Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus U.Q vastu leppetrahvide ja sissenõudekulude nõudes Harju Maakohtu 20.09.2024 otsus
Vaidlustatud kohtulahend 70 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühing EUROPARK ESTONIA 19.10.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud 26.11.2024) Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): U.Q (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
1(8)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.09.2024 otsus osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 60 eurot, jaotati menetluskulud ning määrati kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja 60 eurot ning anda uus menetluskulude jaotus.
2.Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni sõnastus on järgmine:
3.2.Mõista välja U.Q-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 90 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. 3.3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90% ulatuses U.Q kanda ja 10% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
4.Keelduda asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud uute tõendite vastuvõtmisest. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki registreerimismärgiga 111XXX omanik või vastutav kasutaja vähemalt ajavahemikus 21.06.2011 kuni 04.05.2022. Nimetatud sõiduk oli pargitud 23.07.2019 Keskturu parkimisalal, 12.01.2020 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal ja 31.08.2020, Maxima, Smuuli 9 parkimisalal ja 01.03.2022 Kivila tn 26/28 parkimisalal. Nimetatud parkimisalasid opereerib hageja. Hageja oli parkimisalale paigaldanud parkimistingimused. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse parkimiseks, sõiduki parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Leppetrahvid vormistati järgmiselt: 1) 23.07.2019, Keskturg, leppetrahvinumber 1352 3071 9112 2205, maksetähtaeg 06.08.2019, võlgnevuse summa 30 eurot;
2(8)
2) 12.01.2020, Maxima, Smuuli 9, leppetrahvinumber 1481 2012 0181 1350, maksetähtaeg 26.01.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. 3) 31.08.2020, Maxima, Smuuli 9, leppetrahvinumber 1353 1082 0115 3304, maksetähtaeg 14.09.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. 4) 01.03.2022, Kivila tn 26/28a, leppetrahvinumber 0370 1032 2234 8436, maksetähtaeg 15.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. Leppetrahvinõuded paigutati sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Kostja vastuväide hagile
2.Kostja ei võtnud omaks hageja väidet, et kostja parkis hageja väidetud ajal ja kohas sõidukit. Kostja on avaldas, et hageja esitatud fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg ja koht. Raske on tuvastada, kes juhtis sõidukit. Parkimistingimustega ei olnud võimalik tutvuda, eriti pimedal ajal. Leppetrahvi asetamine kojamehe vahele ei ole piisav, et lugeda see kättetoimetatuks. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot ja jättis rahuldamata hagi leppetrahvi 70 euro nõudes. Maakohus jättis menetluskuludest 61% hageja kanda ning 39% kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 39 eurot ja lepingulise esindaja kulu 139 eurot 23 senti ja viivise nendelt summadelt. Otsuse põhjenduste kohaselt soovis hageja sõiduki Maxima ja Keskturu parkimisaladel parkimise aega ja kohta tõendada leppetrahvi nõuete lisadeks olevate fotodega. Korraliku ettevõtja hoolsus, kelle peamine majandustegevus on parkimise korraldamine, on fikseerida parkimistingimuste rikkumine selliselt, et tal on hilisema vaidluse korral võimalik tõendada parkimistingimuste rikkumise aeg ja koht. Hageja esitatud fotodel puudub mistahes teave selle kohta, mis aadressil asub sõiduk fotode tegemise ajal. Digifotode metaandmetest ei nähtu nende tegemise aeg ja koht. Kohtu hinnangul ei tõenda fotod sõiduki parkimist nimetatud parkimisaladel. Hageja nõudis nimetatud rikkumiste eest leppetrahvi 70 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 70 eurot tasumise nõudes rahuldamata. Hageja on põhjendanud leppetrahvi 30 euro määramist sõiduki registreerimismärgiga 111XXX parkimisega 01.03.2022 (dtl 24). Kostja möönis sõiduki parkimist hageja väidetud ajal ja kohas ega vaielnud hageja faktiväitele vastu (dtl 143). Kostja on 19.07.2022 kinnitanud oma nõusolekut leppetrahvi maksmiseks, mida hageja nõuab seonduvalt Kivila tn 26/28a parkimisalale parkimisega (dtl 123). Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja esitstud fotodelt nähtub, et Kivila tn 26/28a parkimisala sissesõidule paigutatud liiklusmärgi lähedal asuvale tänavavalgusti postile on paigaldatud infotahvel (dtl-d 85, 139). Parkimistingimused on tüüptingimused, mistõttu tuleb eeldada, et hageja ei muuda parkimiskorraldust ega vaheta parkimistingimusi sageli. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ja paigutuse rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga, milleks on 2022. a jaanuar. Kohtu hinnangul nähtub fotodelt, et talvel ning öisel ajal on parkimisalale sissesõitmisel parkimistingimusi sisaldav tahvel nähtav. Tahvel on paigaldatud tänavavalgustusposti külge ning tänavavalgusti valgusest piisab parkimistingimustega tutvumiseks. Kohus on seisukohal,
