korduvalt. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis 29.05.2023 ja 06.06.2023 aadressil Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal.
17.Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale leppetrahvinõuded (29.05.2023 leppetrahv nr 1782 9052 3192 5567 asukohas Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 05.06.2023 ning 06.06.2023 leppetrahv nr 0700 6062 3104 4380 asukohas Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 13.06.2023) kogusummas 110 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.
18.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 150 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud sõiduki nõuetekohaselt parkimata ja parkimistasu maksmata) ning kas hageja teavitas kostjat leppetrahvinõuetest. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas kostja on parkimislepingut rikkunud (s.t kas kostja jättis parkimise fikseerimata ja parkimistasu maksmata) (II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõuded ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud (IV).
19.Hageja leiab, et parkimisleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli pargitud 29.05.2023 ja 06.06.2023 aadressil Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn, s.o hageja poolt opereeritaval parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 3 tõendanud, et hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning 5
2-25-100172 leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 1 ja 2 esitatud fotodega. Kostja tähtaegselt (s.o 05.06.2023 ja 13.06.2023) leppetrahve ei tasunud, mistõttu saatis hageja e-posti teel kostjale 04.07.2023 ja 14.08.2024 võlgnevuse kohta meeldetuletuskirjad.
20.Kohus luges käesoleva otsuse punktis 16 tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusetel kuupäeval, s.o vastavalt 29.05.2023 ja 06.06.2023 seisuga, kostja ehk INTRAFLEX OÜ (hagiavalduse lisa 4, dtl 48). Kohus selgitab lisaks, et juriidiliseks isikuks oleva kostja puhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel, kuivõrd on selge, et juriidiline isik ise sõidukit juhtida ei saa. Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja NTRAFLEXOÜ vahel, kuivõrd kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.
21.Seega sõlmisid hageja ja kostja 29.05.2023 ja 06.06.2023 parkimislepingud liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud lisast 3 (dtl 34-47), s.o vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Eelnimetatud lisaga on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad. Hagiavalduses on selgelt välja toodud, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn parkimisalal tasuta parkida, mida tõendavad hagiavalduse lisas 3 (dtl 34-47) esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisa 3) näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et parkimine on tasuline.
22.Lisaks on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud hetkel ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks, et sõiduk paikneks mujal kui Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn parkimisala.
23.Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused ning kostja väide, et tal polnud võimalik aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga, ei oma asjas tähtsust. Hageja on tõendanud, et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte, kes opereerib aadressil Sõjakooli 10, Tondi Tennisekeskus, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval).
24.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). 6
2-25-100172 Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
25.Kohus on otsuse p-des 19-24 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. (I)
26.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes parkimise nõuetekohaselt fikseerimata ja parkimise eest tasumata.
27.Kostja väidab, et leppetrahvi määramiseks polnud alust, kuna Tondi Tennisekeskuse klientidele on parkla kasutamine tasuta ning kostja sõiduki parkimine oli fikseeritud parkimiskioskis. Samuti märgib kostja, et tal pole enam võimalik esitada parkimiskioski väljavõtet ega kaamerasalvestisi parkimise nõuetekohase fikseerimise kohta.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kumbki pool oma väiteid ise tõendama. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit oma väite, et parkimine oli parkimiskioskis nõuetekohaselt fikseeritud, tõendamiseks. Hageja on 04.04.2025 vastusele lisanud 29.03.2025 kostjale saadetud kirja, milles on edastanud kostjale väljavõtte enda infosüsteemist (dtl 66), mille kohaselt kostja sõiduki parkimisõiguse kontrollimisel parkimisõigust ei tuvastatud. Lisaks on hageja 05.04.2025 seisukohaga esitanud Tondi Tennisekeskuse parkimiskioski väljavõtte perioodil 28.05.2023 kell 09:14 kuni 07:06:2023 kell 21:05 (dtl 78-151). Hageja on tõendanud ja selgitanud, et eelviidatud aja jooksul on pargitud parkimiskioskis 1609 sõidukit ning registreerimiskellaaegadest tulenevalt ei saa jõuda ka järeldusele, et parkimiskiosk ei oleks töötanud, kuivõrd nimetatud perioodil on iga päev sõidukeid registreeritud regulaarselt. Sõiduk XXXXXX, mis kuulub kostjale, on registreeritud parkima üksnes ühel päeval – 05.06.2023 kell 18:09. Seejuures pole sõidukit registreeritud parkima kuupäevadel 29.05.2023 ja 06.06.2023, mil kostjale väljastati leppetrahvid. Kostja on oma vastustes (dtl 62; dtl 70-71) väitnud, et ta on sõidukit parkinud Tondi Tennisekeskuse parklas parkimise fikseerimisega parkimiskioskis lugematu arv kordi. Eeltoodust tuleneb, et kostja pidi olema teadlik nõudest parkimine registreerida ning samuti sellest, kus ja kuidas seda teha. Kostja pole tõendanud, et ta oleks oma sõiduki registreerinud nõuetekohaselt parkima vaidlusalustel kuupäevadel (s.o 29.05.2023 ja 06.06.2023). (II)
29.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõuded ja kas nõuded on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
30.Kostja selgitab, et leppetrahv oli halvasti kojamehe vahele asetatud, mistõttu see lendas ilmselt tuulega ära ja seetõttu polnud kostjal võimalik leppetrahvi vaidlustada.
31.Hagiavalduse lisaga 1 ja 2 ning neis esitatud fotodega (dtl 27-29; dtl 30-33) on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist (s.o 29.05.2023 ja 06.06.2023), paigutades leppetrahvinõuded kostja sõiduki tuuleklaasi ja kojamehe vahele. Seega on leppetrahvinõuded esitatud mõistlikul viisil ja aja jooksul TsÜS § 70 mõttes. 7
2-25-100172
32.Tehtud fotodelt on selgelt tuvastatav, et leppetrahvid on asetatud sõiduki kojamehe ja tuuleklaasi vahele. Riigikohus on selgitanud, et kui leppetrahv jäetakse sõiduki kojamehe vahele, siis on parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvist. Leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele on praktikas tavapärane viis, kuidas parkimisoperaatorid parkimistingimuste rikkumisest teavitavad.
33.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ega tõendatud kostja väide, et ilmselt on tuul viinud mõlemal korral leppetrahvid ära. Leppetrahvist tavitamine selle asetamisega sõiduki kojamehe vahele poleks mõistlik äärmuslikes ilmastikutingimustes, nt orkaani vms korral. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalustel kuupäevadel oleks esinenud äärmuslikke ilmastikuolusid (erakordselt tugevat tuult vms). Seega on kostja väide, et ilmselt lendasid leppetrahvid tuulega ära, tõendamata.
34.Kohus on otsuse p-des 19-25 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud parkimise fikeerimata ja parkimise eest tasumata, vt ka otsuse p-d 26-28) ja jätnud leppetrahvinõuded kogusummas 110 eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi. Seega kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 110 eurot.
(III)
35.Kostja hinnangul on ka parkimistrahv 55 eurot ebamõistlik ja tüüptingimusena tühine, kuivõrd parkimistasu 2 tunni eest on 6 eurot.
36.Kostja sõiduki armatuurlauale on 29.05.2023 asetatud parkimiskell, millel on fikseeritud parkimise algusajaks kl 5.45/17.45 (dtl 28-29). Leppetrahv on aga väljastatud enam kui kaks tundi hiljem, s.o kl 19.25 (dtl 27). Samas vastavalt parkimistingimustele ei andnud parkimiskell antud parkimisalal parkimisõigust. Parkimisalale sisenedes on sõidukijuhte parkimistingimuste märgiga (dtl 34-36) teavitatud sellest, et tasuta parkida saab üksnes spordiklubi külastaja parkimiskioskis sõiduki parkimise registreerimisega.
