Hageja: Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Niine tn 10 korteriühistu (endise nimega Niine 10 Korteriühistu, registrikood 80330606), lepinguline esindaja Dmitri Zdobnõh Kostja: Traveter Ehitustööd OÜ (registrikood 11620390), lepinguline esindaja Kerli Kase
Kohtuistungi toimumise aeg
12.02.2018, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.04.2017 otsus osas, milles maakohus jättis Traveter Ehitustööd OÜ-lt välja mõistmata Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Niine tn 10 korteriühistu kasuks põhivõla 1897 eurot 84 senti ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.09.2015.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Traveter Ehitustööd OÜ-lt täiendavalt välja Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Niine tn 10 korteriühistu kasuks põhivõlg 1897 eurot 84 senti, viivis sellelt summalt 25.04.2017 seisuga 239 eurot 48 senti ja alates 26.04.2017 viivis põhivõlalt (1897 eurot 84 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Samuti muuta Harju Maakohtu 26.04.2017 otsuse resolutsiooni punktide 1 ja 2 sõnastust ning lugeda, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele lepingust taganemisest tulenevast tagasitäitmise ja viiviste nõudes ning hagi jääb rahuldamata alternatiivses hinna alandamise nõudes, samuti kahju hüvitamise nõudes.
4.Lisaks tühistada Harju Maakohtu 26.04.2017 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 26.04.2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 7.1 Hagi rahuldada osaliselt lepingust taganemisest tulenevast tagasitäitmise ja viiviste nõudes. Jätta hagi rahuldamata alternatiivses hinna alandamise nõudes, samuti kahju hüvitamise nõudes. 7.2 Välja mõista Traveter Ehitustööd OÜ-lt 1400 (üks tuhat nelisada) eurot ja viivis 204,64 (kakssada neli eurot ja 64 senti) eurot Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Niine tn 10 korteriühistu kasuks. 7.3 Välja mõista Traveter Ehitustööd OÜ-lt viivis 1400 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni 1400 euro tasumiseni Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Niine tn 10 korteriühistu kasuks. 7.4 Mõista Traveter Ehitustööd OÜ-lt täiendavalt välja Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Niine tn 10 korteriühistu kasuks põhivõlg 1897 eurot 84 senti, viivis sellelt summalt 25.04.2017 seisuga 239 eurot 48 senti ja alates 26.04.2017 viivis põhivõlalt (1897 eurot 84 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 7.5 Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Niine tn 10 korteriühistu (endise nimega Niine 10 Korteriühistu) (hageja) esitas 06.04.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Traveter Ehitustööd OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista lepingust taganemisest
tulenevalt 5101,93 eurot, viivise 214,92 eurot ja edasi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2016 kuni summa tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja kostjalt hinna alandamise alusel välja mõista 2761,92 eurot, viivise 115,61 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2016 kuni summa tasumiseni või teise alternatiivina lepingust taganemise tagasitäitmise või alusetu rikastumise nõudena 1400 eurot, viivise 58,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2016 kuni summa tasumiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 3600 eurot, viivise 133,39 eurot ja viivise kahju hüvitamise nõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2016 kuni summa tasumiseni ning kostja poolt hagejale 24.11.2015 tagastatud summalt viivise 28,16 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.06.2015 töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama aadressil Niine 10, Tallinn asuva korterihoone fassaaditöid. Lepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli tööde koguhinnaks 25 419,58 eurot (sh käibemaks) ning maksegraafiku alusel pidi hageja maksma tööde eest neljas jaos. Töödega tuli alustada 29.06.2015 ja tööd tuli teostada hiljemalt 30.09.2015. 26.06.2015 edastas kostja hagejale arve töötasu esimese osa tasumiseks summas 7625,87 eurot. Hageja tasus vastava ettemakse 30.06.2015. Kostja alustas töödega hilinenult 2015.a juuli keskel. 05.08.2015 saatis kostja hagejale uue hinnapakkumise summas 45 852,47 eurot. 10.08.2015 teatas kostja hagejale, et seoses läbirääkimistega on ehitustööd alates 05.08.2015 peatatud. Tööde peatamise ajaks oli kostja eemaldanud 17,6% laudisest. Muid töid kostja teinud ei olnud. Kostja poolt tehtud tööde turuhinnaks on 283,92 eurot. 08.09.2015 esitas kostja hagejale akti nr 2 väidetavalt teostatud tööde kohta. Kuna hageja oli kostjale tasunud 7625,87 eurot, kuulus akti kohaselt hagejale tagastamisele 2240,27 eurot, mille kostja tagastas hagejale 24.11.2015. Hageja aktis nimetatud andmetega ei nõustunud ning saatis kostjale 22.09.2015 e-kirjaga küsimused ning 28.09.2015 saatis ekirja, milles palus tagastada enammakstud summa 5002,19 eurot. Kostja hageja nõuet ei täitnud, leides, et 08.09.2015 akt tuleb lugeda hageja poolt aktsepteerituks. 07.10.2015 sõlmis hageja fassaaditööde tegemiseks lepingu OÜ-ga Kodukate.
