Resulta Experts Ltd. hagi Niles OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Resulta Experts Ltd. (registrikood 1441350, asukoht Briti Neitsisaared), tehinguline esindaja Veikko Puolakainen Kostja (vastustaja): Niles OÜ (registrikood 11745128), tehinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Menetluskulude kandmiseks (määruskaebuse esitaja):
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
kohustatud isik TK (isikukood
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.11.2017.a määrus muutmata.
2.Jätta TK määruskaebus rahuldamata.
3.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
ei
hüvitata
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli hageja hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes. Kohus jättis 30.06.2017.a määrusega hagi läbi vaatamata, kuna hageja esindaja ei tõendanud 1(6)
Tsiviilasi nr 2-16-13390 esindusõiguse olemasolu. Kohus jättis maakohtu menetluskulud hageja nimel menetluses lepingulise esindajana esinenud TK kanda. Hageja esitas 20.07.2017.a viidatud määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2017.a määrusega jäeti Harju Maakohtu 30.06.2017.a määrus muutmata ja määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda.
2.Kostja esitas 09.11.2017.a Harju Maakohtule maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kostja palus määrata kindlaks maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse summas 2737,50 eurot, ajakuluga 18,25 tundi ja tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kostjale on maakohtu menetluses õigusabi osutatud järgmiselt: 27.09.2016.a hagimaterjalidega esialgne tutvumine – 1,5 tundi; 27.09.2016.a nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine hagile – 1,5 tundi; 27.09.2016.a kohtuga suhtlemine e-toimikule ligipääsu saamiseks – 0,25 tundi; 10.10.2016.a nõupidamine kliendiga – 0,5 tundi; 11.10.2016.a vastuse koostamine hagile – 8,25 tundi; 08.11.2016.a hageja seisukoha ja selle lisadega tutvumine – 0,75 tundi; 09.11.2016.a nõupidamine kliendi ja hageja esindajaga kompromissist – 0,5 tundi; 10.11.2016.a kompromissettepanekuga tutvumine, edastamine kliendile – 0,5 tundi; 10.11.2016.a kostja kompromissettepaneku koostamine ja edastamine – 1,25 tundi; 10.11.2016.a hageja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga – 0,75 tundi; 07.12.2016.a hageja esindajale e-kirja koostamine kompromissist – 0,5 tundi; 13.12.2016.a nõupidamine kliendiga kompromissi võimalikkusest – 0,5 tundi; 15.12.2016.a vastuse koostamine hageja kompromissettepanekule – 0,5 tundi; 24.04.2017.a hageja saadetud volikirjadega tutvumine – 0,25 tundi; 03.07.2017.a hagi läbivaatamata jätmise määrusega tutvumine – 0,75 tundi.
3.TK esitas 16.11.2017.a vastuväite kostja maakohtu menetluses kantud kulude osas ja leidis, et kostja avaldus tuleb osaliselt jätta rahuldamata. Sisulist vaidlust haginõude üle ei ole tegelikkuses toimunud, kostja kulud on osaliselt ülepaisutatud. Hagiga tutvumise ja vastamisega seotud põhjendatud ajakulu on kokku 5 tunni ulatuses. Kompromissi saavutamise eeldus oli kokkuleppe saavutamine teistes tsiviilasjades, mistõttu nende kulude lisamine käesolevasse menetlusse ei ole lubatav. Põhjendatud ei ole ka e-toimikusse juurdepääsu osas kohtuga suhtlemise eest kulude hüvitamine. Kohus ei ole kostjat kohustanud vastama ka hageja esitatavatele seisukohtadele, mistõttu on tegemist ebavajaliku menetluskuluga.
