nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Jekaterina Trainis Kostja I.H (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
21. aprill 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega alternatiivse nõude osas.
2.Mõista I.H B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 1386 eurot 97 senti, seadusjärgne intress 6 eurot 30 senti ja viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni
3.Mõista I.H B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (1386 eurot 97 senti) alates 18. aprillist 2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1386 eurot 97 senti.
Jätta hagi rahuldamata põhivõla 609 euro 39 sendi, intressi 228 euro 30 sendi, viivise 136 euro 25 sendi ja sissenõudmiskulude 50 euro, s.o kokku 1023 euro 94 sendi osas.
5.Jätta menetluskulud 60% ulatuses I.H kanda ja 40% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
6.Mõista I.Hlt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 243 eurot.
7.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I.Hl tasuda B2 Impact OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 5. veebruaril 2025 hagiavalduse I.H (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1996 eurot 36 senti, intressi 234 eurot 60 senti, viivise 255 eurot 40 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja alates
7.veebruarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja 4. juunil 2023 tarbijakrediidilepingu (lepingu nr 1213135221498), mille alusel sai kostja kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi (2000 eurot) ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel osamaksetena. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes viivitusse vähemalt kolme järjestikuse (s.o 10. mai 2024, 10. juuni 2024 ja 10. juuli 2024) tagasimaksega. 10. mail 2024 saatis krediidiandja kostjale hoiatuse lepingu lõpetamise kohta ning ütles lepingu üles 25. mail 2024. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus krediidiandja ennekõike laenutaotlusel esitatud andmetest ja avalikest andmebaasidest. Esialgne võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse, mille andmete põhjal oli kostja igakuine sissetulek 1600 eurot. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Krediidiandjal ei olnud kohustust küsida kostjalt konto väljavõtteid. Krediidiandjal oli olemas piisav teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Hageja esitas 17. aprillil 2025. a alternatiivse nõude juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1386 eurot 97 senti, intressi 6 eurot 30 senti (10. mai 2024. a intressimakse 0,66 eurot, 10. juuni 2024. a intressimakse 2,89 eurot, 10. juuli 2024. a intressimakse 2,75 eurot) ja viivise põhivõlalt 1386 eurolt 97 sendilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26. juulist 2024 kuni alternatiivse nõude esitamiseni, s.o
17.aprillini 2025 summas 119 eurot 15 senti ning sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja loobus
21.aprilli 2025. a kohtuistungil sissenõudmiskulude 50 euro nõudest.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kostjale 10. veebruaril 2024. Kostja sai hagimaterjalid tähtsaadetisena kätte 27. veebruaril 2025. Kostja vastas hagile
27.veebruaril 2025 märkides, et ta ei ole nõudega nõus ning palus peatada viivised ja muud kõrvalkulud. 17. märtsi 2025 e-kirjas palus kostja teha asjas tagaseljaotsuse. Kohus korraldas asjas 21. aprillil 2025 istungi. Kohtukutse edastati kostjale tähtsaadetisena, mis jäeti postkasti hageja elukoha aadressil XXX . Kohtukutse edastati hagejale ka e-kirja teel aadressile, millelt kostja oli kohtuga varasemalt suhelnud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja vastas hagile, et ta ei ole nõudega nõus, kuid sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele ei esitanud. Seejärel palus kostja teha asjas tagaseljaotsuse. TsMS § 410 lg 1 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4.Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, millega BB Finance OÜ, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 25. mail 2024 lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
5.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
5.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 44,4%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,72%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
5.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on selgitanud, et krediidiandja on kontrollinud kostja majanduslikku seisu. Krediidiandja on esitanud päringud registritesse, samuti on lähtunud kostja poolt laenu taotlusel edastatud infost. Krediidiandja kontrollis kostja keskmise sissetuleku andmeid Maksu- ja Tolliameti päringu alusel, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 1600 eurot. Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja arvestas kostja kohustuste suuruseks 544 eurot 38 senti (kasutades majapidamiskulude suuruse arvestamiseks valemit). Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust
(KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Hageja selgitas 21. aprilli 2025. a kohtuistungil, et krediidiandja ei ole küsinud ega hinnanud kostja kontoväljavõtteid. Kohus leiab, et kuivõrd krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja kohustuste tegelikku suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Krediidiandjal on kohustus teostada laenuvõtja krediidivõimelisuse kontroll ka siis, kui tegemist on väikese laenusummaga, sh tasumisele kuuluva osamakse suurus on väike.
6.Hageja on esitanud alternatiivse nõude juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ja kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et hageja loobus kohtuistungil sissenõudmiskulude nõudest. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude 1512 euro 42 sendi väljamõistmiseks. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse 609 euro 39 sendi, intressi 228 euro 30 sendi, viivise 136 euro 25 sendi ja sissenõudmiskulude 50 euro, s.o kokku 1023 euro 94 sendi osas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.
7.Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suurus.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt alternatiivse nõude osas, s.o ligikaudu 60% ulatuses, siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 405 eurot (riigilõiv hagiavalduse koostamise eest 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (385 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 405 eurot (385 + 20). Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt alternatiivse nõude osas, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 243 eurot (405*60%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.