2.Mõista kostjalt Q.F hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja põhivõlgnevus 447,15 eurot, intress 53,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 14.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 292,30 eurot.
3.Mõista kostjalt Q.F hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivised määras 19,90% aastas põhivõlalt 447,15 eurolt alates 15.07.2023 kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta menetluskulud kostja Q.F kanda.
5.Mõista kostjalt Q.F hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulud 685 eurot, s.o riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital ASi hagi Q.F vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust xxx tulenev võlgnevus – põhivõlgnevus 447,15 eurot, intress 53,44 eurot, viivis 292,30 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuv viivis. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja AS LHV Finance 02.09.2016. Lepingu alusel laenas AS LHV Finance kostjale 2050 eurot. Intressimäär oli 19,90% aastas ja 0,06% päevas. Lepingutasu 29,90 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma alates 02.09.2016 maksegraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid kuumakseid summas 54,20 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.09.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 3296,63 eurot (dtl 24-30).
2.Kostja tasus laenuandjale graafikujärgseid osamakseid kuni 15.12.2019 ja jättis tasumata osamaksed alates 15.01.2020. Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes peale viimaset tasumist on 953,15 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja 18.03.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 01.04.2020 (dtl 31-35). Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning teavitati õigusest loovutada võlanõue sissenõudmiseks inkassofirmale või pöörduda kohtusse. Kostjale pakuti kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud.
3.Esialgne võlausaldaja loovutas 17.04.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu PlusPlus Capital OÜ-le (dtl 36). Hageja on saatnud kostjale peale lepingu loovutamist korduvalt meeldetuletusi: 03.06.2020 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (dtl 3), 20.06.2020 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 38) ja 11.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 39). Seetõttu nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.
4.15.11.2023 seisukohas kostja vastusele selgitab hageja, et 23.06.2023 vastuses makseettepanekule tsiviilasjas 2-23-123497 kirjeldab kostja nõuet mis tuleneb Swedbank AS võimalikust nõudest. Käesoleval juhul on hagiavaldus esitatud AS LHV Finance lepingust tuleneva nõude osas (dtl 129).
KOSTJA VASTUS
5.Kostja 01.11.2023 kohtule esitatud seisukoha järgi ei loe tema lepingu sõlmimist hagejaga PlusPlus Capital OÜ kehtivaks. Tema ei ole hagejaga võlatunnistust sõlminud 2
ning hageja on jätnud petliku mulje nagu tegemist oleks LHV Finance meeskonnaga. Kostja selgitab, et on maksekäsu kiirmenetluses oma seisukoha juba öelnud (dtl 104115).
MENETLUSE KÄIK
6.Tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit: 17.09.2024 (protokoll dtl 140-144) ja 25.03.2025 (protokoll dtl 166-167).
7.17.09.2024 toimunud istungil kostja nõustus, et sõlmis 02.09.2016 LHV Finance ASga väikelaenulepingu, kuid täpset summat ei mäleta. Kostja kinnitab, et võlgnevus tekkis sel ajal, kui ta oli töötu. Kuid kostja on valmis kokku leppima LHV Finantsiga, kuid mitte hagejaga, sest tema ei ole lepingusse tulles midagi kaasa toonud.
8.Hageja tegi istungil ettepaneku kompromissiks - hageja on nõus kompromissi sõlmimisel loobuma intresside ja viiviste nõudest; kostja maksab ära alles jäänud põhisumma 447,15 eurot, sissenõudekuludest 20 eurot ja hageja menetluskuludest: 1⁄2 riigilõivust, s.o 122,50 eurot, 1/3 õigusabikuludest, so 140 eurot. Seega peaks kostja hagejale tasuma kokku 729,65 eurot. Hageja loobub kompromissi sõlmimisega 758,24 eurost. Kostja kompromissiga ei nõustunud.
9.Kohus tegi omapoolse kompromissettepaneku TsMS § 4 lg 4 kohaselt: kostja tasub hagejale 670 eurot kõikide kulude katteks (sh võlgnevus 447,15 eurot, sissenõudekulu ja menetluskulu), mida kostja saab tasuda igakuiste osamaksetena 50 eurot kuus. Kostja selgitas, et nõustub kompromissiga juhul, kui näidatakse lepingut, millega minu võlg osteti LHV Finance AS-lt ära. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab vastava kirjaliku põhjendatud taotluse.
10.Kostja esitas 22.09.2024 vastavasisulise taotluse (dtl 145-149), mille kohus jättis 17.02.2025 määrusega rahuldamata (dtl 154-156).
11.25.03.2025 toimunud kohtuistungil kordas hageja kompromissettepanekut - kostja tasub hagejale kompromissi korras 500 eurot, tasumine osade kaupa, 50-euroste osamaksetena, tulles vastu kostja eelmisel istungil avaldatud soovile. Kostja ei nõustunud, kuna ei ole kindel, et asi on õiglane. Kostja tahab, et hageja näitaks tema lepingu ülesostmise soetushinda, intressi kujunemist ja siis saaks sõlmida kompromissi. Kostja taotleb, et kohus jätaks hagi rahuldamata. Menetluskulusid ei ole.