3(8)
et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 01.03.2022 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Parkimisala sissesõidule oli 01.03.2022 paigutatud liiklusmärk 361 („Peatumiskeeld“), lisatahvel 854 („Kehtivuspäevad või -aeg“), millele oli märgitud kehtivusajaks 23.30 kuni
06.00.Samuti oli sissesõidule paigutatud lisateatetahvel 891b, mis teatas, et märk ei kehti AS OG ELEKTRA lubadega sõidukitele. Eeltoodust tulenevalt oli parkimise tingimuseks see, et ajavahemikus 23.30 kuni 06.00 võib parkimisalal peatuda ja parkida AS OG ELEKTRA lubadega. Sõiduki parkimise kohta tehtud fotodelt nähtub, et need on tehtud ajavahemikus kell 23.48 kuni 23.49 (dtl-d 66-72), see tähendab ajal, millal parkimisalal peatumine ja parkimine oli lubatud üksnes AS OG ELEKTRA loaga. Fotodelt ei nähtu, et sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale on paigaldatud AS OG ELEKTRA luba. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli õigus parkimiskohta kasutada. Seega rikkus kostja parkimistingimusi sellega, et parkis sõidukit Kivila tn 26/28a parkimisalal 01.03.2022 pärast kella 23.00. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt parkimistingimuste punkti 5 alusel leppetrahvi. Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele. Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 01.03.2022 kell 23.49 kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 66). Pooled ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), mis oleks muutnud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb 01.03.2022 leppetrahvinõue lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi 01.03.2022 aset leidnud lepingurikkumise eest, sest hageja on kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist ning põhjendanud seda kahe alaealise lapse elatamise vajadusega. Kohus on seisukohal, et leppetrahv 30 eurot parkimistingimuste rikkumise eest ei ole ebamõistlikult suur. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 15 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel 08.04.2022 nõudekirja saatmisega (dtl-d 97-100). Kostja on hageja nõudekirja kätte saanud, mis nähtub kostja 19.07.2022 e-kirjast (dtl 123). Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks, mistõttu on tal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 ja 1132 lg 2 p 1 järgi. Hageja nõue jääb seaduses sätestatud piiridesse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 15 euro tasumist. Hageja esitas hagiavalduse hagihinnaga 115 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 45 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 39% ulatuses (45 115-st on 39%). Kohus jätab menetluskuludest 61% hageja kanda ning 39% kostja kanda. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 357 eurot kindlaksmääramist (2x96+0,25x110+1,25x110=357). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja lepingulise esindaja tasumäärad 96 eurot tunnis ja 110 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 139,23 eurot (39% 357-st on 139,23) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
4(8)
Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 178,23 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni vastavalt hageja taotlusele. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja poolt menetlustoimingute tegemist, millega kaasnevad kohtukulud. Kostja on menetluses osalenud isiklikult, mistõttu puuduvad tal lepingulise esindaja kulud. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. Hageja apellatsioonkaebus 4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, lisaks valikulisele hindamisele on maakohus olnud hindamisel ka ebaloogiline. Kuigi kostja on paljasõnaliselt vaidlustanud kõiki fotosid kõikidest parkimisaladest, leidis maakohus, et Kivila 26/28a parkimisala puhul piisab esitatud fotodest, kuid Keskturu ja Maxima parkimisala osas esitatud sarnastest fotodest ei piisa. Maakohus ei ole oma lahendis selgitanud, miks ta aktsepteerib Kivila 26/28a parkimisalast tehtud fotosid, jättes samal ajal arvestamata teiste parkimisala fotodega. Maakohus ei ole tõendite hindamisel selgitanud, miks ta ei arvesta sõidukist tehtud fotode taustal olevaid EuroParki parkimistingimusi/märgistust. Kuna maakohus heitis hagejale ette, et ta ei ole esitanud digifotode metaandmeid, kuid maakohtus ei selgitatud hagejale nende esitamise vajadust, esitab hageja nimetatud andmed tõenditena apellatsioonimenetluses. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsus
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 60 eurot, jaotati menetluskulud ning määrati kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja 60 eurot ning anda uus menetluskulude jaotus. 7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises. Kostjale kuulus vähemalt ajavahemikul registreerimismärgiga nr 111XXX (edaspidi ka sõiduk).
