lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-12366/16

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-12366/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
953
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtuametnik

Kohtuistungi sekretär Anni Sadrak

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2018.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-17-12366

Tsiviilasi

Xxx ́i kaebus kohtutäitur Marek Laanemets ́a 27.07.2017.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Avaldaja: Xxx (isikukood xxx), elukoht xxx, 10124 Tallinn, e-post: xxx Puudutatud isik I (sissenõudja): xxx (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post: xxx Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets, büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxx ́i kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 27.07.2017.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125 läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jätta Xxxi kanda.
3.Määrata menetluskulud kindlaks alljärgnevalt: jätta asjas tasutud riigilõiv Xxxi kanda, jätta riigi õigusabi korras määratud advokaadi õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda, avaldajalt mitte välja mõista puudutatud isiku I menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Xxx esitas 18.08.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets’a 27.07.2017.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125.
2.Kohtutäitur Marek Laanemets algatas Xxx03.06.2016 täitmisavalduse alusel Kaebaja suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1460747.
3.02.09.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 08.09.2016. Kaebuse esitaja sai otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse kätte 05.09.2016.
4.15.09.2016 esitas kaebuse esitaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 koos taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt selle peatamiseks ning kohtutäituri otsuste kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatusete tühistamiseks. Kohtutäitur jättis 11.10.2016 otsusega täiteasjas nr 014/2016/1125 kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata.
5.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd avaldaja on vaidlustanud sunniraha hoiatust, mis ei too iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi ja ei ole vaidlustatav.
6.Sissenõudja leidis, et kaebus on põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjad muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
8.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama kehtib hagita asjas esitatud avalduse osas.
9.Avaldaja pöördus kohtusse kaebusega, milles palub tühistada kohtutäituri 27.07.2017.a otsus täiteasjas nr 014/2016/112502. Selle otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri otsustele kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatusete tühistamiseks.
10.Kohtutäitur on 25.01.2018 kohtule esitatud e-kirjas selgitanud, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-14551 esitatud seisukohtadest käsitleb ta sunniraha hoiatust ja otsust vaid hoiatusena. Kohtutäitur mõistab, et sunniraha otsus tuleb vormistada eraldiseisva dokumendina.
11.Kohus asub seisukohale, et kui üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole TMS mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu 17. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). Käesoleval juhul on kohtutäituri otsus tehtud sunniraha määramise hoiatuste osas, seega puudub avaldajal õiguskaitse vajadus. TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi,

mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades.

12.Kohus jätab kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest on ilmnenud, et kaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus jätab hagi (avalduse) läbi vaatamata.
14.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja on tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu, mis jääb tema kanda. Avaldajale on antud tsiviilasjas nr 2-16-9141 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eeltoodust tulenevalt jäävad riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
15.Puudutatud isik I on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 198 eurot (tl 73-75). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd tegu on hagita asjaga, milles kohus uurib asja ise, kohus on analoogseid kaebusi lahendanud juba mitmeid ja puudusid küsimused, milles puudutatud isik I oleks otseselt vajanud õigusabi ning kuna puudutatud isiku I seisukoht ei sisalda konkreetse kaebuse lahendamiseks vajalikku lisateavet, ei olnud professionaalse õigusabi kasutamine käesolevas asjas vajalik ega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus puudutatud isiku I menetluskulusid avaldajalt välja ei mõista.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium