Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-120042 El Castillo OÜ hagi S. J. vastu põhivõla 1091,86 euro, viivise 84,90 euro ja alates 11.12.2024 viivise saamiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras 1310,51 eurot Hageja: El Castillo OÜ (12076735), esindaja A. T. Kostja: S. J. (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada El Castillo OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista S. J.lt El Castillo OÜ kasuks põhivõlg 313,10 eurot, viivis 40,25 eurot ja alates 11.12.2024 viivis põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
3.Jätta El Castillo OÜ menetluskulud 30% ulatuses S. J. kanda ja S. J. menetluskulud 70% ulatuses El Castillo OÜ kanda.
4.Välja mõista S. J.lt El Castillo OÜ kasuks menetluskuluna 158,40 eurot. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.S. J.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda El Castillo OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.El Castillo OÜ esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1427,72 euro saamiseks. Kohus tegi 31.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 26.11.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.10.12.2024 esitas hageja hagi, mida ta 08.01.2025 täpsustas, paludes kostjalt hagejale välja mõista põhivõla 1091,86 eurot, viivise 84,90 eurot ja alates 11.12.2024 viivise VÕS § 113 lgs 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
3.Hagi kohaselt üüris kostja aadressil xxx, Tallinn stuudiokorterit 24.03.2023 tähtajalise allüürilepingu alusel. Leping lõppes tähtaja saabumisega 24.03.2024. Lepingu kohaselt oli üürisumma 250 eurot kuus, millele lisandusid eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (punkt 3.7). Kostja tasus tagatisraha 250 eurot.
4.Üüritud pinda kostja üle andma ei ilmunud ja oma maha jäetud asjadele järgi ei tulnud. Toa ülevõtmine fikseeriti üleandmisaktiga.
5.05.04.2024 esitati kostjale tekitatud kahju eest arve nr 2024/531 summas 855 eurot. Kostja varastas tolmuimeja ning varastas või hävitas tooli, rikkus laua ja voodi/diivani, rikkus rulookardinad ning rikkus/hävitas prügikorvi (kokku nimetatud kahjud 505,00 eurot + nende likvideerimine 290 eurot). Ka ei ilmunud kostja toa üleandmisele ning ei esitanud ka üleandmise akti (vastavalt lepingu punktidele 5.18 ja 5.19), mis tõi kaasa kulud 60 eurot. Üürilepingu punkt 5.18 sätestab, et üürnik kohustub kutsuma kohale halduri ruumist välja kolimise päeval või varem ning viibima kohal ruumis. Saates ainult meili või jättes võtmed kapi peale, rakendub lisatasu toiminguteks 50 eurot. Üürilepingu punkt 5.19 sätestab, et üürnik kohustub esitama ruumi üleandmise akti blanketi haldurile ruumi vastuvõtmise teostamiseks. Akti puudumisel paberil toas rakendub lisatasu 10 eurot.
6.Kostjal on tasumata arve 2024/68 tähtajaga 01.03.2024 summas 346,03 eurot (03/2024 üür + kõrvalkulud) ja arve 2024/97 tähtajaga 30.03.2024 summas 140,83 eurot (tasumata 03/2024 kommunaalid). Kommunaalteenuste alla kuuluvad maamaks, elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, küte/gaas, prügivedu, ruumide koristamine, haldus, hooldus, remodifond, pesumasina ja kuivati kasutamine, andmeside teenus (WiFi) ja kindlustus (lepingu punkt 3.7).
7.Tagatise (250 euro) arvelt luges hageja tasutuks kulud toa vastuvõtul (kahjud) 250 euro ulatuses vastavalt lepingu punktile 3.11.
9.Kuivõrd lepinguga ei ole viivise määras eraldi kokku lepitud, kuid arvetele oli hageja märkinud määra 0,05% päevas, arvestab hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni 10.12.2024. Seadusjärgne viivis on seega 84,90 eurot. Alates 11.12.2024 nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni.
10.Vastavalt lepingu punktile 5.3. kohustub üürnik tasuma täiendavalt hilisema laekumise tasu. Arvel 2024/68 on kajastatud hilisema maksmise teenus summas 53,79 eurot, mille nõudeõigus tuleneb lepingu punktist 5.3.2 ning on kujunenud järgmiselt: arve 2024/21 (s.o eelmise kuu, s.o 02/2024 üür + kommunaalid, mille tasumisega kostja hilines kuni 4 päeva, kuid mis ei ole antud hagi osa, sest on tasutud) summa 437,97 eurot x 10% = 43,79 +10 eurot = 53,97 eurot.
11.Pilte (fotosid) üüritava pinna üleandmisel või vastuvõtmisel ei tehta. Korteri seis ning seal olev mööbel/tehnika fikseeritakse üürilepingu ning selle juurde koostatava aktiga. Üürilepingu punkt 3.14.1 on toodud ruumi sisu ja väärtus, mh kardin/ruloo 70 eurot, prügikast 15 eurot, tolmuimeja 140 eurot, kušett 140-250 eurot, tool 40 eurot, seinte ülevärvimine 240 eurot/ruum.
12.Konkreetse kostja poolt üüritud pinnaga seotud vara loetelu on üleandmise-vastuvõtmise aktis (üürilepingus toodud vara hinnanguline väärtus erineb aktis toodud summadest seetõttu,
3 et üürilepingu põhi kogu maja peale on üks, kuid konkreetne sisustus sõltub üüritavast ruumist endast), kuhu toa tagasivõtmisel märgib toa ja vara seisu majahaldur.
13.Antud juhul seinad vajasid üle värvimist (200 eurot), korter oli koristamata (lepingu p. 5.16) 40 eurot ning vajas ka mahajäetud asjade teisaldamist/utiliseerimist (5 prügikotti, 50 eurot). Tolmuimejat ning ka ühte tooli - üürilepingu p-s 3.14.1 fikseeritud kui “tool 40 eurot”, kuid üleandmise-vastuvõtmise aktis väärtusega 25 eurot, ja prügikasti üüritud pinnal enam ei olnud. Tooli võis kostja lõhkuda ja hageja teadmata ka ära visata (nagu ka prügikasti, mis märgiti akti kui “puudu”) ning selliselt saabki asi olla “hävitatud/varastatud või rikutud”. Hagejal ei ole võimalik füüsiliselt näidata seda, mida üüritud pinnal enam alles ei olnud. Kogu seis ja kahjud fikseeritakse eranditult majahalduri poolt kirjalikult vastuvõtmise aktiga (märked tehti samale aktile, millega anti üüritud pind 24.03.2023 kostjale üürile. Ning kuna tolmuimeja on osa üüritava pinnaga üleantavast varast ja sisustusest, siis see asendati koheselt. Kostja vastuväited
14.Kostjale on asja materjalid kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes, kuid kostja kohtule ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Kohus tuvastas asja lahendamiseks, et kostja üüris aadressil xxx stuudiokorterit 24.03.2023 tähtajalise allüürilepingu alusel (dtl 47-50). Leping lõppes tähtaja saabumisega 24.03.2024. Lepingu kohaselt oli üürisumma 250 eurot kuus, millele lisandusid eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (lepingu punkt 3.7). Kostja tasus tagatisraha 250 eurot.
17.Hagi kohaselt on kostjal tasumata 27.02.2024 arve 2024/68 tähtajaga 01.03.2024 summas 346,03 eurot, mille moodustab märts 2024 üür 250 eurot, veebruar 2024 kõrvalkulud 172,27 eurot ja hilisema maksmise teenus 53,79 eurot (dtl 53). Samuti on hagi kohaselt kostjal tasumata 27.03.2024 arve 2024/97 tähtajaga 30.03.2024 summas 140,83 eurot, mille moodustab märts 2024 tasumata kommunaalid (dtl 54).
18.Kohus leiab, et kuna pooled on lepingus (punktis 3.1) kokku leppinud igakuises üüris 250 eurot ja selles, et kostja peab tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt lepingu punktile 3.7, on hageja nõue põhjendatud selles osas summas 563,10 eurot (250+172,27+140,83).
19.27.02.2024 arvel 2024/68 kajastub hilisema maksmise teenus 53,79 eurot, mille osas hageja selgitas, et vastav nõudeõigus tuleneb lepingu punktist 5.3.2 ning on kujunenud järgmiselt: eelmise kuu, s.o 02/2024 üür + kommunaalid arve 2024/21 (dtl 92), tasumisega kostja hilines kuni 4 päeva. Hageja ei nõua selle arve tasumist, kuid hilisema maksmise teenus arvestatakse selle arve järgi: 437,97 eurot x 10% = 43,79 +10 eurot = 53,97 eurot.
20.Lepingu punkti 5.3.2 järgi, juhul kui üürnik hilineb üüri tasumisega 1-4 kalendripäeva, lisandub üürisummale 5% ja tasu meeldetuletus-telefonikõne eest 10 eurot.
21.Esmalt märgib kohus, et kui kostja hilines eelmise kuu arve tasumisega kuni 4 kalendripäeva, siis vastavalt hageja viidatud lepingu punktile 5.3.2 lisandub üürisummale 5% ja tasu meeldetuletus-telefonikõne eest 10 eurot, hageja on aga lisanud vastavalt punktile 5.3.3. 10% eelmise kuu arve summast.
22.Teiseks leiab kohus, et vastav üürilepingu punkt on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt, sest selle lepingu punktiga nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Asjaolu, et tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga viitab hageja hagis ise, tuues välja, et üürilepingu põhi on kogu maja peale üks. Kohus leiab, et kuna VÕS kohaselt on ette nähtud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist või ka sissenõudmiskulusid, siis
4 kokkulepe, millega nähakse ette, et arve tasumisega viivitamisel lisandub kindel protsent eelmise kuu arvest ja lisaks meeldetuletus-telefonikõne eest tasu vastavalt viivitatud päevadele, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Seetõttu ei ole hageja 53,97 euro nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
23.Hageja esitas üürilepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise nõude.
24.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
25.Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS § 115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3).
26.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
27.05.04.2024 esitati kostjale tekitatud kahju eest arve nr 2024/531 summas 855 eurot (dtl 55), mille tasumist hageja kostjalt soovib. Kohus tuvastas, et arvel on selgitusena märgitud kulud toa vastuvõtul vastavalt aktile.
28.TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
29.Kohus selgitas 12.12.2024 hagejale, et asja lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, millises seisus oli korter ja selles olevad asjad (mille osas hageja leiab, et on kahjustused) enne korteri üürile andmist ja pärast lepingu lõppemist. Hageja väitel kostja varastas tolmuimeja ning varastas või hävitas tooli, rikkus laua ja voodi/diivani, rikkus rulookardinad ning rikkus/hävitas prügikorvi (kokku nimetatud kahjud 505 eurot + nende likvideerimine 290 eurot). Ka ei ilmunud ta toa üleandmisele ning ei esitanud ka üleandmise akti (vastavalt üürilepingu p.-dele 5.18 ja 5.19), mis tõi kaasa kulud 60 eurot. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et kostjale anti üürimisel üle tolmuimeja. Samuti tõendada, millise konkreetse tooli andis üürileandja kostjale üürimisel üle, mis üürilepingu lõppedes oli kadunud. Samuti välja tuua ja tõendada laua, voodi/diivani, rulookardinate, prügikorvi seisukord korteri kostjale üürimise hetkel (esitada tõend, nt fotod nimetatud asjadest) ja millised kahjustused ilmnesid nendel asjadel üürisuhte lõpus (esitada tõend, nt fotod). Hagejal tuli põhjendada, millest konkreetselt koosneb kahju 505 eurot ja mida konkreetselt tehti 290 eest kahjude likvideerimiseks ning välja tuua, mis kuludest konkreetselt koosneb nõutav 60 eurot.
5
30.Hageja selgitas kohtule, et pilte (fotosid) üüritava pinna üleandmisel või vastuvõtmisel ei tehta. Korteri seis ning seal olev mööbel/tehnika fikseeritakse üürilepingu ning selle juurde koostatava aktiga. Üürilepingu punktis 3.14.1 on toodud ruumi sisu ja väärtus, kuid konkreetse kostja poolt üüritud pinnaga seotud vara loetelu on üleandmise-vastuvõtmise aktis (üürilepingus toodud vara hinnanguline väärtus erineb aktis toodud summadest seetõttu, et üürilepingu põhi kogu maja peale on üks, kuid konkreetne sisustus sõltub üüritavast ruumist endast), kuhu toa tagasivõtmisel märgib toa ja vara seisu majahaldur. Antud juhul seinad vajasid üle värvimist (200 eurot), korter oli koristamata (lepingu p. 5.16 järgi nõutakse 40 eurot) ning vajas ka mahajäetud asjade teisaldamist/utiliseerimist (5 prügikotti, 50 eurot). Tolmuimejat ning ka ühte tooli ja prügikasti üüritud pinnal enam ei olnud.
31.Kohus tuvastas, et hageja on esitanud kaks akti, millest üks on hageja selgitusel koostatud toa üürile andmisel ja teine tagasi saamisel (dtl 51 ja 52), aga millelt mõlemal nähtuvad üürniku allkirjad. Kohtule on esitatud hageja sõnul 05.04.2024 majahalduri poolt fikseeritud akt (dtl 52), milles on välja toodud: laud rikutud (35 eurot); tool ära varastatud (25 eurot); voodidiivan rikutud (285 eurot); rulookardin plekid 50 eurot; prügikorv puudu 10 eurot; seinad vajavad värvimist 200 eurot; korter koristamata 40 eurot; prügi teisaldamine 50 eurot; varastatud tolmuimeja 100 eurot; ei ilmunud üleandmisele 50 eurot ja ei esitanud üleandmisakti 10 eurot.
32.Hageja selgitas 25.03.2025 kohtule, et tegemist on ühe ja sama aktiga, millel on üürniku allkiri seetõttu, et akt koostatakse üürilepingu sõlmimisel selle lahutamatu osana ja üürnik on kohustatud selle allkirjastama samamoodi nagu ka lepingu enda. Teine akt trükitakse kui saabub aeg tuba üle võtta ning sellele kantakse siis ka kõik toa ülevõtmisega kaasnenud kulud ja võimalikud puudused või muudatused, mis on tingitud üürnikust. Kostja ei viibinudki kohal ning allkirja andis ainult ühe korra üürilepingu igale lehele, s.h akt, üürilepingu sõlmimise ajal. Üleandmise akti kostja uuesti ei allkirjastanud toa ülevõtmisel, sest teda ei olnud kohal. Hageja kasutas tema enda käsutuses olevat eksemplari, millel oli kostja allkiri üürilepingu sõlmimisest (selline on El Castillo dokumentide vormistamise kord, s.t sama akt esitatakse/antakse üürileandjale toa üleandmisel tagasi), lisades sinna nii ülevõtmise kuupäeva kui muud kommetaarid seoses toa seisuga ja võimalike kuludega, mis kaasnesid toa vastuvõtuga, samuti tagatise summa, mida kasutatakse tasaarveldusel.
33.Kohus leiab, et käesolevaga ei ole võimalik tuvastada, millal kostja allkirja 05.04.2024 aktile andis, tegemist on üksnes hageja selgitusega, et kostja allkirjastas selle juba üürilepingu sõlmimisel ja korteri tagastamisel fikseeris majahaldur selles vaid puudused. Tegemist ei ole ka sama aktiga, millega korter üürile anti ja millele lisati vaid tuvastatud puudused korteri tagasisaamisel. Aktid erinevad selle poolest, et lahter seisukord on üürile andmisel märgitud OK ja sellele järgnevad korduvad märgid, vastuvõtmisel on esemete seisukoht märgitud kõikide osas OK. Aktile, millega puudused fikseeriti, ei ole need sinna kantud käsikirjas, mis oleks tavapärane praktika, vaid on hageja sõnul trükitud.
34.Kohus leiab, et käesolevaga ei ole võimalik tuvastada, milline oli korteri olukord ja selles olevad esemed üürilepingu sõlmimise hetkel ja pärast lepingu lõppemist. Fotosid eluruumi kostjale üürimise hetkel ja eluruumi tagasisaamisel ei tehtud. Üksnes eluruumi valduse kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ei ole võimalik veenduda korteri seisukorras selle üürile andmise hetkel. Aktist ei ole võimalik tuvastada, mida tähendab konkreetsete esemete seisukord OK, ka ei nähtu aktist, millised olid eluruumi seinad selle kostjale üürimise hetkel. Lisaks, ei vastuta kostja loomulikust kasutamisest tuleneva kulumise eest. Eluruumis olevate esemete olukord aktis on fikseeritud üldsõnaliselt ja see ei võimalda tuvastada tegelikku olukorda hetkel kui kostja eluruumi sisse ja sealt välja kolis. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kahjustused olid tekitatud kostja poolt üürisuhte ajal. Ka ei ole võimalik akti põhjal tuvastada, millise konkreetse tolmuimeja, tooli ja prügikorvi andis üürileandja kostjale üürimisel üle, mis üürilepingu lõppedes oli kadunud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millises olukorras oli korter selle tagasisaamisel. On vaid märge, et korter
6 koristamata, kuid mis olukord korteris valitses ei ole võimalik tegelikult kindlaks teha. Ka ei ole võimalik veenduda, et korterisse oli jäetud 5 kotti pürgi.
35.Üürilepingu punkt 5.18 sätestab, et üürnik kohustub kutsuma kohale halduri ruumist välja kolimise päeval või varem ning viibima kohal ruumis. Saates ainult meili või jättes võtmed kapi peale, rakendub lisatasu toiminguteks 50 eurot. Üürilepingu punkt 5.19 sätestab, et üürnik kohustub esitama ruumi üleandmise akti blanketi haldurile ruumi vastuvõtmise teostamiseks. Akti puudumisel paberil toas rakendub lisatasu 10 eurot. Lisaks on hageja esitanud kohtule kaks kostja allkirjaga akti ja tänaseks ei ole võimalik kindlaks teha, et üks neist ei ole allkirjastatud toa tagastamisel.
36.Tagatisrahast ja viivisenõudest
36.1.Kostja on tasunud 250 eurot tagatisraha ja see tuleb arvestada maha üüri ja kommunaalkulude võlast summas 563,10 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlana 313,10 eurot.
36.2.Kohus peab põhjendatuks 27.02.2024 arvelt 2024/68 tähtajaga 01.03.2024, perioodil 02.03.2024 kuni 10.12.2024 arvestatud viivist 29,48 eurot ja 27.03.2024 arvelt 2024/97 tähtajaga 02.03.2024, perioodil 31.03.2024 kuni 10.12.2024 arvestatud viivis 10,77 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras.
36.3.Alates 11.12.2024 tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 ls 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras arvestatuna põhinõudelt 313,10 eurolt kuni selle tasumiseni.
37.Menetluskulud
37.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 30% ulatuses, mistõttu peab kostja kandma hageja menetluskuludest 30% ja 70% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda.
37.2.08.01.2025 on hageja palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 280 eurot (2 tunni eest hinnaga 140 eurot tund) ja kohtutäituri tasu (menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu) 48 eurot.
37.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 järgi riigilõiv 280 eurot ja TsMS § 143 p 4 järgi menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 48 eurot.
37.4.Kohus, hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et hagejale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi maakohtus 2 tundi, hinnaga 100 eurot tund. Kohus ei pea põhjendatuks esindaja tunnitasu suurust tema kvalifikatsiooni arvestades ja seetõttu vähendab seda 100 euroni. Seega on hageja põhjendatud kulud esindajale 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 528 eurot (280+48+200), millest kostja peab hüvitama 30% ehk 158,40 eurot.
37.5.Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
37.6.Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohus rahuldab taotluse.
37.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.