23.07.2019-01.03.2022
sõiduk
- Hageja on vormistanud leppetrahvid, kuna sõiduk pargiti hageja opereeritavatel parkimisaladel väidetavalt parkimistingimusi rikkudes, järgmiselt:
5(8)
1) 23.07.2019, Keskturg (edaspidi ka Keskturu parkimisala), leppetrahvinumber 1352 3071 9112 2205, maksetähtaeg 06.08.2019, võlgnevuse summa 30 eurot; 2) 12.01.2020, Maxima, Smuuli 9 (edaspidi ka Maxima parkimisala), leppetrahvinumber 1481 2012 0181 1350, maksetähtaeg 26.01.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. 3) 31.08.2020, Maxima, Smuuli 9 (edaspidi ka Maxima parkimisala), leppetrahvinumber 1353 1082 0115 3304, maksetähtaeg 14.09.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. 4) 01.03.2022, Kivila tn 26/28a (edaspidi ka Kivila parkimisala), leppetrahvinumber 0370 1032 2234 8436, maksetähtaeg 15.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 8.Apellatsioonkaebuse esitas hageja, vaidlustades maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud, seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus tuvastas, et kostja parkis temale kuuluva sõiduki parkimistingimusi rikkudes Kivila parkimisalale ning leppetrahv oli määratud põhjendatult. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, mille maakohus mõistis kostjalt välja sissenõudmiskulud. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on poolte vahel seega vaidlus selles, kas hagejal on kolme ülejäänud leppetrahvi edukas nõudeõigus. 9.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on väljunud kostja vastuväidete piiridest, tuvastades poolte vahelise vaidluse sõiduki parkimise kohta hageja viidatud parkimisaladel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohtus tõi kostja esile, et hageja esitatud fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg ja koht (dtl 145). Seega väitis kostja, et hageja esitatud fotod ei tõenda sõiduki parkimist hageja väidetud parkimisaladel. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda hageja etteheitega, et maakohus on otsust tehes väljunud kostja vastuväidete piiridest. 10.Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud sõiduki parkimist 23.07.2019 Keskturu parkimisalal, 12.01.2020 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal ja 31.08.2020, Maxima, Smuuli 9 parkimisalal, kuivõrd asjas esitatud tõendid, eelkõige fotod sõiduki parkimise kohta nimetatud parkimisaladel ei võimalda tuvastada kostjale kuuluva sõiduki parkimist. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on tõendeid hinnanud vastuoluliselt, leides, et Kivila parkimisalal valesti pargitud sõiduki kohta tehtud fotod on piisavad, et tõendada hageja vastavat leppetrahvi nõuet, samas teistest parkimisaladest tehtud samasugused fotod ei ole piisavad hageja nõude tõendamiseks. Ringkonnakohus hageja etteheidetega täies ulatuses ei nõustu. 11.Esmalt osutab ringkonnakohus asjaolule, et sõiduki parkimist Kivila parkimisalal kostja maakohtu tuvastatud asjaoludel ei vaidlustanud, mistõttu maakohus leidis, et tegemist ei ole vaidlusaluse küsimusega. Maakohtu otsuse põhjenduste järgi vaidlustas kostja temale Kivila parkimisalal leppetrahvi määramise põhjusel, et pimeda ajal ta ei näinud parkimistingimusi. Maakohus hindas asjas hageja poolt esitatud Kivila parkimisala ja sõiduki parkimisega seotud fotosid ning tuvastas, et leppetrahv määrati põhjendatult.
