Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-14-21084 hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue, kostja vastuväited Menetluse käik

Lk 2 / 18

2-14-21084 Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud ( kd 1 t lk 2-5; kd 2 t lk 56-59) Hagejad taotlevad:

2-14-21084 kolm metsateatist numbritega XXXXXXXXX, XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX. Nimetatud metsateatistega kavandatud raiete osas on Keskkonnaamet teinud lubavad otsused

Lk 4 / 18

2-14-21084 Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja korraldas temale ja hagejatele kaasomandina kuulunud kinnistul metsaraiet. Kostja poolt võõrandatud raieõiguse tasu oli lepingust nähtuvalt 40 383 eurot. Kostja ei ole andnud hagejatele nende kaasomandi osa suurusele vastavat kasu. Kostja poolt kohtule esitatud väide, et ta ei ole raha metsaraie eest saanud, tuleb jätta tähelepanuta. Asjaolu, kas kostja tehingupartnerid metsa raiumisel on oma kohustusi kohaselt täitnud või mitte, ei oma käesolevas asjas tähendust.

2-14-21084 rahaliselt kod. A L. Sellega tuleb tal arvestada, et vastutada korruptsiooni ja kriminaal õiguse ees. A Le väitel oli tal kiiresti vaja volitust, et korrastada KX talu maade teed ja teeveered ja et tal oleks alust osta vastavat tehnikat - ekskavaatorit maaala korrastamiseks. Ta lausa nõudis volitust ja saatis omapoolse volituse teksti. Mingit lageraie juttu pole olnud ega ka mingit rahajagamise teemat pole olnud. Meid ei huvitanud mingi raha saamise eesmärgid KX talu maadest vaid et korrastada maa-ala ja et Valla ja Saare Maavalitsuse ähvardustest pääseda sanktsioonide teatamisest KX talumaade kohta, milliseid esitati nii suuliselt ja eritiT Re kaudu. Hiljem aga muutus volitus A Le käes hoopis lageraide korraldamiseks! A L teadis, et KX talu maad kuuluvad kaasomandisse ja et nõustumise metsaraide tegevuse korraldamiseks peab saama kõikidelt osapooltelt ja et ka lageraiet korraldav ettevõte pidi olema teadlik olukorrast rääkimata X valla valitsusest, kes peab siiski teadma mida valla territooriumil tehakse. 2009.a suvel lendasime spetsiaalselt Xst Xi, et arutada edaspidiseid KX talu tegemisi ja leida võimalus kuidas jagada talu maaala osanike vahel. 2009 suvel arutasime ka V Vi lastega seda probleemi ja perepoegA V võttis oma peale ka Gide osapoolte nõustamise ja tegelikkusega paika viimisega, kuna nad ei valda sõnagagi peale X keele ühtegi teist keelt. Alates möödunud 2016. aasta 21. detsembri päevast kui saime ametliku kirjaliku teate kohtuistungi toimumisest sama aasta juuni kuus Saaremaal, seega üle poole aasta hiljem, on A L minule antud tema telefonidest, e-postist ja kodusest aadressist jäljetult kadunud. Kostja esindaja vastus hagile (kd 2 t lk 96-99) Kohus määras S M Sle 10.juuli 2017 a määrusega riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass esitas esindaja esitas kohtule vastuse, mille kohaselt kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ja palub menetluskulud jätta hagejate kanda. Vastuväited hageja nõuetele - Kostja ei vaidlusta hagejate väiteid sellest, et KX kinnistu kuulub kaasomandisse, 31.10.2013 OÜ T C võõrandas kasvava metsa raieõiguse lepingu OÜ-le KK ja kinnistult on metsa raiutud. Hagejad on kohtule esitanud VÕS §115 koosmõjus AÕS § 71 lg 2 alusel neile kuuluvalt kinnisasjalt saadud kasu nõude teise kaasomaniku vastu. Kostja leiab, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole volitanud A Lt ega ka OÜ-d T C sõlmima kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut ja kostja ei ole kaasomandist ka ise kasu ehk vilja saanud. - Kostja on kohtumenetluses esitanud kohtule koos enda 14.11.2015.a kirjaliku vastusega A Lele 05.10.2013.a väljastatud volikirja. Hagejate järeldus sellest, et kostja poolt antud volitusel on kinnistul teostatud metsaraiet kokku vähemalt 40 383 euro ulatuses, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Hagejad jätavad esmalt tähelepanuta asjaolu, et kostja on volituse kohaselt volitanud A Lt üksnes esitama enda eest Keskkonnaametisse ja vastu võtma metsateatiseid, tellima metsamajanduskava KX kinnistule ning tasuma ja vastu võtma kompensatsiooni maaüksuselt. Volitus on välja antud edasivolitamise õiguseta. - Kostja ei ole volitanud A Lt teostama KX kinnistul metsaraiet, volitusest ei nähtu ka, et kostja oleks volitanud A Lt sõlmima raieõiguse võõrandamise lepinguid. A Lel ega OÜ-l T C puudus esindusõigus raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimiseks kostja nimel. Metsaraiete teostamisest sai kostja esmakordselt teada tsiviilasja materjalidest. Hagiavaldusest ja selle lisast nähtub, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping on 31.10.2013.a sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel. Samast lepingust p-st 3 nähtub, et kasvava metsa raieõiguse müüja OÜ T C kinnitab, et ta valdab raieõigust seaduslikult ja ta on valdaja 2 oktoobri 2013 RÕVL alusel. Kostjale on arusaamatu, kuidas OÜ T C raieõiguse valdajaks sai. Isegi, kui 2.10.2013.a lepingu üheks pooleks oli A L, jätavad Lk 6 / 18

2-14-21084

-

hagejad tähelepanuta, et volitus A Lele on kostja poolt välja antud 3 päeva hiljem lepingu p.-s 3 märgitud väidetava lepingu sõlmimisest. Hagejad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et A L või OÜ T C oleks kostja nimel raieõiguse võõrandamise lepingut sõlminud ja A Lel või OÜ-l T C oli taolise tehingu tegemiseks olemas ka kostja esindusõigus.

Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja ei ole A Lele andnud volitust sõlmida raieõiguse võõrandamise lepinguid, veel vähem oli A Lega seotud äriühingul õigus tegutseda kostja kui ühe kaasomaniku nimel. Tulenevalt TsÜS § 115 lg 1 teisest lausest puudus A Lel esindusõigus kostja esindamiseks raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisel, A Lel puudus kehtiv esindusõigus ning kostja suhtes ei hakanud raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused kehtima. A Lel ja OÜ-l T C poolt raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisel olid täitmata TsÜS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud eeldused, mistõttu tehing ei hakanud kehtima ka kostja ja kaasomanike vahelises suhtes ning tehingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ei ole kostja ja kaasomanike vahelistes suhetes tekkinud. Hagejad on nõude esitanud vale kostja vastu. Kostja leiab, et hagejate nõue tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et kostja ei ole kaasomanikuna ise kaasomandist kasu saanud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja kui kaasomanik oleks KX kinnistul toimunud metsaraidest mingitki kasu saanud. Toimiku materjalidest nähtub, et kasu on saanud üksnes üks kaasomanikT R. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejate nõuded kostja vastu tuleb käesoleval juhul rahuldamata jätta. Kostja ei ole hagejatele kahju tekitanud ja kostja ei ole ka ise kaasomandist kasu saanud, mille hüvitamist hagejad nõuavad. Kuivõrd käesoleval juhul on nõude rahuldamise eeldused täitmata, kostja ei ole hagejatele kahju tekitanud, tuleb jätta rahuldamata ka hagejate viivise nõuded kostja vastu. Isegi kui kohus leiab, et kostja on siiski kahju tekitamises süüdi, palub kostja kohtul käesoleva asja lahendamisel kohaldada VÕS § 140 lg-t 1. VÕS § 140 lg 1 kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja palub kohtul arvestada asjaoludega, et A L on pahatahtlikult ületanud kostja poolt antud volituse piire, kostjale endale, kui kaasomanikule, on samuti A Le poolt tekitatud kahju. Kohus on leidnud 10.07.2017.a määruses, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, on põhjendatud määrata kostjale riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 ja § 8 alusel riigi õigusabi andmine isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus. Kostja ei ole enda majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma hagejate poolt nõutud summasid. Kogu kasu väljamõistmine kostjalt oleks käesolevas vastuses toodud asjaoludel ka äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja jääks kasu täieliku hüvitamise kohustuse tõttu elu lõpuni elatusmiinimumi piirile või alla selle. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada kahjuhüvitist miinimumini, juhul kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et kostja on hagejatele kahju tekitanud. Käesolevas vastuses esitatud asjaolusid ja väiteid tõendab kostja dokumentaalsete tõenditega, mis on hagejate ja kostja poolt juba kohtule esitatud menetluse jooksul ja millele on osundatud vastavate vastuväidete juures. Kostja välistas vastuses asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel lahendamise võimaluse. Hagejate seisukoht kostja vastusele (kd 2 tlk 101-103) Hagejad jäävad menetluses esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Hagi aluseks on asjaolu, et KX kinnistu katastriüksustelt nr X2, mille pindala on 22,41 ha ja katastriüksuselt nr Lk 7 / 18

2-14-21084 XXXXXXXX, mille pindala on 49,64 ha organiseeris kostja metsaraie ja hagejatele ei ole müüdud puidu eest raha makstud. Nõude esitamisel tuginevad hagejad Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 115 koosmõjus Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-ga 2. Hagejad viitavad Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11. Kostja sõlmitud tehingu tulemusel on hagejad kaasomanikena kaotanud kinnistult raiutud metsamaterjali omandi. Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist, et KX kinnistu metsaraiet organiseeris S S. Märgitud asjaolu on kinnitanud kostja 14. novembril 2015 kohtule antud seletuses. Kostja S S on märkinud, et tema volitas A Lt tegutsema KX talumaadel ja osalema ja vastutama kohtuvaidlustes ja muudes õigustoimingutes. Seega A L sõlmis lepingu kostja nimel. Kostja avaldab märgitud menetlusdokumendis rahulolematust selle üle, et KX talumaade korrastus on pandud kohtuasja algatamise tõttu seisma. Kohtumenetluse käigus on tõendatud, et KX kinnistult raius metsa KK OÜ 31. oktoobril 2013 Kuressaares OÜ-ga T C, registrikood XXXXXXXXX sõlmitud kasvava metsa raieõiguse ostu-müügilepingu nr 24/13 alusel (vt hagiavalduse lisa 5). Märgitud lepingu p 9 ap 1 kohaselt on raieõiguse võõrandamise tasu 40 383 eurot. Hagejad on asjas esitanud tõendina kasvava metsa raieõiguse ostu-müügilepingu, mille kohaselt on raieõiguse võõrandamise tasu 40 383 eurot. Hagejad on esitanud kohtule KX kinnistul asuvas metsas raiet teostanud KK OÜ metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, millest nähtub, KX kinnistult raiutud puidu maht. Seega on KK OÜ poolt kohtule esitatud dokumentidega tõendatud, et kaasomandis olevalt kinnistult S S poolt korraldatud metsaraiega saadi tulu vähemalt 60 169,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate E Gi, kelle osa suurus kaasomandis on 4/24 osa, nõue 6730,52 eurot, A Ki, kelle osa suurus kaasomandis on 2/24 osa, nõue 3365,26 eurot ja A Vi, kelle osa suurus kaasomandis on 2/24 osa, nõue 3365,26 eurot ülepaisutatud.

