G. K. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SATO Oyj hagi osaliselt.
1.2.Välja mõista G. K.lt SATO Oyj kasuks võlgnevus summas 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot ja 44 sent, sh, põhivõlgnevus 672 eurot ja viivis 190,44 eurot.
1.3.Välja mõista G. K.lt hageja SATO Oyj kasuks alates 18.05.2017. a kuni põhinõude (672 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta hageja menetluskulud 36,5% ulatuses kostja kanda ja 63,5% osas hageja enda kanda.
2.1.Välja mõista G. K.lt SATO Oyj kasuks menetluskulude katteks 100 (ükssada) eurot ja 37 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.SATO Oyj esitas 09.03.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. K.lt võlgnevuse nõudes. 13.03.2017. a tegi Pärnu Maakohus makseettepaneku, millele G. K. esitas vastuväite. 12.04.2017. a määrusega lõpetati maksekäsu kirimenetlus ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.15.06.2012. a sõlmis kostja hagejaga eluaseme üürilepingu. Lepingu p 5 kohaselt kohustus kostja tasuma Aalto 4 A 010, Espoos üüritud 38,5m2 eluaseme eest üüri summas 672 eurot kuus, lisaks kohustus kostja hüvitama üüritud asja kasutamisega seotud kõrvalkulud vastavalt lepingule. Lepingu p 6 kohaselt tasus kostja tagatise summas 250 eurot. Alates 01.01.2013. a kohustus kostja tasuma üüri summas 715,68 eurot. Kostja viivitas lepingujärgsete kohustuste täitmisega alates augustist 2012. a. Kostjal on lepingust tulenevaid täitmata kohustusi seisuga 14.10.2013. a summas 3 070,42 eurot. Lisaks tasumata arvetele kohustus kostja tasuma üürilepingu esemeks olevale asjale tekitatud kahju eest. Hageja esitas kostjale täiendavalt arve nr 5664, summas 1 045,82 eurot, mille kohaselt kohustus kostja hüvitama lukuvahetusega tekitatud kulud 298,04 eurot, korteri tühjendamise ja koristamisega seotud kulud 684,78 eurot ning kinnisvara hooldaja visiidiga seotud kulu 63 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista 2013. oktoobrikuu üüri, viiviste ning asja üleandmisega seotud kulude hüvitamist. Kostja on teostanud osalisi makseid, millest hageja on 15,05 euro ulatuses tasutuks lugenud arve nr 5664. Hagiavalduse seisuga on kostja põhivõlgnevus 1 746, 45 eurot, sh tasumata üür 715,68 eurot, tasumata kulud 1 030,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 487, 82 eurot ja sissenõudmiskulud 128, 60 eurot, kokku summas 2 362,87 eurot ning alates 18.05.2017. a viivis VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudelt 1 746,45 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (riigilõiv 275 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et kuna üürileandja vahetas välisukse luku, ei saanud ta oma isiklikke asju kätte. Alates 2013. a novembrist elas kostja uuel aadressil.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Hageja nõude aluseks on Soomes 15.06.2012. a sõlmitud üürileping. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Nimetatud lepingust ei nähtu, et poolte vahel oleks kokku lepitud millise riigi õigust vaidluste korral kohaldatakse. Kuna pooled ei ole valinud ega vaidle kohaldatava õiguse üle ja haginõue on esitatud kostja elukoha järgsele kohtule, eeldab kohus, et pooled on vaikimisi nõustunud, et antud tsiviilasjas kohaldatakse Eesti õiguse sätteid.
6.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Vaidlus puudub selles osas, et kostja G. K. ja SATO Oyi vahel oli sõlmitud 15.06.2012. a üürileping. Sõlmitud lepingu alusel moodustas üür kuus 672 eurot ning kostja andis üürileandjale tagatiseks 250 eurot (tl 36).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
10.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping ning kostja kasutas üüritud eluaset ning oli kohustatud lepingu alusel tasuma üürileandjale igakuiselt üüri.
11.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb lepingust tulenevate kohustuste täitmisele reguleerivatele sätetele VÕS § 76, § 101, § 271.
12.Pooled on erineval seisukohal võlgnevuse osas. Kostja ei nõustu esitatud hagiga.
