Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
19. juuni 2026, Tallinna kohtumaja 2-23-133113 Osaühing EUROPARK ESTONIA Ti vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
hagi
nende Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja M (e-post xxx) Kostja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
A
lepinguline
esindaja:
J
K K (e-post: xxx)
Ärakuulamine 22.04.2026
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi A T vastu.
2.Välja mõista kostjalt A Tilt hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi võlgnevus 55 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja A Ti kanda.
4.Välja mõista kostjalt A Tilt hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 542 eurot, kokku 642 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskäik, hageja nõue ja asjaolude kokkuvõte
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 16.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A Tilt 235 euro saamiseks. Võlgnik A T esitas 07.09.2023 nõudele vastuväite ja nõue anti 18.09.2023 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.10.2023 hagiavalduse, mille Harju Maakohus võttis menetlusse 11.10.2023.
2.Harju Maakohtu 07.01.2026 määrusega asendati kostja ning kohustati hagejat esitama uus hagiavaldus. Kohus võttis 21.01.2026 menetlusse hageja 16.01.2026 hagi asendatud kostja A Ti vastu. Hageja palub A Tilt välja mõista leppetrahvi võlgnevus 55 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxx (sõiduk) 12.06.2023 kell 15.03 hageja opereeritavale parkimisalale Telliskivi 60, Tallinn (EP86). Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, sest parkimistasu oli maksmata jäetud. Hageja paigutas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 1411206231503289 summas 55 eurot sõidukile. Hagejale väljastati päringu peale Transpordiametist andmed, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli rikkumise ajal A T. A T (edaspidi kostja) esitas 02.12.2025 digitaalselt allkirjastatud kinnituse, et sõiduk oli 12.06.2023 tema kasutuses, mistõttu on hagi esitatud asendatud kostja vastu.
4.Hagejale ei esitatud ühegi pretensiooni ega tasutud leppetrahvi. Hageja leiab, et kostja ja tema esindaja ei kasuta menetlusõigusi heauskselt, käituvad ebaausalt ja vastuoluliselt, venitavad menetlust ning eksitavad kohut. Kostjate (nii esialgse kui asendatud) esindaja on esitanud vastuväited hageja faktilistele asjaoludele ja tõenditele stiilis, et vaidlen kõigele vastu. Veelgi enam, hageja (esindaja) väidab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. A T, kellel oli õigusteadmistega esindaja (jurist Kuldar Kirt) ja seega ka kostja teadsid täpselt, mida tõendama pidi kinnituskirja esitamisega – s.o kelle ainukasutuses oli sõiduk rikkumise ajal. Seega ei saa kostja nüüd öelda, et kinnituskiri ei esitatud rikkumise ajal sõiduki kasutamise/parkimise kohta ja ta ei parkinudki sõidukit sel ajal. Algne kostja A T ja praegune kostja A T on ilmselgelt seotud isikud, kuivõrd mõlemad olid ettevõtte G O OÜ, registrikood 14073095, juhatuse liikmed ja osanikud. Muuhulgas ei välista hageja, et nad on lähikondsed, lähtudes perekonnanimest. Seega peab neile olema täpselt teada sõiduki kasutus rikkumise ajal ja on olnud aastaid võimalus sellel teemal suhelda. Sealjuures sai nende õigusteadmistega esindaja selgitada, millist asjaolu kirjaga kinnitama peab (kinnistuskirjade ühetaolise teksti teiste sõidukite kasutajale koostas suure tõenäosusega ka esindaja). Kehtivast kohtupraktikast ei tulene hagejale kohustust pildistada ka parkla parkimistingimusi selliselt, et fotodelt oleks nähtav ajatempel, milline nõue kehtib üksnes leppetrahvinõudele. Hagejale ei ole arusaadav kostja väide, et: ”Üldteada on asjaolu, et fotodele on võimalik lisada suvalisi kuupäevi”. Hagejale ei ole see üldteada. Kui kostja seda praktiseerib, siis ei muutu see ”üldteada faktiks”. Juhul, kui kostjale eraparkla parkimislepingu tingimused ei sobinud, oli tal võimalus lahkuda parkimisalalt ja parkida oma sõiduk mujale. Leppetrahvi summa peab olema selline, et