2-14-21084 Hageja G K V

Tasumisele kuuluv summa (eur) 6730,52 3365,26 3365,26

Viivitatud päevi

Viivis (eur) 1170,93 885,47 885,47

Poolte seisukohad kohtuistungil 22.09.2017 (kd 2 t lk 113-118) Istungist võtsid osa hagejate lepinguline esindaja ja kostja määratud esindaja. Pooled jäid esitatud seisukohtadele. Hagejate esindaja täpsustab viivise arvutust ja rõhutab üle, et nõue on kaasomandile vastava osa ühisest asjast saadud kasust tulenev. Varasem viivisenõue oli alates raieõiguse võõrandamisest. Arutades hagejatega asusid nad seisukohale, et õiglane on nõuda välja viivis alates 01.06.2014 kuna leping, millega kaasomandisse kuuluval KX kinnistul raieõigus võõrandati, kehtis kuni 31.05.2014. 11.09.2017 hagi vastuses arvutasid hagejad välja ka viivise seisuga 11.09.2017 ja siin juures juhin tähelepanu, et viivise arvutuse tabelis on eksitav trükiviga, seda soovin hetkel parandada. Kostja esindaja jääb seisukoha juurde, et kostja ei ole metsa maha võtnud ja tema ei ole kinnistult metsa võõrandamise läbi mingit vilja saanud. A L on tegutsenud volitusi ületades. Kostja ei nõustu kompromissiga, Kostja on solvunud nõude peale, ta südamest armastab oma kodukohta ja sünnimaad, aga tunneb, et Eesti riik ja teised kaasomanikud on tema suhtes halvasti käitunud. Kohus rahuldas hagejate esindajate taotluse kohtuasja nr 215-15030 materjalide antud kohtuasja juurde võtmiseks. Poolte nõusolekul määrati üleminek kirjalikku menetlusse. Kostja kirjalik selgitus 29.11.2017 (kd 2 tlk 123-125) Kostja teatab, et ta jääb 09.08.2017.a esitatud kirjaliku vastuse, samuti 22.09.2017 toimunud istungil esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldamata jätta. Kostja leiab endiselt, et nõue on esitatud vale isiku vastu, kostja ei ole kaasomandist ka ise kasu ehk vilja saanud. Kostja leiab, et hagejate järeldus sellest, et kostja poolt antud volitusel on kinnistul teostatud metsaraiet kokku vähemalt 40 383 euro ulatuses, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Kostja poolt kohtule esitatud volitusest nähtub, et kostja on volitanud Aivar Lõhmust üksnes esitama enda eest Keskkonnaametisse ja vastu võtma metsateatiseid, tellima metsamajanduskava KX kinnistule ning tasuma ja vastu võtma kompensatsiooni maaüksuselt. Volitus on välja antud edasivolitamise õiguseta. Kostja ei ole volitanud A Lt teostama KX kinnistul metsaraiet, volitusest ei nähtu ka, et kostja oleks volitanud A Lt sõlmima raieõiguse võõrandamise lepinguid. Metsaraiete teostamisest sai kostja esmakordselt teada kohtumaterjalidest. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping on 31.10.2013.a sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel. Samast lepingust p-st 3 nähtub, et kasvava metsa raieõiguse müüja OÜ T C kinnitab, et ta valdab raieõigust seaduslikult ja ta on valdaja 2 oktoobri 2013 RÕVL alusel. Kostjale on teadmata, kuidas OÜ T C raieõiguse valdajaks sai. Volitus on kostja poolt välja antud 3 päeva hiljem, kui lepingu p.-s 3 märgitud väidetava lepingu sõlmimise kuupäev. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätkuvalt seisukohal, et kostja ei ole A Lele andnud volitust sõlmida raieõiguse võõrandamise lepinguid, veel vähem oli A L ga seotud äriühingul õigus tegutseda kostja kui ühe kaasomaniku nimel. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja on raieõiguse võõrandanud. Kostja leiab jätkuvalt, et hagejate nõue tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et kostja ei ole kaasomanikuna ise kaasomandist kasu saanud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja kui Lk 9 / 18