13.Hageja kinnitusel ei ole kostja tasunud 2013. aasta oktoobrikuu üüri 715,68 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu nimetatud ajavahemiku üüriarvestusele ega väitnud, et on nimetatud summa tasunud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal oli üüri tasumise kohustus ka ajavahemikus 01.07.2012. a kuni 31.10.2013. a. Kuna üürilepingu kohaselt kuulus igakuiselt tasumisele üür 672 eurot, loeb kohus võlgnevuse suuruse osas vastuväidete puudumisel tõendatuks, et kostjal on hageja ees üürivõlgnevus 672 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et alates 01.01.2013. a kohustus kostja tasuma üüri kuus 715,68 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule üürilepingu lisa või muudetud lepingut, millest nähtuks üüri summa muutumist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on oma 2013. aasta oktoobrikuu üüri tasumise kohustuse täitnud. Kostja esitas kohtule maksete ajaloo väljavõtte, samasuguse väljavõtte esitas kohtule ka hageja. Seega on kostja üürilepingust tulenev võlgnevus hageja ees, mis kuulub hageja kasuks väljamõistmisele, 672 eurot.
14.Hageja esitatud nõude kohaselt on jätnud kostja peale 2013. aasta oktoobrikuu üüri tasumata arve nr 5664, mille kohaselt kohustus kostja hüvitama lukuvahetusega tekkinud kulud summas 298,04 eurot, asja tühjendamise ja koristamisega seotud kulud summas 687,78 eurot ja kinnisvara hooldaja visiidiga kantud kulud summas 63 eurot, kokku 1 045,82 eurot. Hageja märgib, et kostja on teostanud osalise makse summas 15,05 eurot ning hageja on nimetatud summa lugenud arve 5664 osas tasutuks. Hageja nõue arvest 5664 on summas 1030,77 eurot. Kostja märgib, et ta ei saanud oktoobris 2013. aastal korterisse siseneda ega oma isiklikke asju kätte.
15.Väidetava võlgnevuse kujunemine jääb selgusetuks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on arvest nr 5664 märgitud teenuseid kasutanud ja nende teenuste eest tasunud. Asjaolu, et hageja on esitanud arve väidetavalt kostjale, ei tõenda veel teenus kasutamist ega hageja poolt arve tasumist. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kostja on lepingu alusel tasunud hageja tagatist 250 eurot.
16.VÕS § 308 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.
17.Hageja ja kostja vahel 15.06.2012. a sõlmitud üürilepingu punkt 6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tagatist 250 eurot.
18.VÕS § 308 lg 2 kohaselt peab üürileandja hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
19.Hageja väidab, et kostja kohustus tasuma üürilepingu esemeks olevale asjale tekitatud kahju. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja tasus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha 250 eurot. Seega oleks hageja pidanud arvestama väidetava kahju tekkimisel ka tagatiseraha maksmisega ning tagatisraha intressiga.
20.Kohus on seisukohal, et hageja nõue 1 030,77 eurot on tõendamata ja alusetu.
21.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
22.TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
23.Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja viivise vastavalt VÕS § 133 lg 1 tasumata võlgnevuselt kindlas summas hagiavalduse esitamis hetkeni ja sealt edasi edasiulatuvalt summalt 1 746,45 eurot kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Hageja arvestuste kohaselt on 17.05.2017. a seisuga viivisevõlgnevus 487,82 eurot.
24.Kuivõrd kohus jätab hagi arve nr 5664 võlgnevuse nõudes rahuldamata, ei rahulda kohus hagi ka arve tasumata jätmisest tulenevas viivisenõudes. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o üürivõlgnevuse nõudes, on viivisearvestuse aluseks põhivõlgnevus 672 eurot.
25.Kuna kohus vähendab võlgnevuse suurust, esitab kohus omapoolsed arvestused viivise kujunemise osas. Hageja üürilepingust tulenev nõue on 2013. aasta oktoobrikuu üür. Lepingust ei nähtu mis kuupäevaks tuli üür tasuda. Hageja on hagiavalduses viiviste arvestamist alustanud 02.10.2013. aastast (tl 19). Kohus on seisukohal, et viiviste arvestust tuleb oktoobrikuu üüri tasumata jätmisel alustada 01.11.2013. a.
26.Hageja on õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista seisuga november 2013. a kuni 17.05 2017. a summas 190, 44 eurot (vt viiviseraport)
27.Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 672 eurot VÕS § 113 lg1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega.
28.Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud oma maksekohustuse (2013. a oktoobrikuu üüri) täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes.
29.Hageja esitas 09.03.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse saamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
31.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
32.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot.
33.Kostja kanda tuleb jätta 36,5 % hageja menetluskuludest e 100,37 eurot ning 63,5% hageja menetluskuludest jääb hageja enda kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.