12.Keskturu ja Maxima parkimisalal määratud leppetrahvide nõuete põhjendatuse tuvastamiseks tuleb hinnata seega esmalt, kas kostja sõiduki parkimine leppetrahvide määramise ajal on piisavalt tõendatud.
13.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et Maxima parkimisalale 12.01.2020 leppetrahvi määramise ajal kell 18:12:20 sõiduki parkimine on veenvalt tõendamata. Esitatud fotodelt (dtl 44-51) on nähtav sõiduk, kuid fotodelt ei nähtu muid objekte, mille kaudu oleks võimalik identifitseerida sõiduki asukoht. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et sõiduki aknal olev Maxima logo peegeldust ei saa pidada piisavaks, et tõendada sõiduki fotografeerimist hageja väidetud ajal ja kohas. Hageja on esitanud täiendavalt hiljem tehtud fotod Maxima parkimisalalt (dtl 82-90), kuid neid väidetavalt 12.01.2020 tehtud fotodega seostada ei ole võimalik. Kuigi ka Kivila parkimisalal tehti fotod pimeda ajal on seal erinevalt 12.01.2020 Maxima parkimisalal väidetavalt tehtud fotodest
6(8)
tuvastatav seal lisaks pargitud sõidukile ja lumevallidele objektid, mille järgi on võimalik sõiduki asukoht hiljem, päevasel ajal, tehtud fotodega seostada. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja nõude 12.01.2020 tehtud leppetrahviga seoses rahuldamata.
14.Ka väidetavalt 31.08.2020 tehtud leppetrahvi nõude tõendamiseks esitatud fotode näol on tegemist valdavalt tõenditega, mida ei ole võimalik hiljem Maxima parkimisala kohta esitatud fotodega (dtl 54-63) seostada, sest sõidukit ümbritsevad rajatised ja haljastuselemendid erinevad täielikult. Siiski on sõiduki parkimisest tehtud ühe foto (dtl 59) suurendamisel näha parkimisala tähis EP95 ning viide, et tegemist on tasulise parkimisalaga. Kuivõrd hageja tugineb sellele, et Maxima parkimisala tähiseks oli EP95, tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda sõiduki parkmine nimetatud ajal ja kohas tõendatuks. Hageja on esitanud ka vastavale parkimisalale parkimise tingimused.
15.Keskturu parkimisala kohta esitatud fotod sõidukist leppetrahvi tegemise ajal (dtl 32-41) on hiljem nimetatud parkimisalast ja parkimistingimustest tehtud fotodega (dtl 74-81) seostatavad, eelkõige parkimisala ümbritsevate hoonete tõttu. Seega on ringkonnakohtu arvates tõendatud hageja väited sõiduki paiknemise kohta leppetrahvi tegemise ajal. 16.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud fotodega liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ja paigutuse kohta (dtl 131-137) ning 31.08.2020 Maxima parkimisalal ja 23.07.2019 Keskturu parkimisalal tehtud sõidukist, et parkimisalale parkimisel sõlmis sõidukijuht hagejaga üürilepingu tingimustele vastava lepingu, mille alusel lubas hageja sõidukijuhil kasutada parkimiskohta ning viimane kohustus omakorda sellise kasutamise eest tasuma või teatud perioodi jooksul tasuta parkimiseks kasutama parkimiskella. Kostja rikkus parkimislepinguid jättes parkimiskella sõidukis nähtavale kohale paigaldamata. Seetõttu oli võimatu tuvastada parkimisaja algust ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 30x2 eurot.
