2-16-19219 OÜ Aktiva Finants hagi Y.A vastu võla nõudes
Tsiviilasi Harju Maakohtu 26.05.2017 tagaseljaotsus Vaidlustatud kohtulahend 0 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasi nr: 2-16-19219 Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.05.2017 otsus osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja tasu summas 380 eurot ning teha selles osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks nimetatud tasu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames välja.
2.2.Mõista Y.A-lt välja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 1 484,20 eurot, intress 135,31 eurot, võla sissenõudmise kulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 182,85 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (1 484,20 eurot) alates 23.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2.3.Menetluskulud maakohtus jätta Y.A kanda. 2.4.Mõista Y.Alt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud maakohtus summas 605 eurot. 2.5.Mõista Y.A-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2.6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse aluseks on kostja ja AS LHV Finance vahel 14.02.2016 sõlmitud järelmaksuga müügileping nr 887524 ja 03.03.2016 sõlmitud järelmaksuga müügileping nr 904300. 14.02.2016 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 887524 maksegraafikujärgseid osamakseid kostja ei tasunud ja võlgnev hagiavalduse seisuga põhinõude 1 269,10 eurot ja intressi 117,94 eurot. 03.03.2016 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 904300 maksegraafikujärgseid osamakseid kostja samuti ei tasunud ja võlgneb hagiavalduse esitamise seisuga põhinõude summas 215,10 eurot ja intressid summas 17,37 eurot. AS LHV Finance ütles kostjaga sõlmitud järelmaksuga müügilepingud üles võlgnevuse tõttu 29.06.2016. AS LHV Finance loovutas 28.10.2015 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viiviseid ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-19219 laenulepingu ülesütlemisest kuni viivisemääraga summas 182,85 eurot.
hagiavalduse
esitamiseni
lepingujärgse
Kostja vastus
2.Kostja hagile vastust ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 1 484,20 eurot, intressi 135,31 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 182,85 eurot ja viivise alates 23.12.2016 põhivõlalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kostja kanda. Määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot.
4.Maakohus asus otsuses seisukohale, et ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulu välja mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine hageja poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Samuti on kohtu hinnangul hageja isikut ja tema ajalugu arvestades tegemist firmaga, mis peab ilmselgelt omama pädevust nõuda sisse võlgu (äriregistri andmetel on hageja tegelenud ka inkassofirmana), kuid kes on mingil ebaselgel põhjusel pöördunud võlgnevuse sissenõudmise teostamiseks teise isiku poole kes omakorda soovib tasu esinduse eest. Apellatsioonkaebus
5.Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha uus lahend, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud maakohtus koos lepingulise esindaja kulude hüvitamisega, st kokku summas 875 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja esindustasust 650 eurot.
6.Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning maakohus ei ole menetlusosalisi kohelnud võrdselt. Hageja väidete kohaselt oleks maakohus pidanud kostjalt välja mõistma ka hageja lepingulise esindaja tasu summas 650 eurot. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja apellatsioonkaebusele seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, mille maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja tasu summas 380 eurot ning teha selles osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks nimetatud tasu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames välja. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt
8.Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi, jättes menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all küsimus, kas maakohus jättis menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel õigesti kostjalt välja mõistmata hagejat menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud.
9.Maakohus asus otsuses seisukohale, et ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine hageja poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Samuti on kohtu hinnangul hageja isikut ja tema ajalugu arvestades tegemist firmaga, mis peab
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-19219 ilmselgelt omama pädevust nõuda sisse võlgu (äriregistri andmetel on hageja tegelenud ka inkassofirmana), kuid kes on mingil ebaselgel põhjusel pöördunud võlgnevuse sissenõudmise teostamiseks teise isiku poole, kes omakorda soovib tasu esinduse eest.
10.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt otsuses esitatud põhjendustel hageja lepingulise esindaja kulu välja mõistmata jätmine on alusetu. Kuigi kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel, ei tähenda see seda, et lõppkokkuvõttes võiks kohus kulude piiramisel jätta lepingulise esindaja kulud üldse välja mõistmata, kui asjast nähtuvalt on esindaja esindatava nimel toiminguid teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja lepingulise esindaja kulude välja mõistmata jätmisel ületanud diskretsioonipiire. Seega tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel tuvastada, millises ulatuses on hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõue põhjendatud.
11.Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
12.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 650 eurot (tlk 5). Täpsemalt ei ole erinevate toimingute lõikes ajakulu esitatud. Kuivõrd asjas on esitatud vaid hagiavaldus ning muid menetlusdokumente hageja maakohtu menetluses ei esitanud, siis tuleb järeldada, et lepingulise esindaja tasu koosneb hagiavalduse koostamisest, hagi komplekteerimisest ja kohtusse esitamisest.
13.Käesolevas asjas ei olnud tegemist keeruka vaidlusega. Hagiavaldus ise koosneb 3-st leheküljest. Ringkonnakohus leiab, et arvestades mõistlikku aega hagiavalduse koostamiseks ja hagi komplekteerimiseks ning seda, et apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja lepinguline esindaja loodud eesmärgiga osutada klientidele õigusabiteenust ning neid kohtumenetluses esindada, millest võib järeldada, et lihtsamate võlanõuete suhtes hagi esitamiseks on ajakulu võrdlemisi väike, kuna sarnaste nõuete esitamiseks on alusdokumentatsioon juba olemas, on hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõue põhjendatud 4 tunni ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud esindajakulude dokumentatsioonist nähtuvalt on esindaja tunnihinnaks 95 eurot, mida saab pidada mõistlikuks. Mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks saab pidada maakohtus lepingulise esindaja tasu summas 380 eurot. Seega koos riigilõivuga on hageja menetluskulude põhjendatud suuruseks 605 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-19219 kohtunik
kohtunik
kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.