3.Hageja ei ole kostja 08.09.2015 akti aktsepteerinud. Hageja 22.09.2015 esitatud pretensioon tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna kostja esitas akti MK asemel VR-le, kes ei olnud töövõtulepingu kohaselt kontaktisikuks. Hageja 28.09.2015 e-kirja, milles hageja nõudis raha tagasi, saab vaadelda taganemisavaldusena. Alternatiivselt tuleb lugeda, et kostja taganes lepingust 07.10.2015 toimunud kokkusaamisel. Hageja saab nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, millest on arvestatud maha kostja poolt juba tagastatu ning kostja poolt osutatud teenuse väärtus. Kuna soorituse väärtuseks on 283,92 eurot, hageja on tasunud kostjale 7625,87 eurot ja kostja on hagejale sellest summast tagastanud vaid 2240,27 eurot, saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel 5101,93 euro tasumist.
4.Alternatiivselt tuleb hageja 28.09.2015 e-kiri lugeda hinna alandamise avalduseks. Kuna hageja on tasunud kostjale 7625,87 eurot, millest kostja on tagastanud 2240,27 eurot, saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 112 lg 3 ja § 189 lg 1 alusel 2761,92 euro tagastamist. Kui kohus asub seisukohale, et eelnimetatud nõuded rahuldamisele ei kuulu, nõuab hageja 1400 euro tasumist, mille puhul on 08.09.2015 akti kohaselt tegemist lepingu peatamise tasuga. Pooled ei ole sellise tasu tasumises kokku leppinud. Seega puudus kostjal alus selle summa VÕS § 189 lg 1 ja § 189 lg 2 p 1 alusel tagastamata jätmiseks. Alternatiivselt tuleb summa tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel.
5.Kostja rikkus lepingut ning tööd ei saanud ettenähtud tähtajaks valmis, s.o 30.09.2015. Hageja ei saanud seetõttu Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt toetust summas 3600 eurot. Kostja oli teadlik, et töö lõpetamisest sõltub hageja toetuse saamine. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, oleks hagejale makstud toetust.
6.Kostja on olnud 24.11.2015 tagastatud osamaksega summas 2240,27 eurot viivituses ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Kostja pidi selle summa tagastama juba 28.09.2015. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja alustas töid vastavuses töövõtulepinguga. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Uue hinnapakkumise esitamise tingis ehitustööde käigus ilmnenud vajadus kogu fassaadilaudis välja vahetada, kuna selgus, et eemaldatud fassadilaudise all olevad palkkonstruktsioonid on mädanenud ja vajavad asendamist. Tegemist oli töödega, mida kostjal ei olnud võimalik ette näha. Uue hinnapakkumise tõttu peetud läbirääkimiste ajaks kostja peatas tööd. Kostja eemaldas fassaadilaudise mahus 124 m2 ning hageja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja esitas 08.09.2015 aktile pretensiooni 22.09.2015 ehk hilinenult. Kostja on õigustatud teostatud tööde eest saama tasu ning akteeritud tööd vastavad tegelikkusele. Hageja ei ole kostjat informeerinud tööde finantseerimisest toetuste kaudu. Hageja sõlmis töövõtulepingu kostjaga selliselt, et oli välistatud restaureerimistoetuse saamine. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 26.04.2017 otsusega rahuldamata hagi lepingust taganemisest tulenevast tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõudes ning rahuldas hagi osaliselt alternatiivses hinna alandamise ja viiviste nõudes. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1400 eurot, viivise 204,64 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus 18% ulatuses kostja kanda ning 82% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 601,52 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 2515,76 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1914,24 eurot.
9.Maakohtu otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 22.06.2015 töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama aadressil Niine 10, Tallinn asuva korterhoone fassaaditöid. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel pidi hageja maksma tööde eest neljas jaos. Leping sõlmiti kostja 05.06.2015 hinnapakkumise alusel summas 25 419,58 eurot. 26.06.2015 edastas kostja hagejale arve töötasu esimese osa tasumiseks summas 7625,87 eurot. Hageja tasus vastava ettemakse 30.06.2015. 05.08.2015 saatis kostja hagejale uue hinnapakkumise summas 45 852,47 eurot. 10.08.2015 teatas kostja hagejale, et seoses läbirääkimistega on ehitustööd objektil Niine 10 alates 05.08.2015 peatatud. 08.09.2015 esitas kostja hagejale akti nr 2 teostatud tööde kohta. 28.09.2015 esitas hageja kostjale e-kirja, milles palus tagastada enammakstud summa 5002,19 eurot.