4.Harju Maakohus tegi 30.11.2017.a määruse, millega määras kostja põhjendatud õigusabikulude suurusena kindlaks 1527,50 eurot maakohtus ning 650 eurot ringkonnakohtus ja mõistis nimetatud summad hagejalt kostja kasuks välja. Kohus ei pidanud kostja õigusabikulusid põhjendatuks täies ulatuses. Kohus luges põhjendatud ajakuluks hagile vastamisel ja selleks eelnevalt kulunud hagiga tutvumisele ning kliendiga nõupidamisele kokku 8 tundi (toimingud 1-5). Hageja 08.11.2016.a seisukohaga tutvumisele kulunud aega pidas kohus põhjendatuks kostja märgitud ulatuses, s.o 0,75 tundi (toiming 6). Kohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku ajaga ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus toetas menetlusosaliste kompromissi sõlmimise püüdlusi ja kuna hageja esindaja on kinnitanud kompromissiläbirääkimise toimumist ka käesoleva menetluse lõpetamise osas, pidas kohus käesolevas asjas kompromissi saavutamise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi (toimingud 7-13). Toimingutele 14 ja 15 märgitud ajakulu pidas kohus põhjendatuks kostja märgitud ulatuses, s.o kokku 1 tund. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja mahtu, luges kohus kostjale maakohtu menetluses osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks kokku 11,75 tundi. Ülejäänud osas õigusabi toimingutele kulunud aega ei pidanud kohus põhjendatuks ja leidis, et sellega seonduvad kulud tuleb jätta hagejat esindanud esindajalt kostja kasuks välja mõistmata.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-13390
5.18.12.2017.a esitas TK maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 30.11.2017.a määruse osas, millega loeti põhjendatuks kostja poolt kantud menetluskulud 11,75 tunni ulatuses ja mõisteti vastav summa hageja lepinguliselt esindajalt kostja kasuks välja. Hagiavaldusele vastuse koostamise aeg 11,75 tundi on ülepaisutatud ning sisulist vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole ja sisulist vaidlust haginõude üle ei ole käesolevas tsiviilasjas faktiliselt toimunud. Nimetatud väiteid ei ole maakohus vaidlustatava määrusega käsitlenud ja on jätnud need tähelepanuta. Kostjale osutatud õigusabi mahtu tuleb hinnata eelnimetatud aspektist lähtuvalt. Hagiavalduse vastuse puhul oli tegemist äravahetamiseni sarnase vastusega/taotlusega, mis esitati varasemalt Harju Maakohtu menetluses olevates tsiviilasjades nr 2-16-12929 ja 2-16-9344. Samuti tuleb hinnata, kuivõrd asjakohane oli hagiavalduse vastus antud tsiviilasjas üldse ehk kuivõrd asjakohased ja tähtsust omavad on kostja väited olnud tsiviilasja menetlust arvestades. Hageja hinnangul on tähtsust omavad üksnes väiteid, mille kohaselt ei pruugi hageja lepinguline esindaja olla tõendanud enda esindusõigust (just nimetatud väidete põhjal on kohus jätnud hilisemalt hagiavalduse läbi vaatamata), seevastu kui ülejäänud, kostja vastuses sisaldunud väited/taotlused on olnud asjassepuutumatud. Hinnates hagiavalduse vastuse mahtu (kokku teksti 4 lehekülge) ning millest üksnes poolelt leheküljelt leiab eeltoodud sisuga vastuväiteid, ei saa lugeda põhjendatuks nii kostja poolt nimetatud kui ka kohtu poolt põhjendatuks loetud ajalist ressurssi hagiavalduse vastuse koostamiseks. Sisulist menetlust ei ole antud asjas toimunud. Toimus üksnes hageja esindaja nn volituste kontroll ning kostjapoolne menetluses osalemine on olnud n-ö passiivne. Eeltoodu tähendab ühtlasi, et kostja seisukohtade avaldamist ei ole kohus pidanud ka vajalikuks. Ka eeltoodu kohta ei leia hageja vaidlustatavast määrusest seisukohta. Puudutavalt kompromissläbirääkimisi, on hageja küll möönnud, et tsiviilasjades nr 2-16-12929 ja 2-16-9344 menetletavate nõuete üle on peetud kompromissläbirääkimisi hageja ja kostja vahel. Arvestades, et nii käesolevas kui ka eelnimetatud tsiviilasjades on üks pool hageja ning kostja, on puudutatud võimalust lõpetada kompromissiga ka käesoleva tsiviilasja menetlus. Samas leidis määruskaebuse esitaja, et tuleb arvestada, et käesoleva menetluse käigus ei ole pooled teavitanud kohut kompromissläbirääkimiste pidamisest, kompromissläbirääkimistest tingituna ei ole näiteks asja menetlustähtaegasid pikendatud, st ei ole tehtud ühtegi menetluslikku toimingut, mis lubaks antud kulutusi lisada käesolevas asjas tehtud õigusabikulude hulka. Hageja on jätkuvalt ka arvamusel, et kompromissi üle peetud läbirääkimistega kaasnenud ajalise kulu lisamine käesoleva asja menetluskulude hulka ei ole lubatav. Kui siis üksnes 1/3 ulatuses ehk arvestades asjaolu, et võimalik kompromiss pidi hõlmama kolme erinevat tsiviilasja. Põhjendatuks saab lugeda kostja poolt tehtud kulutusi õigusabile üksnes 6 tunni ulatuses.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-13390
9.Ringkonnakohus selgitab esmalt määruskaebemenetluse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus määras kostja maakohtu lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks ja mõistis määruskaebuse esitajalt välja hüvitise 11,75 tunni eest. Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli.
