Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2018. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-118864
Tsiviilasi
OÜ Keskkonnaekspert hagi Kopra Turismitalu OÜ vastu põhivõlgnevuse 2400 eurot ja viivise 2400 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. mai 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Keskkonnaekspert apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) OÜ Keskkonnaekspert (registrikood 10437962), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja (kostja) Kopra Turismitalu OÜ (registrikood 11980757), seaduslik esindaja juhatuse liige Reio Puks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Keskkonnaekspert apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 26. mai 2017. a otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5 OÜ-le Keskkonnaekspert hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata OÜ-le Keskkonnaekspert hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kindlaks summas 1672,42 eurot.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 sõnastatuks järgnevalt: „4. Välja mõista Kopra Turismitalu OÜ-lt OÜ Keskkonnaekspert kasuks hageja kantud menetluskulu summas 1672,42 eurot (käibemaksuta).
5.Välja mõista Kopra Turismitalu OÜ-lt OÜ Keskkonnaekspert kasuks viivis menetluskuludelt (1672,42 eurolt) kuni nende täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Tasumata menetluskuludelt viivise arvestus tuleb lugeda lõpetatuks ja sissenõudmine lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 1672,42 eurot.“
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta apellatsiooniastmes menetlusosaliste endi kanda.
kantud
menetluskulud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Keskkonnaekspert (hageja) esitas maakohtule hagiavalduse Kopra Turismitalu OÜ vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2400 eurot ning viivis alates 13.09.2013 summas 2400 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.07.2013 töövõtulepingu nr V-17-07-13, mille kohaselt hageja kui töövõtja pidi kostja (tellija) ülesandel teostama kahe puurkaevu puhastuspumpamise koos puurkaevude tootlikkuste määramisega ning lisaks määrama kinnistul asuvate salvkaevude tootlikkuse. Lepingu järgi kuulus tööde eest tasumisele 2400 eurot (koos käibemaksuga). 17.03.2013 allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve 29.08.2013. a. Kostja ei ole arvet tasunud, vaid on teatanud, et ei ole osutatud teenusega rahul. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega tööde üksnes osalise või mittenõuetekohase teostamise osas. Puurkaevu puhastuspumpamine toimus sügavuseni, milleni see oli võimalik e. puurkaevu lõppsügavuseni või sügavuseni, milleni ei takistanud puhastuspumpamist tahke materjal. Hageja väitel ei vasta puurkaevu passis märgitud andmed tegelikkusele.
2.Kostja tunnistas vastuses hagiavaldusele hagi osaliselt, s.o 1200 euro ulatuses. Kostja arvates ei ole hageja teostanud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, tööd on lõpetamata. Kostja edastas 16.09.2013 hagejale pretensiooni, millele hageja ei ole reageerinud. Kostja väidete kohaselt ei teostanud hageja kvaliteetselt peamise puurkaevu (132 m sügav) puhastamist ja maksimaalse tootlikkuse määramist. Kaev puhastati vaid 123 meetri sügavuseni, 7 m jagu setteid jäeti kokkulepet rikkudes kaevu põhja.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas oma 26. mai 2017. a otsusega hagi täielikult ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2400 eurot ja viivise 2400 eurot.
3.1.Kohus leidis, et poolte vahel on sisuliselt vaidlus üksnes kõige sügavama, väidetavalt 130 m, puurkaevu puhastamise ning tootlikkuse määramise osas. Pooltel on erinev arusaam kokkuleppest, s.o kas töövõtja pidi puhastama puurkaevu kuni 130 meetrini või pidi ta teostama puurkaevul sügavusega 130 meetrit puhastuspumpamise. Kohus asus lepingut tõlgendades seisukohale, et töövõtja kohustus teostama kinnistul puurkaevu (sügavusega 130 m) puhastuspumpamise võimaliku maksimaalse sügavuseni. Hageja on tellitud töö teostanud. Kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul selgeid pretensioone, konkreetsed etteheited on esitatud alles kohtumenetluse ajal ja seda 3,5 aastat peale tööde vastuvõtmist. Kohus asus seisukohale, et tööd on hageja poolt teostatud nõuetekohaselt ja hagejal on õigus töövõtjana nõuda kokkulepitud tasu maksmist koos viivisega.
3.2.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kantud menetluskulu summas 1192,42 eurot (ilma käibemaksuta) ning lisanduva viivise menetluskuludelt (1192,42 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus hindas hageja esitatud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks oli riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 1815,42 eurot (km-ta). Kohus leidis, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses 12 h ja 55 minutit (8 h ja 55 min + 4 h). Põhjendatud on kohtuistungile sõitmisega seotud otsesed sõidukulud 29,92 eurot. Samuti on aktsepteeritav kostja esindaja tunnihind (90 eurot + käibemaks). Kohus märkis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud (riigilõiv ja põhjendatud õigusabi kulu ning otsene sõidukulu) kokku summas 1192,42 eurot (käibemaksuta).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5) ning teha selles osas uus otsus, millega määrata hageja menetluskulude rahaline suurus maakohtus kindlaks summas 1672,42 eurot. Apellant leiab, et kohus on ekslikult märkinud hagejale hüvitatava menetluskulude suurusena 1192,42 eurot. Tõenäoliselt on kohus jätnud resolutsiooni koostamisel arvestamata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hulka riigilõivu 480 eurot (1672,42 – 1192,42 = 480). Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses oli kokku 12 tundi ja 55 minutit tunnihinnaga 90 eurot. Kohus pidas hageja menetluskuluna põhjendatuks ka sõidukulu 29,92 eurot ja riigilõivu 480 eurot.
5.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 26. mai 2017. a otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5 osas, milles maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse summas 1192,42 eurot. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kindlaks summas kokku 1672,42 eurot, sh õigusabikulu 1162,50 eurot, sõidukulu 29,92 eurot ja riigilõiv 480 eurot.
TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on vaidlustatud üksnes maakohtu otsuse resolutsioonist nähtuv hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes märgitud osas. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
7.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on ilmselt teinud kohtuotsuse resolutsioonis menetluskulude arvestamisel arvutusvea. Kohtu põhjendustest nähtuvalt pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid õigusabi osas 12 tunni ja 55 minuti osas tunnitasuga 90 eurot, mis teeb kokku 1162,50 eurot. Samuti luges kohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks sõidukulu 29,92 eurot ja riigilõivu 480 eurot. Kohtuotsuse resolutsioon on kohtu põhjendustega vastuolus, kuna ei sisalda kõiki kohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud menetluskulusid kogusummas 1672,42 eurot. Resolutsioonis sisalduva arvutusvea parandamine ei olnuks siiski võimalik TsMS § 447 lõikes 2 sätestatud korras, kuna resolutsioonis märgitu mõjutab kohtulahendi sisu. Ka Riigikohus on otsuses nr 2-15-19042 (p 10) selgitanud, et otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Seega on apellatsioonkaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus muudab vastavalt maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 4 ja 5.
8.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega ei kuulu vaatamata apellatsioonkaebuse rahuldamisele apellandile hüvitamisele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ega eeldatav õigusabikulu. Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.