10.Puudub vaidlus, et hageja on kostjale tasunud 7625,87 eurot, millest kostja on hagejale 24.11.2015 tagastanud 2240,27 eurot. Hageja leiab, et lepingust taganemise tõttu tuleb täiendavalt tagastada 5101,93 eurot. Kohus leidis, et hageja 28.09.2015 e-kirja ei saa käsitleda lepingust taganemise avaldusena, kuna sellest ei tulene hageja selge soov leping lõpetada ning teisele poolele ei saanud see olla äratuntav. Seda ilmestab täiendavalt asjaolu,
et hageja leiab alternatiivselt, et nimetatud kirja tuleb käsitleda hinna alandamise avaldusena. Kohus leidis, et puuduvad tõendid ka selle kohta, et kostja oleks lepingust taganenud 07.10.2015 toimunud koosolekul. Seega ei ole tõendatud lepingust taganemise avalduse esitamine ning puudub alus VÕS § 189 lg-le 1 ja 2 tuginedes hageja nõuet rahuldada. Puudub alus rahuldada ka nimetatud nõudega seotud viivisenõuet.
11.Kohus nõustus, et hageja 28.09.2015 e-kirja saab käsitleda konkludentse hinna alandamise avaldusena. Hageja on nimetatud e-kirjas väljendanud selget soovi tasuda 08.09.2015 aktis välja toodud tööde eest vähem. Lisaks saab hagiavaldust, milles hageja tugineb hinna alandamisele, pidada lubatavaks hinna alandamise avalduseks. Hageja on 28.09.2015 hinna alandamise avalduses leidnud, et tehtud on 17,6% hävinenud detailide eemaldamise mahust. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et eemaldatud laudiste maht oli aktis näidatud 124m2 asemel 70m2. Tunnistajana üle kuulatud OP, kes oli objekti juht ja tööde juhataja, sõnul mõõtis ta jooniste järgi ruutmeetrid üle ning sai 124 m2. Kohus leidis, et tunnistaja UV ütlused, kelle sõnul oli maha võetud laudise kogus 10-20% vahel, on hinnangulised, ega tugine mõõtmistele nagu tunnistaja OP tulemused. Kostja tegi 24.09.2015 e-kirjas hagejale ettepaneku teostatud tööde maht koos üle vaadata või alternatiivselt palus, et hageja esitaks joonised, millelt oleks võimalik tuvastada hageja hinnangule vastav teostatud tööde maht. Puudub vaidlus, et hageja ei ole seda teinud. Lisaks nähtub kostja poolt 28.09.2015 tehtud fotodelt, et enamus laudist on hoonelt maha võetud. Vastavaid laudise eemaldamise töid ei saa omistada Kodukate OÜ-le, kellega hageja sõlmis lepingu alles 07.10.2015. Seega ei ole tegemist mittekohase täitmisega, mille alusel võiks hageja vastuvõetud töö eest tasutud hinda alandada.
12.Hageja on täiendavalt 28.09.2015 hinna alandamise avalduses leidnud, et 08.09.2015 aktis kajastatud tellingutega seotud kulud on põhjendatud 57,80% ulatuses ja objekti üldkulud 20% ulatuses. Oma väidete ja protsendiliste tulemuste tõendamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohus leidis, et puudub alus pidada neid kulusid kohustuse mittekohaseks täitmiseks. Puudub vaidlus, et kostja objektile tellingud püstitas ja neid hagejale rentis. Kostja oli vastava kulu kandnud ning see ei sõltunud sellest, kui palju kostja oli jõudnud 08.09.2015 akti esitamise ajaks laudist eemaldada. Kostja on õigustatud teostatud tööde eest saama tasu ning puudub alus vastavate tööde osas hinda alandada.
13.Kuna hageja on 28.09.2015 avalduses leidnud, et 08.09.2015 akti alusel vastuvõetud tööd vastavad 2623,68 eurole ning palunud tagastada ülejäänud, s.o 5002,19 eurot, on seega hageja palunud hinda alandada ka aktil kajastatud 1400 euro osas. 08.09.2015 aktis nr 2 on märgitud lepingu peatamise tasuks 1400 eurot. Hageja märkis, et pooled ei ole sellise tasu maksmises kokku leppinud. Kostja leiab, et puudub alus nimetatud summa tagastamiseks. Tegemist on kuludega, mis olid tingitud lepingu peatamisest. Lisaks leidis kostja, et hageja on 08.09.2015 akti aktsepteerimisega nimetatud summaga nõustunud. Lepingu punkti 11.2 kohaselt tellija pidi kontrollima akti 5 tööpäeva jooksul ning allkirjastama ja tagastama töövõtjale või keeldumise korral esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Punkti 11.4 kohaselt kui tellija ei kirjutanud aktile alla ega esitanud nõutud tähtaja jooksul pretensiooni, loeti vastav töö tellija poolt vastuvõetuks. Kostja saatis 08.09.2015 akti hageja juhatuse liikmele VR-le. Hageja esitas aktile vastuväited 22.09.2015. Seega lepingu punktist 11.2 tulenevat tähtaega rikkudes. Kohus leidis, et asjas ei oma tähendust, et kostja esitas akti VR-le, mitte MK-le. Viimane oli vastavalt töövõtulepingu punktile 14.1.1 hageja esindaja objektil tehniliste küsimuste lahendamises. Tööde vastuvõtmine ei ole tehniline küsimus. Vastavalt MK poolt antud ütlustele, tal arvete aktsepteerimiseks volitusi ei olnud. Samas ei saa aktile tähtaegselt vastuväite esitamata