2-14-21084 kaasomanik oleks KX kinnistul toimunud metsaraidest mingitki kasu saanud. Toimiku materjalidest nähtub, et kasu on saanud üksnes üks kaasomanikT R. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejate nõuded kostja vastu tuleb käesoleval juhul rahuldamata jätta. Kostja ei ole hagejatele kahju tekitanud ja kostja ei ole ka ise kaasomandist kasu saanud, mille hüvitamist hagejad nõuavad. Kuivõrd käesoleval juhul on nõude rahuldamise eeldused täitmata, kostja ei ole hagejatele kahju tekitanud, tuleb jätta rahuldamata ka hagejate viivise nõuded kostja vastu. Isegi kui kohus peaks leidma, et kostja on siiski kahju tekitamises süüdi, palub kostja kohtul kohaldada VÕS § 140 lg-t 1. Kostja palub kohtul arvestada asjaoludega, et A L on pahatahtlikult ületanud kostja poolt antud volituse piire, kostjale endale, kui kaasomanikule, on samuti A Le poolt tekitatud kahju. Kohus on leidnud 10.07.2017.a määruses, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, on põhjendatud määrata kostjale riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 ja § 8 alusel riigi õigusabi andmine isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus. Kostja ei ole enda majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma hagejate poolt nõutud summasid. Kogu kasu väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja jääks kasu täieliku hüvitamise kohustuse tõttu elu lõpuni elatusmiinimumi piirile või alla selle. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada kahjuhüvitist miinimumini, juhul kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et kostja on hagejatele kahju tekitanud. Hagejate kirjalik selgitus 30.11.2017 a. (kd 2 tlk 128-130) Hagejad jäävad menetluses esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Hagi aluseks on asjaolu, et KX kinnistu katastriüksustelt nr X2, mille pindala on 22,41 ha ja katastriüksuselt nr XXXXXXXX, mille pindala on 49,64 ha organiseeris kostja metsaraie ja hagejatele ei ole müüdud puidu eest raha makstud. Nõude esitamisel tuginevad hagejad alates 21. aprillist 2017 Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 115 koosmõjus Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-ga 2. Hagejad on viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, milles Riigikohus asus seisukohale, et kaasomanikud saavad kasvava metsa raiumise korral esitada järgmisi nõudeid: kaasomanikevahelisest kui seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tekkinud kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 koosmõjus AÕS § 72-75), alusetust rikastumisest tulenev nõue, nõue vilja väljaandmiseks AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et KX kinnistult teostati metsaraiet. Kostja on asunud seisukohale, et tema ei ole volitanud A Lt metsaraiet teostama ja et ta ei ole metsaraiest raha saanud. Samas on kostja andnud 5. oktoobril 2013 A Lele volikirja, milles ta on andnud volituse: „...esitama enda eest Keskkonnaametisse ja vastuvõtma metsateatiseid. Tellima metsamajanduskava antud maatükile, KX maaüksus, X vald, katastrinumbritega X2; XXXXXXXX; XXXXXXXXXXX. Samuti tasuma ja vastu võtma kompensatsiooni antud maaüksustelt. Osalema ja vastutama kohtuvaidlustes ja muudes õigustoimingutes. ...“. Eeltooduga on tõendatud, et kostja andis A Lele volituse ja ta teadis metsaraiest. Märgitud asjaolu on kinnitanud kostja 14. novembril 2015 kohtule antud seletuses. Kostja S S on märkinud: „Olen volitanud hr A Le tegutsema KX talumaadel ja osalema ja vastutama kohtuvaidlustes ja muudes õigustoimingutes“. Veel märkis kostja: „ .... kuuskümmend viis aastat ei ole keegi hoolitsenud talumaadel soostunud, võsastunud ja riknenud põldude ning metsade eest ja otsustasime, et on vaja leida teadlik inimene, kes on korrastustegevusega nõus ... Kokkulepe sisaldas kui tekkivad mingid kulud, siis need peavad saama kaetud mingeistki sissetulekutest. ... Aasta 2009 hakkas A L tegutsema ...“ Veel avaldab kostja 14. novembri 2015 kohtule saadetud vastuses rahulolematust, et KX talumaade korrastus on pandud kohtuasja algatamise tõttu seisma. Seega volitas kostja A Lt tegutsema KX talu maadel ja on hiljem volitatu tegevuse heaks kiitnud. KX kinnistult raius KK OÜ metsa 31. oktoobril 2013 Kuressaares OÜ-ga T C, registrikood XXXXXXXXX (juhatuse liige A L) sõlmitud kasvava metsa raieõiguse ostumüügilepingu nr 24/13 alusel. Lk 10 / 18

2-14-21084 Raieõiguse võõrandamise tasuna lepiti kokku 40 383 eurot. Seega lepiti raieõiguse võõrandamise tasus kokku enne raie teostamist. Asjaolu, et metsaraie eest KX kinnistul saadi tulu nähtub ka KX kinnistu kaasomanikT Re kirjast R Gile /tsiviilasi nr 2-15-15030, tl 19/, millest nähtub, et A L kandis 1/6 raietulust, mis oli 6700 eurot, 28. märtsil 2014T Re arvele. Märgitud asjaoluga on tõendatud, et kostja sai metsaraiest tulu ja hagejate nõue on sissenõutav. 2. veebruaril 2015 tunnistas kostja volitatud isik A L (hageja poolt kohtule edastatud volikiri esindamiseks), et KX kinnistult on teostatud raie ja et nõutud summad makstakse ära. Hagejate taotluse alusel on käesoleva kohtuasja materjali juurde võetud tsiviilasja nr 2-15-15030 toimik. Märgitud tsiviilasjas esitasid hagejadA J V, AIV R, M V, S L V hagi S S vastu kaasomandi vilja ja viiviste väljamõistmiseks. Märgitud kohtuasjas tuginesid hagejad, kes on koos E Gi, A Ki, A Vi ja kostjaga KX kinnistu, registriosa nr CCCCCCCC, kaasomanikud, nõude esitamisel, samale tegelikkuses aset leidnud metsaraiele, millele tuginevad käesolevas kohtuasjas hagejad E G, A K, A V. Eelviidatud kohtuasjas kohus rahuldas hagejate nõuded kostja vastu ja mõistis iga kostja (iga kostja kaasomandi mõttelise osa suurus 1/24 osa) kasuks välja 1654,25 eurot ja viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Kostja S S nõustus maakohtu kohtu otsusega ja seda ei vaidlustanud. Seega on tekkinud olukord, kus KX kinnistu kaasomanikT Rele on makstud teostatud metsaraiest saadud kasust 6700 eurot, teistele kaasomanikeleA J Vile, AIV Rile, M Vile, S L Vile on mõistetud jõustunud kohtuotsusega välja metsaraiest saadud kasu vastavalt nende osade suurusele kaasomandis. Hagejad on seisukohal, et kostja organiseeris KX talu korrastamist ja talu metsa raiet. Hagejad ja kostja on KX kinnistu kaasomanikud. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-51-11 lahendis asunud seiskohale, et kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes, millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa. Hagejad on esitanud kohtule 21. aprilli 2017 menetlusdokumendis kokkuvõtte, 15. septembril 2017 kohtule metsaraiet teostanud OÜ KK poolt esitatud - KX kinnistult raiutud metsamaterjali erinevatele puidufirmadele (R P OÜ, S OÜ, E M OÜ jaU LOÜ) üleandmise-vastuvõtmise aktidest/akt-arvetest. Märgitud dokumentidest tulenevalt oli KX kinnistult raiutud puidu müügitulu vähemalt 60 169,40 eurot. Lisaks eeltoodule võõrandati KX kinnistu katastriüksuselt nr X1raiutud puitu koos asjasse mittepuutuvalt kinnistult raiutud puiduga OÜ-le R P 3829,67 euro eest (arve nr 310114) ja OÜ-le E M 21 042,62 euro eest (arve nr 100214). Lähtudes eeltoodust paluvad hagejad mõista kostjalt välja VÕS § 115 koosmõjus AÕS § 71 lg-ga 2 alusel nende ja kostja kaasomandisse kuuluvalt kinnisasjalt saadud kasu vastavalt E Gi (G), kasuks 6730,52 eurot (4/24 osa 40 383 eurost), A Ki (K), kasuks 3365,26 eurot (2/24 osa 40 383 eurost), ja A Vi (V), kasuks 3365,26 eurot (2/24 osa 40 383 eurost) ja viivis tuginedes VÕS § 113 lg-le 1 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Väljamõistetav viivis seisuga 30. november 2017 on E Gi kasuks 1889,39 eurot (0,22% x 1276 viivitatud päeva x 6730,52 eurot), A Ki kasuks 944,70 eurot (0,22% x 1276 viivitatud päeva x 3365,26 eurot) ja A Vi kasuks944,70 eurot (0,22% x 1276 viivitatud päeva x 3365,26 eurot). Hagejad on seisukohal, et kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes, millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa ja VÕS § 140 lg 1 kohaldamiseks puudub alus. Menetluskulu paluvad hagejad jätta kostja kanda. Lk 11 / 18