12.Hageja kohtu määratud tähtajaks 04.04.2025 menetluskulude nimekirja lisaks hagiavaldusega esitatule ei esitanud. Kostja hageja varasemalt esitatud menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud kuulub rahuldamisele.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
15.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib 3
võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
16.PlusPlus Capital OÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja Q.F 02.09.2016 tarbijakrediidilepingu xxx, mille alusel sai kostjale laenu 2050 eurot. Laenulepingu kohaselt oli lepingutasu 29,90 eurot, aastane intressimäär 19,90% ja päevane intressimäär 0,06%. Krediidikulukuse määraks on 22,66%, osamaksete arv 60 ning kuumaksetega summas 54,20 eurot kuus (dtl 24-30).
17.Kostja laenulepingu sõlmimisele AS LHV Finance ja kostja vahel ning raha saamisele vastu ei vaidle.
18.Vastavalt VÕS § 410 lg 1 tuleb sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale anda viivitamata lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kuna kostja vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus VÕS § 410 lg 1 nõude täidetuks.
19.Kohus loeb hageja esitatud dokumentidega tõendatuks, et kostja ja Ühisraha OÜ vahel on sõlmitud 02.09.2016 laenuleping nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 2050 eurot.
20.Kostja graafikujärgsed maksed alates 15.01.2020 enam ei tasunud. AS LHV Finance saatis kostjale 18.03.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 01.04.2020 (dtl 31-35). Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning teavitati õigusest loovutada võlanõue sissenõudmiseks inkassofirmale või pöörduda kohtusse. Kostjale pakuti kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
21.Kostja võlgnevust ei tasunud, luges laenuandja lepingu 02.04.2020 ülesöelduks. AS LHV Finance loovutas 17.04.2020 võlanõude kostja vastu hagejale PlusPlus Capital OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas PlusPlus Capital OÜ kostjale 03.06.2020 teatise (dtl 36).
22.Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostja vastu nõude põhivõlgnevuse 447,15 eurot, intressi 53,44 eurot, viivise 292,30 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes.
23.Kostja esitas kohtule hagivastuse 01.11.2023, mille järgi ei loe tema lepingu sõlmimist hagejaga PlusPlus Capital OÜ kehtivaks. Tema ei ole hagejaga võlatunnistust sõlminud.
24.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ja AS LHV Finance vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS LHV Finance on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
25.Vaidlus ei ole ka sellest, et kostja sai laenu, hakkas laenuraha kasutama. Samuti puudub vaidlus lepingu erakorralise ülesütlemise üle. Poolte vahel on vaidlus, kas esialgne võlausaldaja AS LHV Finance on loovutanud nõude hagejale õiguslikult.
26.Kohus selgitas kostjale loovutamisele kohalduvat õigust 17.02.2025 määrusega. Kohus selgitas, et VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kostja nõusolek laenulepingust tuleneva võlgnevuse loovutamiseks ei ole vajalik. Võlgnevuse nõudeõigus (ehk õigus võlga sisse nõuda) on võlausaldajal, mitte võlgnikul. Sellise nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (lg 4
2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid.
27.Kohus selgitas veel, et loovutamise piirangud tulenevad VÕS § 166 lg-st 1 – loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (nt riiklik peretoetus, sotsiaaltoetused). Loovutamine loetakse VÕS § 170 alusel toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Seda isegi juhul kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus märgib, et nõude loovutamine ei pea olema tasuta ning äriühingute tegevuse eesmärk on üldjuhul kasu saamine majandus- ja kutsetegevuses tegutsemisest. Kohtu hinnangul on eelnev piisav selgitamaks nõude loovutamist.
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude, mis mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 477,15 eurot, intressi 53,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, seisuga 14.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 292,30 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 eesmärk on tagada õiglane menetluskulude jaotus. Hageja ja kohus on pakkunud kostjale kohtumenetluse ajal kahel toimunud istungil 17.09.2024 ning 25.03.2025 kompromissikokkulepet (dtl 142, 167), kuid kostja kompromissile minna ei ole soovinud.
31.Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
32.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud summas 685 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot ning õigusabikulust summas 410 eurot (100 eurot/h, 3,5 töötundi). Antud summa ei sisalda käibemaksu (dtl 43).
33.Kostja seisukoha hageja menetlusekuludele ei esitanud.
34.Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades hageja esitatud hagiavaldust, seisukohtasid ja vastust peab kohus 3,5 tundi mõistlikuks ajakuluks. Hageja põhjendatud kulutused õigusabile on seega 420 eurot ning kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 685 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5