jätmist lugeda hageja nõusolekuks lepingu peatamise tasu maksmiseks. Aktile tähtaegselt pretensiooni esitamata jätmine omas töövõtulepingu punktidest 11-11.4 tulenevalt tähendust tööde vastuvõtmise lugemisel. Väidetav lepingu peatamise tasu ei ole käsitletav tööna töövõtulepingu tähenduses. VÕS § 112 lg 1 kohaselt ei välista tööde vastuvõtmine hinna alandamist. Puudub vaidlus, et hageja ei ole ettemaksuna tasutud 1400 euro eest, mille kostja on 08.09.2015 aktil märkinud lepingu peatamise tasuks, vastusooritust ehk tööde tegemist saanud. Pooled ei ole sellise tasu maksmises lepingus kokku leppinud. Kohus leidis, et nimetatud summa osas on hageja hinna alandamise avaldus põhjendatud ning hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 112 lg-st 3 nõuda 1400 euro tagastamist. Kohus leidis, et hageja on õigustatud arvestama viivist alates 29.09.2015 kuni otsuse tegemiseni summas 176,97 eurot ning edasiulatuvalt alates otsuse tegemisest kuni 1400 euro tasumiseni. Kuna kohus leidis, et 1400 eurot kuulub tagastamisele hinna alandamise sätete alusel, puudub vajadus lahendada hageja nõuet lepingu tagasitäitmise või alusetu rikastumise nõudena.
14.Hageja on täiendavalt esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et hagejal jäi saamata Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt toetus. Puudub vaidlus, et töövõtulepingu objektis olev maja on kultuurimälestis. Hagile on lisatud 15.05.2015 hageja ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti vahel sõlmitud restaureerimistoetuse leping nr 5-16, mille kohaselt pidi 3600 eurose toetuse saamiseks toetuse saaja tagama restaureerimistöö lõpetamise hiljemalt 30.08.2015 ja esitama lõpparuande hiljemalt 09.09.2015. Töövõtulepingu p 4.2 kohaselt tööde teostamise tähtaeg oli mitte hiljem kui 30.09.2015. Puudub vaidlus, et nimetatud tähtajaks kostja töid ei lõpetanud. Seega rikkus kostja lepingut. Kohus leidis, et rikkumine oli vabandatav, kuna kostjale ei olnud ettenähtav, et laudise alune tugikonstruktsioon on mädanenud. Ei ole tõendatud, et hageja teavitas kostjat eelnevalt sellest, et majas on toimunud põleng ning kustutustööde käigus sai maja olulisi veekahjustusi, mis soodustasid puitkonstruktsioonide mädaniku teket. Lisaks ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostjat oli lepingu sõlmides piisavalt teavitatud restaureerimislepingut puudutavatest asjaoludest, mis oleks andnud kostjale võimaluse ette näha võimaliku kahju tekkimise hagejale sõltuvalt töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Tunnistaja MK ütluste kohaselt oli muinsuskaitsega sõlmitud lepingust laua taga juttu, kuid tõendatud ei ole, et kostja oleks teadnud tähtaegadest ja summadest. Täiendavalt nähtub, et restaureerimisleping oli sõlmitud selliselt, et kostja tööde lõpetamise kohustus (töövõtulepingu punkti 4.2 järgi 30.09.2015) oli hilisem kui restaureerimislepingus kokku lepitud tööde lõpetamise kohustus (30.08.2015) ja lõpparuande esitamise kohustus (09.09.2015). Seega ei ole hageja tõendanud ka põhjuslikku seost kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Seega puudub alus hageja kahjunõuet ja sellega seonduvat viivisenõuet rahuldada.
15.Hageja palub välja mõista kostja poolt 24.11.2015 tagastatud summalt, s.o 2240,27 eurolt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohase viivise alates 28.09.2015 kuni 24.11.2015 summas 28,16 eurot. Kohus leidis, et tegemist on sarnaselt 28.09.2015 hinna alandamise avalduses esitatud nõudega, kuid mille kostja täitis vabatahtlikult. Seega on hageja õigustatud nimetatud summalt nõudma viivist alates 29.09.2015 kuni 23.11.2015 summas 27,67 eurot.
