2-15-15030
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.mai 2016. a Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-15030
Tsiviilasi
A V, A R, M V, S Vhagi S S vastu kaasomandi vilja ja viiviste väljamõistmiseks 8568.52 eurot
Tsiviilasja hind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid: Hagejate:
2-15-15030
2-15-15030 Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-11 märkinud, et „kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes (vt ka otsuse p 16), millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa“. Hagejad on kinnistu kaasomanikud ning kostja on teostanud hagejate ja kostja kinnistul metsa raiet ning on seeläbi saanud kasu. Kostja ei ole andnud hagejatele nende osale vastavat kasu. Kaasomanike vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt ei peaks kostja hagejatele nende osale vastavat kasu andma. Hagejad esitavad nõuded nende osadele vastavas ulatuses. E Gile kuulub 4/24 kaasomandist, milles tulenevalt on tema nõue 6 617,00 eurot, A V ile ja A Kile kummelgi kuulub 2/24 kaasomandist, millest tulenevalt on nende mõlemi nõue 3 308,50 eurot, A Rile, M Vile, S V ile, ja A V’le igaühele kuulub 1/24 kinnisasjast, millest tulenevalt on nende igaühe nõue 1 654,25 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd hagejate teada teostas kostja Kinnistu kaasomanikule T R ele metsa raiest saadava osa makse 28.03.2014, on ilmne, et selle hetke seisuga oli kostja raiutud metsalt tulu teeninud ning seega muutus kaasomanike nõue sissenõutavaks. Sellest tulenevalt esitavad hagejad viivisenõude vastavalt oma nõuetele ning viivise arvestuse alguseks on 28.03.2014. Viiviseks alates 28.03.2014 on 08.10.2015 seisuga 6617 euro suuruse nõude puhul 818,13 eurot, 3308,50 euro suuruse nõude puhul 409,07 eurot, 1654,25 euro suuruse nõude puhul 204,53 eurot (Lisa 7). Eelnevast lähtudes on E G’il viivisenõue 818,13 eurot, A V il ja A Kil mõlemil viivisenõue 409,07 eurot, A Ril, M Vil, S V il, ja A Vil igaühel viivisenõue 204,53 eurot. Lisaks esitavad kõik hagejad seadusjärgses määras viivisenõude hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja I A V esitab lisaks kahju hüvitamise nõude, mis on tingitud eksperthinnangu tellimisega tingitud kuluga. Eksperthinnangu tellis NJORD Advokaadibüroo OÜ, kes esitas kulu edasi hagejale I (Lisa 8). Eksperthinnangu maksumuseks oli 600,72 eurot (käibemaksuga). Eksperthinnangut tellimata ei oleks olnud võimalik hagejatel nõuet esitada. Metsa raiest saadud kasumi andmeid ei esitanud kostja ka ise, mistõttu on põhjendatud kostjalt eksperthinnangu kulu välja mõista. Eksperthinnangu koostamise kulu on mõistlik ning põhjendatud. Hageja I poolt kantud kulud oma nõude maksmapanekuks mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, olles sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ega riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad mõista kostjalt hagejate kasuks välja: 1) põhivõlgnevus: E G 6 617,00 eurot, A V 3 308,50 eurot, A K 3 308,50 eurot, A R 1 654,25 eurot, M V 1 654,25 eurot, S V1 654,25 eurot ja A V 1 654,25 eurot.2) mõista kostjalt A Vi kasuks täiendavalt välja eksperthinnangu kulu summas 600,72 eurot (käibemaksuga); 3) mõista kostjalt iga hageja kasuks välja seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 28.03.2014 kuni hagi esitamiseni summas 6617,00 euro suuruselt nõudelt summas 818,13 eurot; 3308,50 euro suuruselt nõudelt summas 409,07 eurot ja 1654,25 euro suuruselt nõudelt summas 204,53 eurot; 4) mõista kostjalt iga hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni; 5) jätta menetluskulud kostja kanda.