2-14-21084 Kostja täiendav seisukoht (kd 2 tlk 137-138) Kostja teatab, et ta jääb 09.08.2017.a esitatud kirjaliku vastuse, samuti 22.09.2017 toimunud istungil esitatud seisukohtade ning 29.11.2017.a esitatud kirjaliku seisukoha juurde ja leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldamata jätta. Vastuseks hagejate poolt 30.11.2017 esitatud kirjalikule seisukohale teatab kostja esmalt, et ei 05.10.2013.a välja antud volitusest ega 14.11.2015.a kohtule saadetud vastusest ei nähtu, et kostja oleks volitanud A Lt teostama kinnistul metsaraiet. Volikiri on antud üksnes metsateatise vastuvõtmiseks ja metsamajanduskava tellimiseks ja volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta. Toimikus puuduvad tõendid asjaolu kohta, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kostja või siis kostja volitusel A L oleks üleüldse volituse kehtivuse ajal kinnistul metsaraiet teostanud. Hageja on ka terve menetluse kestel ise väitnud, et kinnistult raius metsa KK OÜ 31.10.2013 OÜ-ga T C sõlmitud kasvava metsa raieõiguse ostumüügilepingu alusel. Kostja ei ole kunagi volitanud OÜ-t T C sõlmima kasvava metsa raieõiguse ostu-müügilepingut ja hageja ei ole vastupidist ka tõendanud. Ka kostja 14.11.2015.a kirjast kohtule ei saa järeldada, et kostja oleks A Le tegevuse heaks kiitnud. Kostja enda kirjas mainib üksnes põldude ja metsade korrastustegevust, mitte aga metsaraide teostamist ja seda hagiavalduses märgitud ulatuses. Kostja leiab endiselt, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Veelgi enam, kostja ei ole kaasomandist mingilgi määral kasu ehk vilja saanud, mida ta peaks teistele kaasomanikele hüvitama. Kummastav on hagejate seisukoht sellest, etT Re kirjast /ts.asi nr 2-15-15030 tl 19/ nähtub, et kostja sai metsaraidest tulu ja hagejate nõue on sissenõutav. Eeltoodud kirjast nähtub üksnes, et metsaraidest on ainsa kaasomanikuna tulu saanudT R ja seda summas 6700 eurot. Asjaolu, et kostja vastu esitatud hagi ts.asjas nr 2-15-15030 rahuldati ja kostja ei ole seda otsust vaidlustanud, ei saa olla aluseks käesoleva nõude rahuldamisel. Samuti ei oma tähtsust käesoleva asja varasemas menetluses A Le poolt avaldatud seisukohad, kuivõrd tulenevalt TsMS § 218 lg-st 1 puudus tal pädevus osaleda menetluses kostja lepingulise esindajana. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja jätkuvalt, et hagejate nõuded kostja vastu tuleb rahuldamata jätta. Kostja ei ole hagejatele kahju tekitanud ja kostja ei ole ka ise kaasomandist kasu saanud, mille hüvitamist hagejad nõuavad. Kuivõrd käesoleval juhul on nõude rahuldamise eeldused täitmata, kostja ei ole hagejatele kahju tekitanud, tuleb jätta rahuldamata ka hagejate viivise nõuded kostja vastu. Kostja palub hagi rahuldamata jätta ja menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostjal ei ole esitada menetluskulude nimekirja. 10.07.2017.a kohtumäärusega on kostjale määratud riigi õigusabi korras esindaja, kes on kohtuotsuse tegemise ajaks esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagejate nõude maksmapanemine kostja suhtes on hea usu põhimõttega vastuolus ja jätab AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja hüvitisnõude rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagejad E G, A K ja A V on esitanud nõude: Lk 12 / 18

2-14-21084

2-14-21084 kinnisasjast eraldumisel, st metsa mahavõtmisel. Maha võetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1 järgi üle anda. Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud, ka, et kaasomanike omavahelises suhtes esitatavad hüvitisnõuded, sh nõue vilja väljaandmiseks, kuuluvad kaasomandi kui õiguste ühisuse eripärast tulenevalt igale kaasomanikule hüvitise maksmiseks kohustatud kaasomaniku vastu eraldi. Kaasomanike näol ei ole nendevahelises suhtes tegemist solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 mõttes, kuna kaasomanike omavahelisest suhtest ei järeldu, et kohustatud kaasomanik peaks vabanema teiste kaasomanike nõuetest täitmisega üksnes ühele kaasomanikule ja et üks kaasomanik võiks maksma panna ka teistele kaasomanikele esitatud nõuded Kostja on omaks võtnud hagejate esitatud asjaolud ja poolte vahel puudub vaidlus järgmises: 1) Hagejad ja kostja on KX kinnistu (registriosa nr CCCCCCCC ) kaasomanikud. 2) Hagejale E G kuulub KX kinnistu kaasomandist 4/24, hagejale A K kuulub 2/24 kaasomandist, hagejale A V kuuluva kaasomandi osa suurus on 2/24 ja kostjale S S kuulub 4/24 kaasomandist 3) Kinnistu teised kaasomanikud onT R (isikukood ZZZZZZZZZZZZ) 4/24 kaasomandist; E V (sünniaeg ) 4/24 kaasomandist; AIV R (sünniaeg ) 1/24 kaasomandist; M V ( ) 1/24 kaasomandist; S L V (sünniaeg ) 1/24 kaasomandist;A J V ( ) 1/24 kaasomandist. 4) Menetluse kestel on toimunud kinnistu kaasomanike ringis muudatus V V ei ole kaasomanik ja alates 2.12.2014 kinnistusraamatu kandest on KX kinnistu kaasomanikud V Vi lapsed AIV R 1/24 kaasomandist; M V 1/24 kaasomandist, S L V 1/24 kaasomandist jaA J V 1/24 kaasomandist, Samuti on kaasomanik S V asemel kaasomanik E V 4/24 osas kaasomandist. 5) S S on andnud 05.10.2013 a A Lele (ikXXXXXXXXXXXXX) järgneva sisuga volituse: A L on volitatud esitama kostja eest Keskkonnaametisse ja vastu võtma metsateatiseid. Tellima metsamajanduskava antud maatükile KX maaüksus, X vald, katastrinumbritega X2; XXXXXXXX; XXXXXXXXXXXXX. samuti tasuma ja vastu võtma kompensatsiooni antud maaüksustelt. Osalema ja vastutama kohtuvaidlustes ja muudes õigustoimingutes. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta. 6) Keskkonnaamet on ajavahemikul 01.10.2013. a kuni 02.06.2014. a väljastanud KX kinnistu kohta kolm metsateatist numbritega XXXXXXXXX, XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX. Nimetatud metsateatistega kavandatud raiete osas on Keskkonnaamet teinud lubavad otsused 05.12.2013. Kõik metsateatised on tagastatud metsaomaniku S S volitatud esindajale A Lele e-posti teel 13.12.2013. Metsateatis nr XXXXXXXXX on väljastatud KX kinnistu katastriüksuse katastritunnusega X2 kohta ning metsateatised nr XXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXX KX kinnistu katastriüksuse katastritunnusega X1kohta. 7) 31.10.2013.a OÜ T C, keda esindas juhatuse liige A L, võõrandas kasvava metsa raieõiguse lepingu OÜ-le KK raieõiguse võõrandamise tasuga 40383.- eurot. 8) KX kinnistul on teostatud metsaraiet ja raiutud metsamaterjali omandiõigus on üle antud 31.10.2013 a lepinguga OÜ-le KK.