16.Arvestades hagi osalist rahuldamist, jättis kohus 18% menetluskuludest kostja kanda ja 82% menetluskuludest hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus leidis, et põhjendatud ja vajalikud on hageja menetluskulud kogusummas 3341,80 eurot ja kostja menetluskulud summas 3 068 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 601,52 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas
2 515,76 eurot. Lähtudes TsMS § 445 lg 1 mõistis kohus tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1914,24 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.26.05.2017 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ka rahuldamata jäänud osas.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti tuvastamata lepingust taganemise. Kohus asus seisukohale, et VR 28.09.2015 e-kiri ei ole käsitletav lepingust taganemisena, kuigi selles nõuti tasutud summa tagastamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 32-1-31-08 tehtud otsuse p-s 16 leidnud, et taoline käitumine on käsitletav lepingust taganemisena. Alternatiivse õigusliku aluse väljatoomine hagiavalduses ei saa muuta taganemist olematuks. Juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et VR 28.09.2015 ekiri ei ole käsitletav lepingust taganemisena, tuleb asuda seisukohale, et maakohus jättis ebaõigesti tuvastamata, et kostja on ise lepingust taganenud. Maakohus jättis hindamata tunnistaja UV ütlused, kes ütles sõnaselgelt, et hageja ja kostja vahelisel kohtumisel 2015. a sügisel andis kostja hagejale teada, et ei ole enam nõus töid tegema. Seega väljendas kostja selget tahet lepingust taganeda.
19.Maakohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata hagejapoolse kehtiva hinna alandamise 1400 eurot ületavas osas. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja eemaldas enam kui ca 17,6% laudisest. Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale tunnistaja UV ütlused kui hinnangulised. Kuigi tunnistaja ei mäletanud täpset numbrit, väljendas ta siiski selgelt ja üheselt mõistetavalt (ilma kahtlemata), et maha võeti 10-20% laudist. Samuti jättis maakohus hindamata tunnistaja KT ütlused, mille kohaselt eemaldas osa laudisest, mille enda sõnade kohaselt eemaldas kostja, hoopiski OÜ Kodukate.
20.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS §-i 112. Lepingu täitmine VÕS §-i 112 mõttes seisneb fassaaditööde tegemises, mitte tellingute paigaldamises ega objekti üldkulude kandmises. Kui oleks paigaldatud vaid tellingud ja ei oleks tehtud midagi muud, ei oleks kahtlust, et lepingut ei olegi täidetud. Selliselt ei saa tellingute paigaldamine ja üldkulude kandmine 100% ulatuses olla lepingu täitmise osaks. Mittekohase täitmise väärtus on antud juhul tõendatud hageja poolt maakohtule esitatud tõendiga nr 18. Hageja kui tellija kanda ei saa jääda riisiko, mis seondub kostja kui töövõtja professionaalsete otsustustega. Antud juhul otsustas töövõtja paigaldada tellingud korraga kogu hoone ümber, võttes sellega riski, et juhul, kui tema poolt tehtav töö saab olema mittekohane, jäävad tema kanda asjatud kulud tellingute püstitamisele. Eraldi tuleb välja tuua, et kostja 08.09.2015 akti kohaselt on kostja võtnud hagejalt 825 eurot tellingute püstitamise tasu, mida poolte vaheline leping ette ei näinud.
21.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS §-i 136 ja VÕS §-i 6, kui tuvastas, et hageja esitas aktile vastuväited lepingu p-st 11.2 tulenevat tähtaega rikkudes. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja esindajaks objektil oli MK. Samuti jättis maakohus arvestamata MK ütluse, et põhjus, miks hageja kui tellija esindajaks sai määratud tema, oli asjaolu, et VR, kellele kostja akti saatis, ei saanud töödega pidevalt tegelda ega isegi kontaktis olla.
22.Maakohus pidanuks rahuldama ka hageja kahju hüvitamise nõude. Asjaolu, et kostjat informeeriti sellest, et hoones on toimunud põleng, on tõendatud MK ütlustega. Samuti on tõendatud, et kostjat informeeriti sellest, et fassaad on originaalseisundis, st enam kui sajand
vana. Maakohus jaotas valesti riisiko, kui leidis, et töö ulatus ei olnud kostja jaoks ettenähtav. Hageja tellis kostjalt fassaadi renoveerimise, konkreetse töö ulatuse pidi määratlema töövõtja kui professionaal. Kostjal oli võimalus hoonega tutvuda ja professionaalina pidi talle fassaadi seisund olema ettenähtav. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 103, kui leidis, et kostja rikkumine on vabandatav. Kostja rikkumine ei olnud tingitud vääramatust jõust. Maakohus tuvastas, et kostjat teavitati lepingust Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Seega oli kostjale ettenähtav, et hagejal oli huvi lepingu täpse täitmise vastu ja et lepingu rikkumise korral võib apellant jääda toestusest ilma. Siiski eksis maakohus VÕS § 127 lg 3 kohaldamisel, kui leidis, et ettenähtavuse kriteerium on täidetud vaid juhul, kui rikkuja teab nii täpset summat, mille teine pool võib kaotada, kui ka täpseid tingimusi (antud juhul tähtaegu), mille rikkumisel kahju võib tekkida. Antud juhul on kostja näol tegemist kutselise ehitusettevõtjaga. Taolises olukorras peab rikkumise tagajärg olema kostjale ettenähtav, kui teda on teavitatud Tallinna Kultuuriväärtusete Ametiga sõlmitud lepingust. Põhjusliku seose käsitlemisel jättis maakohus hindamata hageja poolt esitatud tõendid 3 ja 4, millest tuleneb selgelt, et kui kostja oleks tööd õigeaegselt lõpetanud, oleks hageja toetust saanud.