annab hagejale teatava õiguskindluse, et teine pool lepingut nõuetekohaselt täidab. 55 eurot on selleks mõistlik summa. Vastasel juhul on tagajärjeks see, et võlgnikud kaotavad huvi täita oma kohustusi. Sarnast teenust pakkuvate Eesti suurimate turuosaliste eraparklate operaatoritel parkimistingimuste rikkumise leppetrahvid hagejaga samas suurusjärgus. Näiteks AS Ühisteenused leppetrahv oli 2023 kuni 57 eurot ja xx OÜ lepingutingimustes 55 eurot. Võrdluseks Tallinna linna avalikul parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise, parkimisaja ületamise, parkimisõigust tõendava dokumendi puudulikkuse eest on viivistasu 31 eurot. Tallinna linna nn trahvimäär kehtib üheselt kogu linna, hoolimata sellest, kas pargitakse Õismäel, Vanalinnas, Lasnamäel või Pirital. Liiklusseaduse § 262 p 2 ja 3 (jõustusid 09.07.2024) toodud hoiatustrahvid on aga määras 40 eurot sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes ning 80 eurot, kui eeltoodu on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust.
5.LS § 2 p 9 sätestab, et haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagisel on ka eraldi registreerimismärk. Haagise parkimine võtab parkimiskoha kasutusse samamoodi nagu muu sõiduki parkimine ning parkimistingimuste eesmärk on reguleerida kogu parkimisala kasutamist sõltumata sõiduki liigist. Seega puudub igasugune alus väita, et haagisele ei kohaldu parkimisala kasutamise tingimused või parkimistasu maksmise kohustus. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja toob esile, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus hageja poolt väidetud territooriumil parkimist korraldada ning selle eest tasu nõuda, kostja ei ole kunagi parkinud haagist hagis märgitud kuupäeval hagis märgitud kohta, ei ole teada, millal on hageja poolt kohtule esitatud väidetavad fotod tehtud ja on üldteada asjaolu, et fotodele on võimalik lisada suvalisi kuupäevi, väidetava parkimisala alguses ei ole parkimistingimusi ning ei nähtu, millisele haagisele on väidetavalt trahvi tehtud (puudub foto tuvastatavast haagisest koos trahviga).
7.Kostja leiab, et haagise näol ei ole väidetavate tingimuste mõttes tegemist sõidukiga. Seega ei saa hageja väidetud tingimused ja/või tasu ja/või leppetrahv isegi teoreetiliselt kohalduda haagisele ja/või selle parkimisele. Seda isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud väidetav parkimisleping hageja poolt märgitud tingimustel. Väidetavalt sellel territooriumil 1,4 eurot maksis 30 minutit parkimine ja 24 tundi on 13 eurot. Leppetrahv on 40 korda kõrgem kui pool tundi parkimist ja neli korda kõrgem, kui päev parkimist. Sellistel tingimustel ei saa olla leppetrahv mõistlik. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit
ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Kostja taotles ärakuulamist ja kostja kuulati ära 22.04.2026.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et 12.06.2023, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga xxx kasutajaks kostja ja leppetrahvi tähtajaks tasutud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võis parkimist korraldada parkimisalal Telliskivi 60, Tallinn, parkimislepingu sõlmimisega seotud asjaolude üle, millal on hageja poolt kohtule esitatud väidetavad fotod tehtud, kas kostja on parkinud hageja märgitud kohas, kas haagis on sõiduk ja kas leppetrahvi summa on mõistlik.
13.Kohtu hinnangul ei ole eraõigusliku parkimislepingu puhul oluline, kellele (sh kas riigile, kohalikule oma- valitsusele) kuulub maa, millel parkimist korraldatakse, kui parkimise korraldamisega tegeleb eraõiguslik isik ja see ei ole avalik parkimisala LS § 187 lg 1 tähenduses.
14.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
15.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: • poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); •
võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);
•
võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);
•
võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);
Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
16.A T on kinnitanud, et ta kasutas haagist xxx perioodil 01.10.202201.09.2023 ja seda ka leppetrahvi väljastamise päeval, so 12.06.2023. Kohus selgitab, et Eesti õigusaktide kohaselt on haagis (või rahvakeeli järelkäru) üheselt määratletud sõidukina. Liiklusseaduse §- 2 p 9 ja p 73 kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk ja sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Kuna haagis on seade, mis on ette nähtud teel liiklemiseks, klassifitseerub see sõidukiks.
17.Hageja esitatud tõendite (fotode) põhjal on võimalik tuvastada, et kostja kasutuses olnud sõiduk oli pargitud hagis toodud kuupäeval hageja poolt opereeritud alal. Samuti on hageja esitanud parkimistrahvi väljastamisel tehtud foto meta-andmed, kostja sõiduki asukoha koordinaatide järgi ja kostja sõiduki foto koordinaatide vastavuse Maa-ameti kaardirakenduse järgi. Kohus leiab, et esitatud tõenditest saab teha ühese järelduse, et kostja kasutuses olev sõiduk oli 12.06.2023 pargitud parkimisalale Telliskivi 60, Tallinn.
18.Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega selles, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste olemasolu parkimisalal Telliskivi 60, Tallinn. Hageja esitas püsivast liiklusmärgist, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale ja parkimisalale kohalduvatest parkimistingimustest, samal päeval tehtud fotod (dtl 461462). Kostja ei saanud infotahvlist möödumata parkimisalale jõuda ning talle pidi olema arusaadav, et tegu on hageja poolt tasulise opereeritava parkimisalaga. Kohus nõustub hagejaga, et kehtivast kohtupraktikast ei tulene hagejale kohustust pildistada parkla parkimistingimusi selliselt, et fotodelt oleks nähtav ajatempel. Ei ole õige kostja väide, et antud territooriumile on võimalik pääseda mitmest kohast. Ka kohus on antud parkimisalal viibinud ja seal oma sõidukit parkinud. Telliskivi 60, Tallinn parkimisalale pääses 2023 aastal ja ka käesoleval ajal sõidukiga ainult ühest sissepääsust Telliskivi tänavalt. See nähtub selgelt ka hageja fotost kaardirakendusest – kinnistu piirneb kahest küljest raudteega parkimisalale sissepääs toimub Loomelinnaku hoone kõrvalt. Kuigi kinnistust möödub ka Reisijate tänav, ei nähtu sellelt tänavalt juurdepääsu hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 463).
19.Hageja kehtestatud parkimislepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Leppetrahvi nõuet sisaldavad tüüptingimused said hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu osaks.
20.Riigikohus on 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused
parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud parkimisalal. Parkimisala tüüptingimuste (dtl 465) p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 12.06.2023 parkimisalal Telliskivi 60, Tallinn (EP86).
21.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Parkimislepingu tingimuste punktis 7 on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 60 eurot (dtl 465). Hageja esitatud tõendite (fotode) põhjal on võimalik tuvastada, et kostja kasutuses olnud sõiduk oli pargitud 12.06.2023 hageja parkimisalale, kuid sõidukil puudus nähtaval kohal vajalik parkimisluba. Pooled ei ole ka esile toonud, et sõiduk oleks pargitud kasutades mobiilset parkimist. Kostja on esitanud paljasõnalise ja tõendamata väite, et fotodel on suvalised kuupäevad või tegemist on suvaliste fotodega. Kostja ei ole ka tõendanud, et fotod oleks tehtud muus kohas, kui Telliskivi 60 Tallinn parklas või hageja poolt esitatud täiendavad koordinaadid oleksid valed või näitaksid muud kohta. Kohtul puudub alus kahelda fotode õigsuses. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimise eest maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
22.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (RKTKo nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo nr 3-21142-11, p 16; nr 2-16-18005, p 13).