Lk 14 / 18

2-14-21084 Poolte vahel on vaidlus selles, kas KX kinnistu raieõiguse müük toimus kostja volitusel ja kas kostja on saanud kasu, mille väljaandmise kohustus tal vastavalt AÕS § 71 lg 2 on. Hagejad on seisukohal, et kostja ei ole andnud hagejatele nende kaasomandi osa suurusele vastavat kasu ja kostja väide, et ta ei ole raha metsaraie eest saanud, tuleb jätta tähelepanuta. Asjaolu, kas kostja tehingupartnerid metsa raiumisel on oma kohustusi kohaselt täitnud või mitte, ei oma hagejate hinnangul käesolevas asjas tähendust. Kostja vaidleb hagile vastu ja on seisukohal, et tema ei ole A Lele andnud volitust KX kinnistul metsaraide teostamiseks, samuti ei ole kostja saanud metsa raidest mingitki raha. Kostja esindaja on seisukohal, et kohtule esitatud kostja volitusest ei nähtu õiguse andmist metsaraide korraldamiseks, samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et kostja või A L oleks kinnistul raiet korraldanud, hageja on terve menetluse kestel ise väitnud, et kinnistult raius metsa KK OÜ 31.10.2013 OÜ-ga T C sõlmitud kasvava metsa raieõiguse ostumüügilepingu alusel. Kostja ei ole KX kinnistul teostatud raie ja müüdud puidu eest mingit raha saanud. Kostja on esitanud vastuväite, et hagejate nõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Hagejad on seisukohal, et kostja korraldas temale ja hagejatele kaasomandina kuulunud kinnistul metsaraiet. kostja andnud 5. oktoobril 2013 A Lele volikirja, milles ta on andnud volituse: „...esitama enda eest Keskkonnaametisse ja vastuvõtma metsateatiseid. Tellima metsamajanduskava antud maatükile, KX maaüksus, X vald, katastrinumbritega X2; XXXXXXXX; XXXXXXXXXXX. Samuti tasuma ja vastu võtma kompensatsiooni antud maaüksustelt. Osalema ja vastutama kohtuvaidlustes ja muudes õigustoimingutes. ...“. Märgitud asjaolu hageja hinnangul kostja kinnitanud oma 14. novembril 2015 kohtule antud seletuses. Kostja S S on märkinud: „Olen volitanud hr A Le tegutsema KX talumaadel ja osalema ja vastutama kohtuvaidlustes ja muudes õigustoimingutes“. Veel märkis kostja: „ .... kuuskümmend viis aastat ei ole keegi hoolitsenud talumaadel soostunud, võsastunud ja riknenud põldude ning metsade eest ja otsustasime, et on vaja leida teadlik inimene, kes on korrastustegevusega nõus ... Kokkulepe sisaldas kui tekkivad mingid kulud, siis need peavad saama kaetud mingeistki sissetulekutest. ... Aasta 2009 hakkas A L tegutsema ...“ hagejad toovad välja, et kostja 14. novembri 2015 kohtule saadetud vastuses rahulolematust, et KX talumaade korrastus on pandud kohtuasja algatamise tõttu seisma. Kohus märgib, et kuna kostja määratud esindaja on oma seisukohtades tuginenud ka kostja 14.11.2015 a kohtule esitatud hagivastusele, siis on sellega kõrvaldatud menetluses esinenud ebaselgus vastuse esitajast, mis tekkis seetõttu, et kostja esitas vastuse dokumendi fotokoopiana e-kirja lisana (t lk kd 2 tlk 137-138) ja kohus saab kostja seisukohtadele tugineda. Kohus nõustub hagejatega selles, et nähtuvalt kostja poolt kohtule esitatud seisukohtadest on kostjal olnud A Lega kokkulepe KX talumaadel kostja huvides tegutsemiseks juba aastast 2009. Nähtuvalt kostja vastustest on kostja A Le valinud kui inimese, kes KX kinnistu maade korrastustegevuse enda peale võtaks. Kuivõrd kostja on kirjeldanud vajalike tegevuste hulgas ka talumaadel soostunud, võsastunud ja riknenud põldude ning metsade eest hoolitsemist ei saa kohtu hinnangul kostjale üllatuslik olla volitatud isiku poolt valitud tegevuste hulgas muuhulgas metsaraide korraldamine, arvestades, et 05.oktoobril 2013.a väljastatud volikiri sisaldab volitust metsateatiste esitamiseks, metsamajanduskava tellimiseks ja kompensatsiooni vastuvõtmiseks ja tasumiseks ning volitust osalemiseks ja vastutamiseks kohtuvaidlustes ja muudes õigustoimingutes. Metsateatiste esitamine on arusaadavalt metsaraiet ettevalmistav tegevus. Vastavalt metsaseaduse § 41 lg 1 esitatakse metsateatis kavandatavate raiete kohta (välja arvatud Lk 15 / 18

2-14-21084 valgustusraie) ja metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta. Kostja vastuses kirjeldatud planeeritud maade korrastustegevusest ja kostja volitusest A Lele nähtub kohtu hinnangul, et kostja tegevus on viinud olukorrani, kus kostja volitatud isik on teostanud KX talumaadel metsaraiet. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § lg 1 võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 2 kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Selle sätte kohaselt on volituse väljaandjal muuhulgas kohustus olla esinduse andmisel hoolikas, vältida ja avastada tehinguid, mida esindaja teeb volituse piire ületades. Kostjal oli võimalus ja kohustus kontrollida A Lele antava volituse sisu nii, et see oleks üheselt mõistetav nii volitajale kui volituse saajale. Korrastusraide teostamise võimalust ei ole kostja välistanud ka oma 14.11.2015 vastuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul lugeda esindaja A Le tehtud tehing: KX kinnistu raieõiguse müük, esindatava so kostja suhtes kehtivaks. Kohus asub seisukohale, et kuigi kohtule esitatud lepingust nähtuvalt on raieõiguse võõrandanud OÜ T C, on äriühingu nime tegutsenud juhatuse liige A L (kd 1 t lk 11, 42). Esinduse andja ja esindaja vahel on seega vastavalt TsÜS § 115 lg 1 sisesuhe ja kostjal võib olla nõue volitatud isiku A Le vastu. Hagejate seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, kas kostja tehingupartnerid metsa raiumisel on oma kohustusi kohaselt täitnud või mitte, ei oma käesolevas asjas tähendust, tuleb kohtul eeltoodust tulenevalt nõustuda. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi kaasomandist kaasomaniku osa saamiseks on esitatud vale isiku vastu, arvestades, et tegu AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm kaasomanike vahelises suhetes. Juba viidatud Riigikohtu lahendis on 3-2-1-51-11 on kohus asunud seisukohale, et kasvava metsa raieõiguse müük vastab olemuslikult VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Lugedes lepingust tulu saama õigustatud isikuks kostja, tulebki vastavalt VÕS § 71 lg 2 esitada kaasomanikul nõue rendilepingu sõlminud ja seega ühist asja kasutanud kaasomaniku vastu. Kostja poolt võõrandatud raieõiguse tasu oli lepingust nähtuvalt 40 383 eurot, millest hagejad nõuavad oma kaasomandi osa suurusele vastavat osa. Hagejad on esitanu tõendina selle kohta, et nende nõude suurus ei ole ülepaisutatud KK OÜ metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktid, millest nähtub, KX kinnistult raiutud puidu maht. tõendatud, et kaasomandis olevalt kinnistult korraldatud metsaraiega saadi tulu vähemalt 60 169,40 eurot (kd 1 t lk 64-94). Kohtu hinnangul sellest tõendist nähtub raieõiguse omandaja poolt müüdud metsamaterjali eest saadud tulu, kuid see ei arvesta metsaraide kulusid. Hagejad on KX kinnistult teostatud metsaraidest saadud kasu kohta viidanud tsiviilasjas 2-15-15030 t lk 13-16 esitatud metsakorraldaja hinnangule metsaraidest turuhinna alusel saadava kasu kohta, mille kohaselt on arvestades kaasnenud kulusid, KX kinnistul teostaud metsaraide kasum arvestuslikult ligikaudu 39 701,99 eurot (kd 2 t lk 144). Hagejate viidatut tõendist, so kaasomanikT Re kirjast hagejale nähtub, et A L kandis 6700 eurotT R arvele 28.märtsil 2014 a /tsiviilasi 2-15-15030 t lk 19/. Kohus nõustub, et arvestades raieõiguse müügi lepingus kokku lepitud tasu ja metsaraidest tegelikult saadud kasumit on hagejate nõude rahaline suurus põhjendatud.