23.Maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud ebaõigesti TsMS § 175 lg-t 1. Kostja poolt kohtule 16.01.2017 ja 16.03.2017 esitatud menetlusdokumendid kujutavad endast selleks ajaks kostja poolt kohtule juba esitatud hagi vastuses toodud seisukohtade kordust. Seega ei saanud nende koostamisele kulutatud aeg olla vajalik. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Hageja palus maakohtule esitatud hagis kostjalt välja mõista: 1) töövõtulepingust taganemisest tulenevalt 5101,93 eurot ja viivise; 2) alternatiivselt hinna alandamisest tulenevalt 2761,92 eurot ja viivise; 3) alternatiivselt lepingust taganemisest või alusetust rikastumisest tulenevalt 1400 eurot ja viivise; 4) kahju hüvitise 3600 eurot ja viivise; 5) viivise 28,16 eurot 2240,27 euro tagastamisega viivitamise eest.
26.Maakohus rahuldas osaliselt hageja hinna alandamise nõude ja mõistis kostjalt välja 1400 eurot, viivise 176,97 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni 1400 euro tasumiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt perioodil 29.09.2015 - 23.11.2015 2240,27 euro tagastamisega viivitamise eest välja viivise 27,67 eurot. Kokkuvõtvalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1400 eurot, viivise 204,64 eurot ja viivise põhivõlalt (1400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
27.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Sealjuures nähtub apellatsioonkaebusest, et hageja jääb esimese alternatiivina selle juurde, et ta on lepingust taganenud. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles mõisteti kostjalt välja rahasumma 1400 eurot ja viivised. Samas on hageja jäänud apellatsioonkaebuses selle juurde, et esimese alternatiivina kuulub põhivõlg väljamõistmisele taganemise sätete alusel. Seega on hageja vaidlustanud seda, et tema nõue rahuldati hinna alandamise sätete alusel. Seega peab kolleegium kontrollima ka seda, kas hageja on lepingust taganenud.
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata põhivõla 1897,84 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.09.2015. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt täiendavalt välja põhivõla 1897,84 eurot, viivise sellelt summalt 25.04.2017 seisuga 239,48 eurot ja alates 26.04.2017 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Samuti tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 1 ja 2 sõnastust ning lugeda, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele lepingust taganemisest tulenevast tagasitäitmise ja viiviste nõudes ning hagi jääb rahuldamata alternatiivses hinna alandamise nõudes, samuti kahju hüvitamise nõudes. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
29.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 22.06.2015 töövõtulepingu fassaaditööde teostamiseks lepingus ja selle dokumentides kirjeldatud ulatuses. Lepingu p 4.2 kohaselt oli töö teostamise tähtaeg 30.09.2015. Vastavalt lepingu p-le 5.1 on tööde teostamise maksumus 25 419,58 eurot (koos käibemaksuga). 30.06.2015 on hageja tasunud kostjale töö eest esimese osamakse 7625,87 eurot (tl 29). 05.08.2015 saatis kostja hagejale pakkumise kogu fassaadi laudise vahetuseks koos lisatöödega summas 45 852,47 eurot (I kd tl 32-33). 10.08.2015 saatis kostja hagejale teate, et seoses läbirääkimistega on tööd alates 05.08.2015 peatatud (I kd tl 35). Kostja vastusest hagile nähtub, et tööde peatamise tingis asjaolu, et tööde käigus selgus, et eemaldatud fassaadilaudise all olevad palkkonstruktsioonid on mädanenud ja vajavad asendamist ning tegemist oli töödega, mida kostjal ei olnud hinnapakkumise ajal võimalik ette näha.
30.28.09.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles märkis, milliseid töid ta aktsepteerib ning palus enammakstud rahasumma tagastada (I kd tl 45). Hageja leiab, et seda kirja tuleb pidada taganemisavalduseks kostja lepingurikkumise (kostja lõpetas töö tegemise) tõttu. Maakohus leidis, et hageja nimetatud e-kirja ei saa käsitleda taganemisavaldusena, kuna sellest ei tulene selge soov leping lõpetada. Maakohus leidis, et seda saab käsitleda hinna alandamise avaldusena. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-08 tehtud lahendi p-s 16 leidnud, et lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist tuleb vaadelda konkludentse taganemisena lepingust. Käesolevas asjas ei nõudnud hageja 28.09.2015 e-kirjas küll kahju hüvitamist, vaid enammakstud raha tagastamist. Samas tuleneb asjaolust, et hageja nõudis enammakstud raha tagastamist, selgelt, et hageja soovis lepingu lõpetada ning kolleegiumi hinnangul saab hageja 28.09.2015 e-kirja käsitleda lepingust taganemise avaldusena.