23.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik
tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
24.Kohus leiab, et haagise puhul on mõistlik viis ka leppetrahvi kinnitamine haagise haakeseadme külge, kuna pildilt nähtuva haagis liigutamiseks on vaja mootorsõidukit, mille külge haagis kinnitatakse ehk igal juhul saab haagisele järgi tulnud mootorsõidukijuht leppetrahvinõude kätte. Teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
25.Kostja rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.
26.Kostja hinnangul on ka parkimistrahv 55 eurot ebamõistlik ja tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (RKTKo nr 3-2-1-68-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui 2tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
27.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
28.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud parkimislepingus kokkulepe leppetrahvi tasumiseks on eesmärgiga sundida parkijat parkimislepingut täitma. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 60 eurot on ebamõistlikult suur. Parkimistingimuste täitmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt leppetrahvi sissenõudmiseks. Mõistlik leppetrahv katab parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega parklat haldava ettevõtte tavapärased
kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Parkimistasu maksmata jätmine ei puuduta ainult parkla omanikku või haldajat, vaid võib rikub ka teiste parkijate õigusi ja õiglast kohtlemist. Kui üks inimene jätab maksmata, kuid kasutab teenust samadel tingimustel nagu teised, on see ebaõiglane nende suhtes, kes oma kohustuse täitsid. See tähendab, et ausad parkijad kannavad kulusid, mida rikkuja väldib. Parkimistasu eesmärk ei ole ainult tulu teenimine, vaid ka kohtade kasutamise reguleerimine — et inimesed ei hoiaks oma sõidukeid põhjendamatult kaua ning kohtade vahetumine toimiks. Seetõttu peab leppetrahv täitma parkimislepingu rikkumisi tõkestavat eesmärki ning olema seetõttu rikkumisi ärahoidva suurusega. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma.
29.Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud. Kohtud on leidnud, et leppetrahv 55 eurot ei ole ebamõistlikult suur ega vastav kokkulepe tühine tüüptingimus. Samuti on leitud, et tüüptingimus, mis lubab nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole ebamõistlikult kahjustav (TlnRnKo nr 2-23-144271/32, p 10.3.3, HMKo nr 2-25-122907 jpt). Tartu ringkonnakohus on selgitanud, et leppetrahvi kokkulepe võib olla tühine, kui selle sisu on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine pool ei võinud seda oodata, kuid pelk trahvi suurus tavapärastes piirides (u 30–55 eurot) seda reeglina ei põhjusta (TrtRKo nr 222106961/28, p 8). Kohus leidis, et 55 eurot on proportsionaalne ka juhul, kui tegelik parkimistasu oleks olnud oluliselt väiksem (nt 6 eurot) (25.04.2025, 2-25-100172/7, p 35, 40).
30.Fotodelt nähtuvalt on haagis pargitud ilma vedukautota, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks haagise parkinud pooleks tunniks, mistõttu ei ole põhjendatud ka trahvi võrdlemine poole tunni parkimistasu maksmisega. Seega kohtu hinnangul vastab hageja nõutud ja parkimisnõuete rikkujatele väljastatud leppetrahv n-ö turuolukorrale ja kohtupraktikale. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning hageja ei ole eriti muid võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks.
31.Kohus leiab, et 55 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur, eriti arvestades asjaolu, et leppetrahvi on võimalik lihtsasti vältida parkimise eest tasumisega. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 12.06.2023 Telliskivi 60, Tallinn (EP86) parkimisalal tekkinud leppetrahvinõue summas 55 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
33.Hageja esitas 03.06.2026 menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskuluna riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 542 eurot ilma käibemaksuta (4,515 tundi *120 eurot).
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta.
36.Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 120 eurot. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja tunnihind 120 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.
37.Kostja on vaielnud vastu hagiavalduses toodud asjaoludele, seega pidi hageja koguma täiendavaid tõendeid, võrdlema kogutuid tõendeid olemasolevatega, ümber lükkama kostja vastuväiteid, mistõttu on kostja vastuväited põhjustanud täiendava menetluskulu tekke. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu on kohus seisukohal, et menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg (4,515 tundi) on põhjendatud ja vajalik summas 542 eurot.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 642 eurot (100+542). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.