2-15-15030 Taotluse kohaselt on kohtusse esitatud hagi seitsme hageja poolt: A V, A R, M V, S V(hagejad I-IV),E V , A V ja A K ( hagejad V-VII). Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas on menetluses ts.asi nr. XXX (kohtunik K.Pedassaar). Nimetatud hagi on esitanud S S vastu hagejad V-VII 2014 aastal. Hagi aluseks on samad asjaolud, mis käesolevas asjas ning ka nõue on sama. Selles ts.asjas esindab hagejaid V-VII L.Tu. 3.detsembril 2014 on tehtud kinnistusraamatusse kanne, millega kinnisasja mõttelisteks omanikeks said ka hagejad I-IV. Seega on samade poolte vahel kohtumenetluses asi sama eseme kohta samal alusel. Kostja leiab, et hagi ts.asjas nr. 2-15-15030 tuleb jätta läbi vaatamata ( TsKMS § 423 lg 1 p 4), tühistada hagi tagamine ja jätta kõik menetluskulud hagejate kanda.
2-15-15030
2-15-15030 Poolte vahel on vaidlus vaid K kinnistult raiutud metsamaterjali (vilja) suuruse ja sellest hagejatele makstava hüvitise (vilja) summa suuruse üle. Hagejad osundavad õigesti, et asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisuks on kaasomanike õigused ja kohustused üksteise suhtes. Käesoleval juhul on kostja rikkunud hagejate ja kostjate vahel tekkinud suhet. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-11 märkinud, et kaasomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa mahavõtmisest ja müügist saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes (vt ka otsuse p 16), millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa. Hagejad ja kostja on K kinnistu kaasomanikud ning kostja on korraldanud (teostanud) kõnealusel kinnistul metsa raiet ning on seeläbi saanud kasu. Kostja ei ole andnud hagejatele nende osale vastavat kasu. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaasomanike vahel olnuks kokkulepe, mille kohaselt ei peaks kostja hagejatele nende osale vastavat kasu andma. Asjaolu, kas kostja tehingupartnerid metsa raiumisel on oma kohustusi kohaselt täitnud või mitte, ei ole antud asja lahendamisel oluline. Sellest tulenevalt tuleb tähelepanuta jätta kostja väited, et kostja ei ole metsa raie eest raha saanud. Hagejad on asjas esitanud tõendid, kus on hinnatud raiutud metsa väärtust, millest tulenevalt on hagejad ka nõude esitanud. Kostja sõlmitud tehingu tulemusel on hagejad kaasomanikena kaotanud kinnistult raiutud metsamaterjali omandi. Kohus nõustub hagejatega selles, et asjaolu, kui suur summa on metsamaterjali eest selle korraldajale OÜ-le XX reaalselt üle kantud ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline ning sellest ei saa ka lähtuda, kuna raha võis liikuda ka muul viisil, kui pangakonto kaudu. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud metsakorraldaja R R (kutsetunnistuse nr 127) 21.05.2015 hinnanguga K kinnistu metsaraiest turuhinna alusel saadava kasu /t.l. 13-18/. Nimetatud hinnangu kohaselt on K kinnistul teostatud metsaraiete kasum arvestuslikult ligikaudu 39 701,99 eurot, kusjuures arvesse on võetud ka raiega kaasnenud kulusid. Pooled ei vaidle selle üle, et K kinnistu üks kaasomanikest - T R (kuulub 1/6 kaasomandist) on saanud kinnistul läbiviidud metsaraiete tulust 28.03.2014.a. 6 700 eurot /t.l. 19/. Teistele kinnistu kaasomanikele neile kuuluvat osa tulust kostja seni tasunud ei ole Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista vastavalt nende osale kaasomandist (igaühele kuulub 1/24 kinnisasjast) vastavas ulatuses: A Rile 1 654,25 eurot; M Vile 1 654,25 eurot, S V ile 1 654,25 eurot ja A Vile 1 654,25 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus nõustub hagejatega selles, et kuivõrd kostja (läbi volitatud isiku) tegi K kinnistu kaasomanikule T R le metsa raiest saadava osa makse 28.03.2014, siis võib järeldada, et selle hetke seisuga oli kostja raiutud metsalt tulu teeninud ning seega muutus kaasomanike nõue sissenõutavaks. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagejate esitatud viivisenõude vastavalt oma nõuetele ning viivise arvestuse alguseks on 28.03.2014. Viivis alates 28.03.2014 on 08.10.2015 seisuga 1654,25 euro suuruse nõude puhul on igal ühel 204,53 eurot /t.l. 70/. Lisaks tuleb kostjal TsMS § 367 alusel hagejate nõudel tasuda hagejatele seadusjärgses määras viivist hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-15-15030 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas rahuldab kohus hagi, peab kostja kandma ka hagejate menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 9.1.Hagejad on kohtule esitanud järgmised taotlused menetluskulude kindlaks määramiseks ja menetluskulude nimekirjad: 1) 26.10.2015.a. /t.l. 52-53/. Nimetatud taotluse kohaselt on NJORD Advokaadibüroo OÜ on esitanud hagejatele õigusabi osutamise eest arve nr 20150684 summas 2 090 EUR, sh riigilõiv 950 EUR /t.l. 56/, mis koosneb järgmistest toimingutest: - 23.09.2015 E-kiri hetkeolukorrast L.V . Juhised T. Kja S. K hagi koostamiseks 0.20 h ; 25.09.2015 Hagi koostamine 2.50 h; -28.09.2015 Hagi koostamine 2.00 h; -28.09.2015 Hagi täiendamine.0.40 h; -30.09.2015 Hagi koostamine kohtule. Hagi tagamise taotlus. 0.30 h; 30.09.2015 Kokkuvõtte ja tõlke tegemine hagist rootsi keelde. E-kiri klientidele. Juhised S. Kuusikule seoses menetlusosalistega. 0.80 h; -30.09.2015 Hagi koostamine. 0.30 h KOKKU: 6.50 tundi Lisaks on tehtud järgmisi toiminguid: -07.10.2015 Hagi koostamine. 0.4h summas 86,40 EUR; - 07.10.2015 Hagi koostamine. 0.5 h summas 78 EUR; - 07.10.2015 Hagiavalduse lõpetamine. E-kiri klientidele infoga. Juhised riigilõivu tasumiseks 0.2 h summas 48 EUR; - 08.10.2015 Hagi koostamine. Esitamine kohtule. 0.2 h summas 43,20 EUR; - 09.10.2015 Info kohtust seoses kulleriteenuse tasumisega, et kostjale dokumendid kätte toimetada. 0.2 h summas 48 EUR; -12.10.2015 Ekiri klientidele seoses hagi esitamisega ja seoses kullerteenuse ees tasumisega. 0.2 h summas 48 EUR; -12.10.2015 Dokumendid kohtust. 3 määrust seoses hagi tagamisega ja kulleriteenuse eest tasumisega seoses dokumentide toimetamisega kostjale. 0.3 h summas 64,80 EUR; -13.10.2015 Dokumendid kohtust. Info seoses tagamisega. 0.2 h summas 43,20 EUR; -14.10.2015 E-kiri seoses tagatise tasumisega. 0.2 h summas 48 EUR; -16.10.2015 Info kliendile seoses kandega kinnistusregistrisse. 0.2 h summas 48 EUR; 23.10.2015 Menetluskulude nimekirja ettevalmistamine. 1 h summas 132 EUR. Tulenevalt nimetatust paluvad hagejad määrata selles taotluses hagejate poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2777,60 eurot. Hagejad ei ole käibemaksukohuslased ning seega on õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Kõik näidatud kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-15-15030. 2) 27.10.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas /t.l. 57-58/ on NJORD Advokaadibüroo OÜ lisaks 26.10.2015 taotluses esitatule summas 2 777,60 eurot teinud järgmisi kulutusi: -22.10.2015 Ettemaks summas 50 EUR /t.l. 59/, milleks on kohtu kontrollitud andmetel kohtu nõutud ettemaks asja läbivaatamise kulude (menetlusdokumentide kättetoimetamise kostjale) katteks /t.l.38, 50/; 26.10.2015 Menetluslik dokument e-toimikust 0.2 h summas 36 EUR; Tulenevalt nimetatust palutakse määrata hagejate poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 863,60 eurot. 3) 3.05.2016 esitatud taotluse, mille kohaselt NJORD Advokaadibüroo OÜ on lisaks 26.10.2015 ja 27.10.2016 taotluses esitatule kokku summas 2 863,60 eurot esitanud järgmised arved (käibemaksuga): -Arve nr 20150856 summas 386,40 EUR; Arve nr 20150972 summas 456 EUR; -Arve nr 20160044 summas 252,80 EUR, millel on kajastatud ka riigilõivu tagastus summas 400 EUR (tehtud tasaarveldus); -Arve nr 20160087 summas 518,40 EUR; Lisaks on kulunud: 02.03.2016 Seiskoht kostja vastusele. Kohtule esitamine 1.2 h summas 187,20 EUR; 31.03.2016 Kohtumäärus istungi määramise osas. Kõne kohtuga 0.4 h summas 62,40 EUR; 01.04.2016 Kohtukutse. Kõne kohtuga 0.3 h summas 46,80 EUR; 04.04.2016 E-kiri kliendile kohtumenetlusega seoses 0.25 h summas 48 EUR; 04.04.2016 Ülevaade kliendile. S