31.Ringkonnakohtu arvates oli hagejal taganemiseks olemas ka alus, s.o kostja poolne lepingu oluline rikkumine. Kostjal ei olnud alust tööde tegemist lõpetada. Töövõtulepingu p 5.2 kohaselt võib lepingu maksumus muutuda ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Seega oli tegemist siduva eelarvega töövõtulepinguga, millise eelduse kehtestab ka VÕS § 639 lg 1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-15662 tehtud lahendi p-s 15 selgitanud, et töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal. Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud ei tulenenud tellija esitatud andmetest, kannab töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski. Sama otsuse punktis 17 märkis Riigikohus, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel
arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega. Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lg-st 3, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Käesoleval juhul oli kostjal võimalus objektiga tutvuda ja selgitada välja selle tegelik olukord. Kostjal oli selleks ka piisavalt aega, arvestades, et hageja küsis hinnapakkumist 27.01.2015 (I kd tl 74) ning leping sõlmiti 22.06.2015. Tunnistaja OP (kostja esindaja vaidlusalusel objektil) ütluste kohaselt teadis ta, et maja on muinsuskaitse all. Arvestades, et tegemist oli vanema ja muinsuskaitse all oleva ehitisega, võis kostja eeldada, et tööde maht ja maksumus võib muutuda. 16.03.2015 (s.o enne lepingu sõlmimist) saatis hageja kostjale e-kirja, milles märkis, et kuigi olemasoleva fassaadi renoveerimine peaks olema odavam, siis tegelikkus võib tööde käigus kujuneda siiski selliseks, et suurem osa fassaadi asendatakse uute laudadega (I kd tl 116). Kuigi selles e-kirjas ei viidatud fassaadilaudise all olevatele palkkonstruktsioonidele, võis kostja ka selle kirja pinnalt arvestada, et tööde maht ja maksumus võib eelduslikult muutuda. Eeltoodule tuginedes pidi kostja ringkonnakohtu hinnangul töövõtulepingut sõlmides nägema ette tööde mahu ja maksumuse muutumist ning ei saanud selle ilmnemisel töid peatada, mistõttu oli tegemist olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 1). Kuna kostja ei olnud nõus ilma uue hinnata töid jätkama, siis ei olnud hagejal vaja anda kostjale täiendavat täitmise tähtaega (VÕS § 116 lg 4 viimane lause). Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja rikkumine oli vabandatav. Kostja teadmatust, et fassaadilaudise all olev palkkonstruktsioon on mädanenud, ei saa pidada vääramatuks jõuks VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on hageja, kostja lepingurikkumise tõttu, töövõtulepingust kehtivalt taganenud.
32.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vastavalt VÕS § 189 lg 2 p 1 peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Hageja on kostjale töövõtulepingu alusel tasunud 30.06.2015 7 625,87 eurot, millest kostja on 24.11.2015 tagastanud hagejale 2 240,27 eurot (I kd tl 29). Teostatud tööde akti nr 2 kohaselt on kostja teinud kulutusi summas 4488 eurot (käibemaksuta): 124 m2 laudise eemaldamine summas 1018,04 eurot, tellingud 143m2 summas 674,96 eurot, objekti üldkulud 570 eurot, tellingute püstitus 825 eurot ja lepingu peatamise tasu summas 1400 eurot. Eeltoodule lisandub käibemaks 897,60 eurot ning tööde hind koos käibemaksuga moodustab teostatud tööde akti kohaselt 5385,60 eurot (I kd tl 39).
33.Pooled vaidlevad selle üle, mis on kostja poolt teostatud tööde maht ja väärtus. Tunnistaja OP ütluste kohaselt mõõtis ta joonistelt ruutmeetrid üle ja sai kostja poolt eemaldatud laudise mahuks 124 m2. Tunnistaja MK ütluste kohaselt eemaldati laudist 70 m2 ning tunnistaja UV ütluste kohaselt eemaldati laudist 10-20 %. Ringkonnakohtu hinnangul on OP ütlused tehtud tööde mahu kohta veenvamad, kuna need põhinevad mõõtmisel, teiste tunnistajate arvamus on hinnanguline. Lisaks tegi kostja 14.09.2015 e-kirjas ettepaneku teostatud tööd koos üle mõõta (I kd tl 117). Vaidlus puudub, et hageja seda ei teinud. Samuti nähtub kostja esitatud fotodelt, mis on tehtud 28.09.2015, et suur osa laudisest on maha võetud (I kd tl 127-131). Seda ei saanud teha OÜ Kodukate, kellega hageja sõlmis lepingu hagiavalduse kohaselt 07.10.2015. Kuigi tunnistaja KT ütluste kohaselt alustas OÜ Kodukate töödega varem, s.o 01.10.2015, on see siiski hiljem, kui tehti fotod. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja eemaldas laudist 124 m2. VÕS § 189 lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses
üleantu väärtuseks. Töövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli 1 m2 laudise eemaldamise maksumuseks 8,21 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt teostatud 124 m2 laudise eemaldamise maksumuseks 1018,04 eurot (käibemaksuta). Arvestades, et kostja eemaldas osa laudisest, siis olid vajalikud ka kulud tellingutele. Kuna laudist eemaldati 124 m2, siis on kulud 143 m2 tellingutele ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Hinnapakkumises on 1m2 tellingute kulu 4,72 eurot (käibemaksuta), seega on 143 m2 tellingute kulu põhjendatud summas 674,96 eurot (käibemaksuta). Tellingute püstitamise tasu nõue on põhjendamatu, kuna hinnapakkumises sellist kulu ei ole. Teostatud tööde akti on märgitud ka tööde üldkulud summas 570 eurot (käibemaksuta). Sellises summas on tööde üldkulud märgitud ka hinnapakkumises. Lepingu hind ilma objekti üldkuludeta oli 20 612,98 eurot (21 182,98-570) (käibemaksuta). 124 m2 laudise eemaldamise maksumus ja 143 m2 tellingute kulu kokku on 1693 eurot (käibemaksuta), mis moodustab 8,21 % kogu tööde hinnast, arvestamata objekti üldkulusid. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium üldkulude põhjendatud maksumuseks samuti 8,21 % üldkulude summast 570 eurot, s.o 46,80 eurot (käibemaksuta).