17.Maakohtus ja apellatsioonkaebuse vastuses on kostja esile toonud, et leppetrahvist teatamine sõiduki omanikule selliselt, et leppetrahv paigutatakse kojamehe vahele ei ole piisav, juhul kui sõidukit juhib kolmas isik. Maakohtus esitas kostja vastuolulisi väiteid. Esiteks avaldas ta, et ei mäleta enam, kes sõidukit juhtis, kuid täiendavalt esitatud vastuväidetes avaldas, et kolmas isik sõidukit ei juhtinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult esile toonud, et leppetrahvi paigutamine auto kojamehe vahele on piisav tahteavalduse edastamise viis, v.a juhul, kui esinevad sellised ilmastikutingimused, mille tagajärjel võib eeldada, et leppetrahviteade ei püsi auto kojamehe vahel. Leppetrahvi kui tahteavalduse mõistlikuks kättesaamiseks tuleb pidada ka 31.08.2020 Maxima ja hageja viidatud ajal Keskturu parkimisaladel kostja sõiduki kojamehe vahel pandud leppetrahve. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis mõni teine isik, seega sellega seotud vastuväited on põhjendamatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 p-s 31 väljendanud seisukoha, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ning parkimislepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema leppetrahvide nõudja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all, mistõttu on leppetrahvi nõudjal objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohus, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Eeltoodu alusel kehtib käesoleval juhul eeldus, et leppetrahvi eest vastutab sõiduki omanik. Seonduvalt kostja kui auto omaniku kohustusega säilitada info, mis võimaldab hiljem sõiduki kasutaja tuvastamist, toob ringkonnakohus esile järgneva.
18.LS § 72 lg 1 sätestab, et sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg 2 näeb ette, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki
7(8)
kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama lõikes 2 loetletud andmed. Kostja väidetest asjas võib aru saada nii, et sõiduki kasutamise andmeid kolmandate isikute poolt peab sõiduki omanik säilitama vaid piiratud aja. Ringkonnakohus osutab, et kuna LS § 72 lg 2 sisust nähtuvalt reguleerib säte seda, milliseid andmeid peab sõiduki omanik kuue kuu jooksul säilitama liiklusjärelevalvet teostavale isikule, kuid hageja ei teostanud liiklusjärelevalvet avalik-õiguslikus mõttes, siis on kostja seisukoht, et sõiduki omanik ei pea sõiduki kasutamise andmeid kolmandate isikute poolt säilitama, ebaõige.
19.Kostja esitas asjas ka avalduse leppetrahvi vähendamiseks. Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvi vähendamine kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Riigikohus on asunud seisukohale, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p-d 16, 17 ja 24). Käesoleval juhul puuduvad ringkonnakohtu arvates sellised asjaolud, mis annaksid aluse leppetrahvide vähendamiseks.
20.Apellatsioonimenetluses esitas hageja uusi tõendeid sõiduki paiknemise kohta lepperahvide määramise ajal. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja asjas uute tõendite esitamisega ei nõustunud. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et ta ei teadnud, et peab esitama tõendeid sõiduki paiknemise kohta GPS järgi leppetrahvide määramise ajal. Ringkonnakohtu arvates leidis hageja ebaõigesti, et poolte vahel puudus vaidlus selles, kas sõiduki paiknes leppetrahvide määramise ajal hageja väidetud kohas. Asjaolu, et hageja alles maakohtu otsusest selle avastas, ei ole uute tõendite esitamiseks piisav põhjus. Maakohus ei pea poolele selgitama, milliseid konkreetseid tõendeid ta peab oma nõude tõendamiseks esitama. Seega tuleb apellatsioonkaebusele esmakordselt esitatud tõendid jätta tähelepanuta. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et hageja poolt esitatud tõendid seonduvalt kostja sõiduki parkimisega Maxima (puutuvalt leppetrahviga 31.08.2020 kell 11:54:14) ja Keskturu parkimisalal on piisavad, et hageja vastavad nõuded rahuldada. Menetluskulude jaotus
21.Kuna lõpptulemusena hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust ning asja olemust, leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2. /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.