02.märts 2018 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Estonia pst 6 korteriühistu hagi G. V.i vastu keskküttesüsteemi taastamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Estonia pst 6 korteriühistu (RK: 80015565) Asukoht: Estonia pst 6-23, Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond 31023) Hageja esindaja: lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko Kostja: G. V. (IK xxx, elukoht: xxx)
Asja arutamine kohtuistungil 24.jaanuaril 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Estonia pst 6 korteriühistu hagi.
2.Kohustada kostja G. V.it taastama hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest korteriomandil asukohaga: Estonia pst 6- 19 Kohtla-Järve linnas (registriosa number 767407 ) olnud toimiv keskküttesüsteem esialgsel kujul (elamu projektijärgsel kujul).
3.Välja mõista G. V.`ilt Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Estonia pst 6 korteriühistu kasuks: • põhivõlgnevus summas 747,52 (seitsesada nelikümmend seitse eurot 52 senti) eurot; • viivis seisuga 30.09.2017.a sissenõutavaks muutunud osas summas 219,10 (kakssada üheksateist eurot 10 senti) eurot;
• viivis alates 01.10.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,07% päevas kuni põhinõude (s.o 747,52 eurot) täitmiseni.
4.Välja mõista G. V.ilt Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Estonia pst 6 korteriühistu kantud menetluskulud summas kokku 915 (üheksasada viisteist) eurot.
5.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Korteriühistu Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Estonia pst 6 korteriühistu esitas Viru maakohtule hagi G. V.i vastu, milles palus: 1) Välja mõista G. V.`ilt Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Estonia pst 6 korteriühistu kasuks: • põhivõlgnevus summas 747,52 eurot; • viivis seisuga 30.09.2017.a sissenõutavaks muutunud osas summas 219,10 eurot; • viivis alates 01.10.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,07% päevas kuni põhinõude (s.o 747,52 eurot) täitmiseni. 2) Kohustada kostjat G. V.`it taastama omal kulul keskküttesüsteemi korteris aadressil: Kohtla-Järve Estonia pst 6-19 ja taastama keskkütte tarbimist. Määrata kostjale G. V.`ile kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolude kohaselt Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa Estonia pst 6 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) on asutatud korterelamu, asukohaga: Estonia pst 6 Kohtla-Järve linnas asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu põhikirja p. 4 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks nimetatud elamu (väljaarvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostjale kuulub eeltoodud elamus korteriomand (s.o korter nr xxx). Kostja on korteriühistu liige. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades kostja korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid esitab hageja igakuiselt kostjale arveid,
millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole aga kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus. Seisuga 30.09.2017. a on kostja põhivõlg hageja ees 747,52 eurot. Seisuga 30.09.2017. a on viivisevõlgnevus 219,10 eurot (lisatud õiendid). Võlgnevus tekkis perioodil 01.06.2015 – 30.09.2017. Viivise arvestamise periood on 01.07.2015-31.08.2017. Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud suulisi ja kirjalike meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata tasub kostja arveid äärmiselt ebaregulaarselt kandes aegajalt ühistu arvele väikeseid summasid erinevas suuruses ega ole kohaselt oma jooksvaid arveid tasunud. Kuna kohtuväliselt ei ole õnnestunud poolte vahel probleemi lahendada, pöördub hageja käesoleva hagiga oma huvide kaitseks kohtusse. Kostja võlgnevus tekkis selle tõttu, et kostja ei ole nõus tasuma hagejale kütte eest hageja poolt nõutud suuruses (teenuse nimetus „kütte“) ning ei maksa ka soojuse kaudseid kulusid (teenuse nimetus „siugtoru soojendamine“). Kostja on oma korteris keskkütteradiaatorid omavoliliselt eemaldanud. Kostja ei saanud korteriomanikelt ega hagejalt nõusoleku keskküttesüsteemi muutmiseks, ei olnud keskküttesüsteemi muutmist ka heaks kiidetud korteriomanike või hageja poolt. Keskküttesüsteemi muutmisega seotud tööd ei olnud tehtud projekti järgi ning puudub ka vastav ehitusluba. Kostjal ei ole korteris ka mingisugust alternatiivkütet. Hageja on korduvalt nõudnud taastada keskküttesüsteem (paigaldada radiaatorid). Vaatamata korduvatele nõudmistele ei täitnud kostja oma kohustusi. Hageja leiab, et kostja lammutades ilma kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva keskküttesüsteemi, mis asub kostja korteris, on rikkunud teiste korteriomanike õigusi. Kostja ei parandanud olukorda ja ei taastanud korteris keskküttesüsteemi ega viinud korterit alternatiivküttele üle, millega ka on rikkunud hageja ja teiste korteriomanike õigusi ning seetõttu kannatavad teised korteriomanikud, esmajoones need, kes elavad kostja naabrikorterites (naaberkorterites on külmad põrandad, niiskused seinad jne.). 04.09.2013 toimus korteriühistu üldkoosolek, millel otsustati kohustada alternatiivküttega korteriomanikud taastama enda korterites keskküttesüsteemi vastavalt projektile. Taastamise tähtaega määrati 2014. a kütteperioodi algusese. Kostjat hoiatati, et nõude mittetäitmisel pöördub korteriühistu kohtusse. Üldkoosoleku otsus toimetati kostjale kätte otsuse avaldamisega infotahvlil trepikodades ning ka juhatuse poolt isiklikult. Suvel 2014 pani hageja korduvalt teatised selle kohta, et keskkütte tuleb korterites taastada ning alates 2014/2015 kütteperioodi algusest kõigile korteriühistu liikmetele arvestatakse tasu kütte eest lähtudes korteriühistu liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast (lisa 7). Korteriühistu juhatus pani teatised (lisa 8) ka korteriomanikele, s.h kostjale, postkastidesse. Majas oli palju kortereid, kus oli keskkütteradiaatorid välja lõigatud. Kõik korteriomanikud, v.a kostja, täitsid korteriühistu üldkoosoleku otsuse ning taastasid keskküttesüsteemi. Kostja keeldub keskkütte süsteemi taastamisest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt tal puudub võlgnevus korteriühistu ees. Keskkütte eemaldas ta kooskõlastatult AS-ga Tammiku Maja.
II KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hagi ese4.1 Kohustada kostjat G. V.`it taastama omal kulul keskküttesüsteemi korteris aadressil Kohtla-Järve Estonia pst 6-19 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; 4.2 Välja mõista G. V.`ilt Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa Estonia pst 6 korteriühistu kasuks:
• põhivõlgnevus summas 747,52 eurot; • viivis seisuga 30.09.2017.a sissenõutavaks muutunud osas summas 219,10 eurot; • viivis alates 01.10.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,07% päevas kuni põhinõude (s.o 747,52 eurot) täitmiseni.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja on korteriomandi asukohaga: Kohtla-Järvel omanik; 2) Korteriühistu asutati 22.mail 1997; 3) Kostja eraldus korterelamu üldisest keskküttesüsteemist 20.oktoobril 1997 a-l, lastes oma korteris eemaldada keskkütteradiaatorid; 4) Korteriühistu üldkoosoleku 04.septembri 2013 otsusega kohustati korteriomanikke, kes olid eraldunud korterelamu keskküttesüsteemist, taastama oma korteris keskküttesüsteem 2014 kütteperioodi alguseks; 5) Kostja esitatud projekt alternatiivküttele üleminekuks on koostatud 08.detsembril 2014; 6) Hageja pöördunud korduvalt kostja poole kirjalikult ja kohustanud teda esitama hagejale andmed alternatiivküttele ülemineku kohta või taastama keskküttesüsteemi oma korteris; 7) Hageja on hoiatanud kostjat nõuete tähtajaks täitmata jätmisel pöördumisega kohtusse. Keskküttesüsteemi taastamise nõue.
6.Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub AÕS § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust AÕS § 72 lg-s 5 sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Sarnase põhimõtte kehtestab KOS § 12 lg 3, mille järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt.. Maakohus on seisukohal, et korteriühistul on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu ja muu hulgas korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Maakohus on seisukohal, et kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriomanikud
valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et teised kaasomanikud saavad nõuda (korteriühistu kaudu) kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Soovitud reaalosa muudatuste kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega või mingi kokkulepe korteriühistu eelmise juhatusega ei asenda kaasomanike nõusolekut AÕS § 74 mõttes, st kostja väide, et eelmised korteriühistu juhatuse liikmed olid teadlikud keskküttesüsteemist eraldumisest ja arvestasid keskkütet kostjale erinevalt, ei asenda kõigi korterelamu kaasomanike nõusolekut kaasomandi esemel muudatuste tegemiseks. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjal oli keskkütte üldisest süsteemist eraldumiseks enamuse kaasomanike eelnev nõusolek. Kostja ei tõendanud, et kohtule esitatud projekt alternatiivküttele üleminekuks tema korteris ka tegelikult teostatud on. Arvestades seda, et hageja on andnud kostjale juba 2013 võimaluse vabatahtlikult keskküttesüsteem taastada, on hageja nõutud tähtaeg (taastada keskküttesüsteem hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest) piisav otsuse täitmiseks. Majanduskulude võlgnevuse nõue.
7.Pooled ei vaidles selle üle, et võlgnevuse nõue tuleneb sellest, et hageja arvestab soojusenergia kulu vastavalt korteriomandi suurusele (tasu kütte eest arvestatakse lähtudes kostja omandis oleva korteriomandi 100 % reaalosa pindalast Kostja korteri üldpind on 49,1 m2. Keskküttekulu arvestatakse lähtudes maja üldarvesti näitudest, korteriüldpinnast ja kehtiva kommunaalteenuse tariifist) ja kostja arvestab soojusenergia kulu oma arvestuste järgi ning on selle järgi ka soojusenergia eest tasunud. Kuigi kostja on vaidlustanud ka viivise arvestuse, ei ole ta oma vastuses näidanud milline on õige/põhjendatud viivise arvestus. Maakohus on seisukohal, et kuna korterelamu keskküttesüsteemist eraldumine oli ebaseaduslik ja rikub teiste korterelamu kaasomanike õigusi (suurendab ülejäänud kaasomanike kulusid keskküttele), on korteriühistul korterelamu kaasomanike esindajana nõuda soojusenergia kulu eest tasumist vastavalt kostja korteriomandi suurusele (millele lisanduvad keskkütte kaudsed kulud) ja õigeaegselt tasumata jäänud võlgnevuse eest ka viivist nõuda. Hageja on esitanud kohtule võlgnevuse ja viivise arvestuse, millega piisavalt põhistanud nõude põhjendatust ning kohus rahuldab majandamiskulude ja viivise nõude täies ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
8.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude hüvitamiseks:
1.Lepingulise esindaja tasu: • JeweLex Advokaadibüroo OÜ – 480,00 EUR (ajakulu 4 h.; hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, 20.10.2017)
2.Tasutud riigilõiv: 400,00 EUR
3.Kinnistusraamatu väljavõtte saamise eest (dokumentaalse tõendi saamise kulud): 3,00 EUR
4.Tasu dokumentide tõlkimise eest (dokumentaalse tõendi saamise kulud): • dokumentaalse tõendi saamise kulud (hagiavalduse lisad 6 ja 8), vene-eesti tõlge – 32,25 EUR Kokku: 915,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.