34.Ülaltoodule tuginedes on kostja poolt üleantu väärtuseks 1739,80 eurot (1018,04 + 674,96 + 46,80), millisele lisandub käibemaks 347,96 eurot, s.o kokku 2087,76 eurot. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 1897,84 eurot (7625,87 eurot – kostja poolt 24.11.2015 tagastatud 2 240,27 eurot – maakohtu poolt väljamõistetud 1400 eurot – kostja poolt üleantu väärtus 2087,76 eurot). Hageja nõudis kostjalt ka seaduses sätestatud viivist. Kuna hageja taganes lepingust 28.09.2015 ja nõudis samas e-kirjas ka raha tagastamist, siis saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 2 alusel viivist alates 29.09.2015. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis summalt 1897,84 eurot ajavahemiku 29.09.2015 – 25.04.2017 eest on 239,48 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
35.Lepingust taganemise korral ei saa alandada hinda, mistõttu ei saa hageja nõuet rahuldada hinna alandamise sätete alusel.
36.Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude summas 3600 eurot, mis põhineb sellel, et kostja lepingurikkumise tõttu jäi tal saamata toetus Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjärelduses õigesti selles osas hagi rahuldamata. Samas on ebaõige maakohtu seisukoht, et Tallinna Kultuuriväärtuse Ametile lõpparuande esitamise tähtaeg oli 09.09.2015. Hageja ning Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on sõlminud 15.05.2015 restaureerimistoetuse lepingu (I kd tl 20-24), mille kohaselt makstakse hagejale 3600 eurot toetust hoone fassaadi restaureerimistööde teostamiseks. Lepingu p 2.3 kohaselt makstakse toetus välja pärast lõpparuande esitamist. Hageja kohustus tagama restaureerimistööde lõpetamise hiljemalt 30.08.2015 ja esitama lõpparuande hiljemalt 09.09.2015 (p 3.1.2). Hagejale adresseeritud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 19.10.2015 kirja kohaselt saab toetust anda töödele, mis lõpetatakse hiljemalt 30. novembriks 2015 ja hagejal paluti esitada tööde aruanne ja nõutavad kuludokumendid hiljemalt 30.11.2015 (I kd tl 25). Eeltoodust järeldub, et hagejal oli võimalus saada 3600 eurot toetust, kui tööde aruanne esitatakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile hiljemalt 30.11.2015.
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tunnistaja MK ütlustega on tõendatud, et hageja teavitas kostjat Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga sõlmitud lepingust. Tunnistaja OP ütluste kohaselt ei teadnud tema lepingust muinsuskaitsega. Kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, siis ei saa tunnistaja MK ütlustega lugeda tõendatuks, et kostja teadis, et hagejal on sõlmitud leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga ning, et hagejal on võimalus saada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt toetust. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kolleegium leiab, et kuna tõendamata on, et kostja teadis lepingust Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga ja sellest, et hagejal on õigus saada restaureerimistööde teostamiseks toetust, siis ei saanud sellise kahju tekkimine olla kostja jaoks ettenähtav. Samuti ei kuulu selline kahju hüvitamisele VÕS § 127 lg 2 kohaselt. Seega jättis maakohus lõppjärelduses õigesti hagi selles osas rahuldamata.
37.2240,27 euro tagastamisega viivitamise eest nõudis hageja hagiavalduses kostjalt viivist 28,16 eurot. Maakohus mõistis välja 27,67 eurot. Kolleegiumi hinnangul mõistis maakohus õigesti välja viivist 27,67 eurot, mitte 28,16 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning asjaolu, et ringkonnakohtus oli hageja nõus sõlmima kompromissi summale 3000 eurot, mis on väiksem kohtuotsusega rahuldatud summast, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Seega puuduvad pooltel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.