2-15-15030 seisukoht ja täiendavad tõendid 0.8 h summas 124,80 EUR; 06.04.2016 Kohtu kiri 0.2 h summas 31,20 EUR; 14.04.2016 Seisukoht kliendile 0.2 h summas 31,20 EUR; 19.04.2016 S tõendite ja seisukoha analüüs. Vastuse koostamine 0.9 h summas 140,40 EUR; 20.04.2016 Vastuse koostamine ja esitamine 0.7 h summas 109,20 EUR; 27.04.2016 Menetluskulude avalduse koostamine ja tõlkimine 1 h summas 132 EUR; 28.04.2016 Kostja esindaja kõne. Kostja ettepanek kompromissi osas, vastus 0.5h summas 78 EUR; 29.04.2016 Menetluskulude avaldus. 0.3h summas 46,8 EUR. Tulenevalt nimetatust paluvad hagejad määrata hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5 515,20 eurot. 4) 5.05.2016.a. taotluse kohaselt /t.l. 162-163/ NJORD Advokaadibüroo OÜ on lisaks 26.10.2015, 27.10.2016 ja 03.05.2016 taotluses esitatule kokku summas 5 515,20 eurot teinud järgmisi toiminguid ja kulutusi (käibemaksuga): 02.05.2016 E-kirjavahetus kliendiga. Juhised S Kuusikule 0.2 h summas 38,40 EUR; 03.05.2016 Istungiks ettevalmistus 1.5 h summas 234 EUR; 03.05.2016 Kohtuistung 0.5 h summas 78 EUR; 03.05.2016 Sõit Kuressaare kohtumajja ja tagasi 7.5 h summas 585 EUR (tunnihinnaga 65 EUR/h); 03.05.2016 Transpordikulu 49 EUR; 03.05.2016 Info kliendile istungiga seoses ja edasise osas 0.2 h summas 31,20 EUR; 04.05.2016 Kohtuistungi protokolli analüüs 0.3 h summas 46,80 EUR; 05.05.2016 Menetluskulude nimekirja täiendamine 0.5 h summas 66 EUR; 05.05.2016 Menetluskulude nimekirja täiendus ja kohtule esitamine. 0.2h summas 31,20 EUR.Tulenevalt nimetatust palutakse määrata hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6 674,8 eurot. Kuivõrd hagejaid on menetluses neli ning menetlusdokumendid on nende nimel ühiselt koostatud, paluvad hagejad igaühele väljamõistetavate menetluskulude suurused kindlaks määrata alljärgnevalt: igale hagejale 1668.70 eurot. Tulenevalt eeltoodust paluvad hagejad:
2-15-15030 Lisaks on esitatud veel nimekiri muudest tehtud töödest, millest nähtub, et kohtukutse saamine ja kõne kohtuga arvestatud õigusabi osutamiseks, kohtumääruse saamine ja jälle kohtuga kõnelemine on arvestatud õigusabi osutamiseks hinnaga 156 eurot tund. 5.mail esitati täiendav kohtukulude nimekiri kohtumenetlusega seoses. Kostja leiab, et sõidutunni hind 65 eurot on põhjendamatult kõrge. Lisaks on põhjendamatud kohtukulude nimekirjade koostamise ja esitamise arvamine omakorda kohtukuludeks. Kohtukulude nimekirjas on ka kostja esindaja telefonikõne ja pöördumine kompromissi sõlmiseks arvatud kohtukulude nimekirja ja nõutud selle väljamõistmist kostjalt. Kostja juhib siinkohal tähelepanu, et kompromissi ei sündinud, selle asemel esitati taaskord täiesti vastuvõetamatu nõue, et kostja peaks kinkima hagejatele oma kinnistu ja kandma ka kõik kulud. Kostja leiab, et TsMS § 163 lg 2 sätete kohaldamine on siin asjakohane. Nn. ekspertiisikulu osas märgib kostja, et tsiviilkohtumenetluse mõistes mingit eksperthinnangut tegelikult asjas pole. On vaid üks dokumentaalne tõend (arvamus). Kuna hagejatel hagiavalduste lisadest nähtuvalt on olnud juurdepääs raiedokumentidele ja lepingutele, puudus nimetatud tõendi hankimiseks igasugune vajadus. Seega on see põhjendamatu kulu.