10.Ringkonnakohus selgitab ka määruskaebuse esitaja isikuga seonduvat. Käesoleval juhul on menetlust lõpetavas määruses jäetud maakohtu menetluskulud hageja nimel menetluses lepingulise esindajana esinenud TK kanda. Määruskaebuse tekstist tulenevalt on märgitud, et hageja vaidlustab maakohtu määrust, kuid samas täpsustatud, et üksnes hageja lepinguliselt esindajalt väljamõistetud hüvitise osas. Kuivõrd aga määruskaebuse on esitanud ja allkirjastanud TK ning nimetatud isikul on kaebeõigus vaidlustatud osas, luges maakohus määruskaebuse esitajaks TK ning võttis menetlusse TK määruskaebuse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlus registreeriti ekslikult hageja määruskaebusena ja ringkonnakohus on ka TK-le saadetud e-kirjas ekslikult märkinud, et menetluses on hageja määruskaebus, kuid sellest hoolimata menetleb ringkonnakohus 18.12.2017.a kohtule saabunud määruskaebust TK määruskaebusena. Hagejal ei oleks vaidlustatud osas määruskaebeõigust.
11.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
12.Maakohus luges kostja poolt esitatud maakohtu menetluskulude nimekirjas toodud toimingutest mahus 18,25 tundi põhjendatuks ja vajalikeks toimingud kokku 11,75 tunni ulatuses. Määruskaebuses leiti, et sisulist vastust hagiavaldusele ei ole esitatud. Toimikust nähtub, et kostja on esitanud vastuse, milles kostja palub hagi jätta läbi vaatamata kolmel erineval alusel – kohtualluvuse, hageja õigusvõime ja esindusõiguse puudumise tõttu. Samuti esitas kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks. Asjaolu, et kostja vastuses ei vastatud hagile sisuliselt, ei tähenda, et nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks ei kulunud aega. Esitatud kostja vastus hagi menetlemise vastuväidetega on mahukas, põhjendatud ja sisutihe. Kostja vastuväited olid ka asjakohased, arvestades, et hagi jäeti läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu. Kui esineb üks alus hagi läbivaatamata jätmiseks, ei pea kohus teisi aluseid kontrollima. See ei tähenda, et kostja teised vastuväited olid asjakohatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kindlalt väita, et need olid õiguslikult perspektiivitud. Samuti ei saa eeldada, et kostja esitab enda vastuväited ükshaaval, vaid kostjal on õigus ja kohustus esitada enda vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab (TsMS § 329 lg 1). Olenemata sellest, et kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist, pidi kostja siiski tutvuma hagimaterjalidega (mille maht koos tõenditega oli umbkaudselt 50 lk) ning pidama nõu kliendiga, samuti suhtlema kohtuga e-toimikule ligipääsu saamiseks (nähtub ka toimikust (tl 54)). Maakohus vähendas toimingute nr 1-5 mahtu juba 4 tunni võrra. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt kindlaksmääratud 8 tundi, mis vastab ühele tööpäevale, ülemäärane aeg menetluskulude nimekirjas toodud toimingute 1-5 teostamiseks. Asjaolu, et kostja poolt esitatud menetlusdokument on sarnane menetlusdokumendiga, mis on esitatud ka teistes tsiviilasjades ei oma tähendust. Määruskaebuse esitaja ei ole seda tõendanud. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et nimetatud menetlusdokumendiga sarnase dokumendi koostamise eest on hagejalt või määruskaebuse esitajalt hüvitis juba välja mõistetud. Eeltoodust tulenevalt ei leia