37.Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.
38.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-68-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu 8
2-25-100172 diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12).
39.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
40.Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 p 1 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda viivistasu 31 eurot. Seega kohtu hinnangul vastab käesoleval ajal, mh arvestades üldist hinnatõusu, hageja nõutud ja parkimisnõuete rikkujatele väljastatud leppetrahv n-ö turuolukorrale. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul rakendatavad sanktsioonid. Seega kohus leiab, et parkimistrahv 55 eurot kui sanktsioon parkimistingimuste rikkumise eest, on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane.
41.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised ning kostja poolt kuuluvad tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 110 eurot. (IV)
42.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot ning hageja menetluskulud, on põhjendatud.
43.Kohus selgitab, et kostjal oli võimalus sissenõudmiskulude tekkimist vältida, kui ta oleks talle väljastatud leppetrahvi tasunud tähtaegselt ning asja materjalidest nähtub, et hageja on ka oma meeldetuletuskirjades kostjat informeerinud sellest, et kui võlgnevust vabatahtlikult ei likvideerita, siis pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse, millega kaasnevadki täiendavad menetluskulud.
44.Kohus märgib, et VÕS § 1131 lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga (40 eurot), mille võlausaldaja võib sisse nõuda, kui võlgnik on sattunud kohustuste nõuetekohasel täitmisel viivitusse ja tegemist on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, kelleks kostja ka antud juhul on. Samas kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid ehk kahju. Seega hagejal ei ole üldse kohustust saata kostjale meeldetuletuskirjasid, et nõuda sissenõudmiskulusid.
45.Tsiviilasja materjalidest (hagiavalduse lisad 4-5; dtl 48; dtl 49-52) nähtub, et hageja on teinud päringud erinevatesse registritesse (Transpordiamet, äriregister), et saada teada sõiduki omanik/vastutav kasutaja ning et saadud andmete alusel saata kostjale meeldetuletuskiri. Kõik 9
2-25-100172 eelnev on kulu, mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui leppetrahv oleks tasutud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on vastavate päringute tegemine ja meeldetuletuskirjade saatmine võla sissenõudmisega tekkiv kulu, mitte hagejapoolne pahatahtlik käitumine, millele kostja on oma vastuses viidanud.
46.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud 04.07.2023 ja 14.08.2024 meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile [email protected] (hagiavalduse lisad 5; dtl 49-52). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku meeldetuletuskirjade saatmisega kostjale. VÕS § 113 1 lg 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Hageja väljastas leppetrahvid 29.05.2023 ja 06.06.2023 ning leppetrahvid tuli tasuda vastavalt hiljemalt 05.06.2023 ja 13.06.2023, mistõttu muutusid leppetrahvid sissenõutavaks vastavalt alates 06.06.2023 ja 14.06.2023 ning kostja oli alates 06.06.2023 ja 14.06.2023 oma kohustuste täitmisega viivituses, kuivõrd jättis leppetrahvid tähtaegselt tasumata. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot VÕS § 113 1 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks.
47.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid 110 eurot ja vastavalt VÕS § 113 1 lg-le 1 sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 150 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
49.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 50. Hageja on 05.04.2024 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 420 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3,5 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
51.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
52.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja 10
2-25-100172 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
53.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot.
Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
55.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
56.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
57.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
58.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3,5 tundi, s.o hagiavalduse koostamisele on kulunud 2 tundi, kompromissläbirääkimiste pidamisele 0,25 tundi ja hageja 05.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1,25 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-1910324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud 11
2-25-100172 menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
59.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja täiendav seisukoht) ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi (hagiavaldus 1 tund, menetluskulude nimekiri ja täiendav seisukoht 1 tund). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 240 eurot (2 x 120).
60.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 360 eurot (100+20+240). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
61.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
62.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.