2-15-15030 -02.12.2015 Telefonivestlus R. G seoses alternatiiviga esitada kohtule taotlus kahe kaasuse liitmiseks 0,20 h; -21.12.2015 Kostja seisukoht 0.40 h; -23.12.2015 Kohtu kiri 0,20 h. 4) 31.01.2016 arve 3,70 tunni eest summas 708.80 € (sh käibemaks) mille alusel on osutatud hagejatele lisatud tööde kirjelduse kohaselt järgmist õigusabiteenust /t.l. 154-155/: -04.01.2106 E-kiri R Gilt seoses otsusega jätkata kohtuvaidlust L.Tuusaga 0.20h; -04.01.2016 Seisukoha koostamine 1.20 h; -06.01.2016 Seisukoha koostamine. Kohtule esitamine. Kliendile info 1.20 h; -11.01.2016 E-kiri R. Gilt seoses otsuse muutmisega kohtuvaidluse osas 0.20 h; -12.01.2016 Kohtumäärus 0.40 h; -12.01.2016 Kohtuotsus seoses asjade mitte liitmisega. Arutelu S. Kuusikuga seoses edasiste võimalustega. Saadetud infoga R. Gile ja A.V ile 0,50 h. 5) 29.02.2016 arve 3 tunni eest summas 518.40 eurot, mille alusel on osutatud hagejatele lisatud tööde kirjelduse kohaselt järgmist õigusabiteenust /t.l. 157-158/: - 09.02.2016 Info kohtust seoses hüpoteekidega meie poolt esindatavate kasuks 0.20h; -17.02.2016 Kostja seisukoht ja täiendavad tõendid 1.20 h; -18.02.2016 Kostja seisukoha analüüs 0.20 h; -25.02.2016 E-kiri LV ilt. Tõlgitud S.Kuusikule. E-kiri LV ile 0.40 h, -26.02.2016 Vastuse koostamine kostja seisukohale 1.00 h. Kokku on arveid esitatud 17,4 tunni töö eest kogumaksumuses 5185.20 eurot. See teeb keskmiseks tunnihinnaks ca 305 eurot, mis on kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatult kõrge tunnitasu. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-115-14 lahendi p-s 14 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks õigusabi tunnitasuks 2011.a. hagimenetluses 147.49 eurot (3-2-1-98-13, punktid 4, 9, 13 koosmõjus). Arvestades eeltoodud seisukohti ja mõningast hinnatõusu, on kohtu hinnangul hagejate lepingulise esindaja (-te) õigustatud ning vajalik tunnitasu 150 eurot koos käibemaksuga, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning sellist tunnihinda võib pidada tavapäraseks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega: tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Hagejate esindajad on menetluse kestel esitanud kohtule 5 menetlusdokumenti: 4 lehel hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega, seisukoha kostja taotlusele hagi läbi vaatamata jätmiseks 0,5 lk, seisukoha kostja taotlusele hagide liitmisele 1 lehel, seisukoha kostja vastusele hagile 1 lehel, seisukoha kostja esitatud tõenditele 1 lehel ja üks esindajatest on osalenud kohtuistungil, mis kestis 0,5 tundi. Arvestades kohtuistungi sisu ja kestust on kohtu arvates ülepaisutatud selleks ettevalmistamise aeg, samuti sõidukulu istungile. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014. a
2-15-15030 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista on 12 tunni eest summas 1800 eurot (12 x 150). Lisaks peab kostja hagejatele hüvitama riigilõivu summas 550 eurot ja A Vile TsMS § 143 p 2 alusel menetluskuluna dokumentaalse tõendi (metsakorraldaja R R 21.05.2015 hinnang K kinnistu metsaraiest saamise tulu kohta) saamise kulu summas 600,72 eurot (käibemaksuga). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kohus, et kostja peab hagejatele hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.