4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-13390 ringkonnakohus, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, leides et kostja 12.10.2016.a menetlusdokumendi koostamiseks (ja sellega seonduvateks toiminguteks) kulunud 8 tundi on põhjendatud ja vajalik.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu ka määruskaebuse esitaja seisukoht, et hageja seisukohtadega tutvumine oli põhjendamatu, kuivõrd kohus ei palunud kostjal sellele menetlusdokumendile vastata. Määruskaebuse esitaja esitas hageja esindajana seisukoha kostja vastusele 08.11.2016.a (tl 66 jj). Menetlusosalise esindajal on õigus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis tehakse talle e-toimiku süsteemi vahendusel nähtavaks ka juhul, kui kohus ei ole seda palunud. Sellega on tagatud kliendi õiguste efektiivne kaitse. Nimetatud menetlusdokument puudutas ka kostja huve ja õigusi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning sellele lisatud uusi tõendeid, oli põhjendatud ja vajalik sellega tutvumine 45 min jooksul.
14.Määruskaebuse esitaja vaidlustas ka maakohtu poolt kompromissläbirääkimiste tulemusel tekkinud lepingulise esindaja kulude suuruse. Määruskaebuse esitaja on hageja esindajana kinnitanud, et kompromissläbirääkimised toimusid ning seda ka käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks, kuid leidis, et kuivõrd kompromissläbirääkimised toimusid ka teistes asjades, ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine käesolevas asjas. Määruskaebuse esitaja ei ole samas välja toonud, et kompromissläbirääkimistega seonduvalt oleks määruskaebuse esitajalt või hagejalt teistes tsiviilasjades juba mõistetud hüvitis lepingulise esindaja kulude eest välja. Määruskaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et menetluskulude nimekirjas märgitud aeg ei kulunud kompromissläbirääkimisteks. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Maakohus on kostja poolt kompromissläbirääkimisteks kulunud aega vähendanud 2,5 tunni võrra, mõistes välja kompromissläbirääkimiste eest hüvitise 2 tunni eest. Määruskaebuse esitajal oli määruskaebuses võimalik tuua kohtu ette asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus leida, et 2 tundi oli kompromissläbirääkimisteks ülemäärane aeg. Määruskaebuse esitaja seda ei teinud. Asjaolu, et kompromissläbirääkimised toimusid ka teiste asjadega seonduvalt, ei anna alust leida, et nimetatud ajakulu peaks väiksemas ulatuses määruskaebuse esitajalt välja mõistma. Kui kompromissläbirääkimised toimuvad samade poolte vahel seoses mitme erineva menetluse lõpetamisega, on keeruline eristada, milline aeg kulus ühe või teise menetlusega seonduvalt. Ka teiste menetluste lõpetamisega seonduvad kompromissläbirääkimised on kaudselt seotud käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisega. Asjaolu, et käesolevas asjas ei teavitatud kohut kompromissläbirääkimistest ega palutud tähtaegasid pikendada, ei anna alust, et leida vastupidist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire, leides et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg seonduvalt kompromissläbirääkimiste pidamisega.
15.Menetluskulude nimekirjas kajastatud 24.04.2017.a ja 03.07.2017.a toimingute osas ei ole määruskaebuse esitaja vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendatud ja vajalikud. Toimikust nähtub, et 17.04.2017.a esitas määruskaebuse esitaja kohtule uue volikirja (tl 106 jj), millega tutvumine on vajalik ja põhjendatud vastaspoolel, arvestades, et esindusõiguse üle oli pooltel vaidlus. Samuti on põhjendatud ja vajalik aeg asjas tehtud lõpplahendiga tutvumiseks.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud maakohtu lepingulise esindaja ajakulu jätta muutmata. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt kindlaks määratud tunnitasu suuruse põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on 130 eurot tunnis vastavuses kohtupraktikaga. Seega jääb maakohtu poolt määruskaebuse esitajalt väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-13390
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
18.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.