Lk 16 / 18

2-14-21084 Kostja on esitanud menetluses väite, et temalt hüvitise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja palub kohtul arvestada asjaoludega, et A L on pahatahtlikult ületanud kostja poolt antud volituse piire ja kostjale endale, kui kaasomanikule, on samuti A Le poolt tekitatud kahju. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Riigikohus on 20.detsembri 2010 lahendis 3-2-1-137-10 punktis 14 selgitanud, et TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Selles sättes sisaldub tsiviilõiguse üldpõhimõttena tunnustatud keeld kuritarvitada oma õigusi. Ka kaasomanikud peavad AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti on hea usu põhimõtte funktsiooniks lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt nt tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohus võib jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja hüvitisnõude rahuldamata kui see on vastuolus hea usu põhimõttega AÕS § 72 lg 5 järgi. Kohus arvestades asjaoludega, et kostja ei ole saanud kinnisasjalt tulu, kostja asjas kaasomandis oleval kinnisasjal asju KX kinnistu heakorra ja säilimise eesmärgil, so kõigi kaasomanike huvides, tema tegevuses ei olnud eesmärki ega soovi kahjustada kaasomanike õiguseid või teenida kaasomandis olevalt kinnisasjalt tulu, asub seisukohale, et hagejate nõude maksmapanemine kostja suhtes on hea usu põhimõttega vastuolus ja jätab AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja hüvitisnõude rahuldamata. Kostja on esitanud kohtule tõendid sellest, et kostja tegevusest teadsid ja andsid nõusoleku endised kinnistu kaasomanikud, kostja õed, V V ja S V vastavalt 22.augustil 2000.a ja 15 augustil 2000. a (t lk 82-84 kd 2). Käesoleval juhul ei ole küsimus Kuigi AÕS § 79 lg 2 sätestatud kaasomanike kokkulepete õiguslikust siduvusest õigusjärglastele, vaid kaasomanike vahelisest teadmisest ja kokkulepetest hea usu põhimõtte hindamise sisustamisel. Hagejad ei ole esitanud vastuväidet, kostja väidetele, et hagejaid teavitati kaasomanikest õdede kokkulepetest ja plaanidest KX kinnistu korrastada. Samuti ei ole hagejad esitanud kohtule tõendeid või väiteid selle kohta, et nad oleksid kostjale avaldanud teistsuguseid kokkuleppeid või mittenõustumist kostja ja tema õdede kokkuleppega asuda KX talu maid korrastama ja säilitama. Eeltoodust järeldub, et kostjal oli eeldus ja põhjus uskuda, et vaikimisi kokkulepe KX talumaadel korrastuseks ja hoolduseks oli kaasomanike vahel olemas ja kohus asub seisukohale, et kostja tegutses teadmisel, et tema tegevused on kõigi kaasomanike huvides, sh A Le volitamine. Arvestades, et kostja elab Eestist kaugel ja on juba eakas inimene, ei ole kohapealt esindaja ja asjaajaja valik ja volituse andmine ebamõistlik. Hageja esindaja 29.06.2015 toimunud eelistungil kohtule selgitanud, et hagejad seiskasid metsaraide enne kohtusse hagi esitamist. Hageja esindaja sõnul oli A Lel metsafirmaga kokkuleppe, kui lubatakse lõpetada metsa tegemine, siis metsa firma on nõus kandma otse hagejate kontole summa. Sellest nähtub, et ka hagejad on sekkunud lepingusse ja tegevusse, mille alusel käesolev kaasomaniku osale vastava kasu väljaandmisnõue on kostja vastu esitatud. Lk 17 / 18

2-14-21084 Kostja esindajana menetlusse astunud A Le menetluses antud selgitused jätab kohus tähelepanuta kuivõrd A Le ei tõendanud kohtu nõudel nõuetekohaselt oma esindusõigust, ei olnud kohtule kättesaadav ja 22.märtsi 2017.a määrusega keeldus kohus teda esindajana menetlusse lubamast. Hagejad on viidanud kohtuahendile tsiviilasjas 2-15-15030, millega rahuldati KX kinnistu kaasomanikeA J V, AIV R, M V, S L V hagi S S vastu kaasomandi vilja ja viiviste väljamõistmiseks ja nõude esitamisel tugineti, samale tegelikkuses aset leidnud metsaraiele, millele tuginevad käesolevas kohtuasjas. Kostja S S nõustus maakohtu kohtu otsusega ja seda ei vaidlustanud. Vastuseks hagejatele märgib kohus, et kohus teeb otsuse konkreetses tsiviilasjas esitatud nõuete, vastuväidete, seisukohtade ja tõendite kogumis ja ei ole seotud teises tsiviilasjas esitatud seisukohtadega või asjaoluga, et on loobutud edasikaebeõiguse kasutamisest. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetlust § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmisega jäävad tsiviilasja menetluskulud hagejate kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, toimikumaterjalidest nähtuvalt kostja menetluskulusid kandnud ei ole. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jätab kohus riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Lk 18 / 18

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.