Rediem Capital AB hagi T.R vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise ning haldustasu nõudes
Hagihind
4568,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rediem Capital AB (välismaa registrikood 5593104697) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: T.R (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi T.R vastu nõude aegumise tõttu.
2.Jätta menetluskulud Rediem Capital AB kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 21.10.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse T.R (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida hageja täpsustas 27.11.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 1982,71 eurot, intressi 223,43 eurot, haldustasu 11,60 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutnud viivise 1872,13 eurot ja viivise põhivõlalt 1982,71 eurolt 24,15% aastas alates 22.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla ning seadusjärgse viivise vastavalt 1
2-24-16033 esitatud ümberarvestusele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 27.03.2020 tarbijakrediidilepingu nr 706087360, mille alusel sai kostja laenu summas 2100 eurot ning mille kohaselt oli intressimäär 29,9% aastas, krediidi kulukuse määr 37,24%, igakuine haldustasu 2,90 eurot ja viivisemäär 24,15% aastas. Kostjal jäid tasumata 4.–6. lepingujärgsed osamaksed, mistõttu andis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjale 08.11.2020 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles lepingu 23.11.2020 üles. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas nõude hagejale 18.10.2024. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal laenu katteks 234,90 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 119,67 eurot. Hageja hinnangul on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest tegi kindlaks enne lepingu sõlmimist kostja sissetulekud ning kohustused. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal küsis kostjalt pangakonto väljavõtet, mille kohaselt oli kostja 2020. aasta veebruari sissetulek ca 872,60 eurot, jaanuari sissetulek ca 961,38 eurot, 2019. aasta detsembri sissetulek ca 874,15 eurot, novembri sissetulek ca 944,95 eurot ja oktoobri sissetulek ca 985,14 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid igakuised muud finantskohustused summas 188 eurot ning arvestades lisanduvad kuumakset, jäi kostjale igapäevaste majandamiskulude katteks ca 671,29 eurot. Väljavõttelt nähtuvad vaid kulud toidule ja mobiilsideteenustele. Samuti puudusid kostjal kehtivad ja varasemad maksehäired. Hageja esitas juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, millega hageja ei nõustu, nõude ümberarvestuse.
2.Kohus võttis hagiavalduse 02.12.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja esitas 20.12.2024 vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja esitatud nõue on aegunud. Hageja saatis kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate 23.11.2020, mille järgi teatise väljastamise päevast loetakse kostjale antud väikelaenuleping erakorraliselt üles öelduks ja nõutakse kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. Kolm aastat lepingu ülesütlemisest sai täis 23.11.2023. Kuna hageja esitas 21.10.2024 hagiavalduse, on nõue aegunud. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist aegumise kohta.
4.Hageja esitas 27.01.2025 seisukoha kostja vastusele. Hageja leiab, et ümberarvestuse kohaselt ei ole nõue aegunud, sest laekumised tuleb arvestada 10.05.2020–10.10.2021 osamaksete katteks täielikult ja osaliselt 10.11.2021 osamakse katteks, mistõttu saaks nõude aegunuks lugeda 10.11.2024, kuid hageja esitas hagi 21.10.2024. Hageja taotles samuti nõude aegumise osas vaheotsuse tegemist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
6.Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 27.03.2020 tarbijakrediidilepingu nr 706087360 (dtl 19–27), mille alusel andis hageja kostjale laenu 2100 eurot, intressiga 29,9% aastas. Kuna kostja jäi laenu tagastamisega viivitusse, saatis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 08.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse (dtl 30) ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 23.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 31). Kostja vastusest nähtub, et kostja nõustub sellega, et hageja saatis kostjale lepingu erakorralise 2
2-24-16033 ülesütlemise teate 23.11.2020. Kohus leiab seega, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et leping öeldi üles 23.11.2020.
8.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 144 alusel aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuivõrd laenuleping öeldi üles 23.11.2020, siis muutus kogu nõue sissenõutavaks alates 24.11.2020. Eelnimetatud kuupäevast algas samuti nõude aegumistähtaeg. Hageja ei ole tuginenud sellisetele asjaoludele, mille kohaselt oleks aegumistähtaeg peatunud või katkenud, samuti ei vaidle hageja sellele vastu, et tema primaarnõue on aegunud. Seega arvestades TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolme aasta pikkust aegumistähtaega, aegus hageja nõue 24.11.2023. Kuna hageja esitas hagi kostja vastu kohtusse 21.10.2024, siis tuleb hageja haginõue koos kõrvalnõuetega lugeda aegunuks.
9.Hageja on esitanud ka alternatiivnõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, XXX/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija 3
2-24-16033 peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtu hinnangul on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hagiavalduses ja selle täpsustuses toonud välja, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 900 eurot ning kohustusteks 300 eurot, kostjal puudusid ülalpeetavad. Hageja hinnangul järgis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Riigikohtu 24.11.2023 lahendis tsiviilasjas nr XXX ette nähtud miinimumnõudeid ning küsis ka kostjalt pangakonto väljavõtet. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 35–56) nähtub, et kostja sai sissetulekutena 2019. aasta oktoobris töötasu 1016,57 eurot, novembris töötasu 985,14 eurot, detsembris töötasu 944,65 eurot ja puhkusetasu 184,65 eurot, 2020. aasta jaanuaris töötasu 689,51 eurot, veebruaris töötasu 961,38 eurot ja märtsis töötasu 872,60 eurot. Väljavõtte kohaselt olid kostja igakuisteks kohustusteks laenulepingu tagasimakse Placet Group OÜ-le summas 38,55 eurot ning Trustly Group AB-le summas 150 eurot. Samuti on näha, et kostja sai Bondora AS-ilt 26.02.2020 laenu summas 6500 eurot. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu muid igakuised majapidamiskulusid kui toit ning mobiilsideteenused. Kohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal tegi piisavalt kindlaks kostja igakuiste sissetulekute ning väljaminekute suuruse ja veendus, et kostja on võimeline laenu tagasi maksma. Eeltoodust tulenevalt on laenamisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei kuulu hageja alternatiivnõue rahuldamisele. Seega ei hinda kohus seda, kas ümberarvestuse järgi tasumisele kuuluv nõue on aegunud. Kuivõrd hageja primaarnõue on aegunud ja alternatiivnõue ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus hageja hagi tervikuna nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kohus teeb TsMS § 449 lg 3 kohase lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
11.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.