Määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 427). Asjaolud ja menetluse käik
1.02.09.2016 esitas Resulta Experts Ltd. (hageja) Harju Maakohtule hagi Niles OÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja Resulta Experts Ltd. nimel esitatud hagi oli allkirjastanud hageja lepingulise esindaja Tatjana Kalini poolt.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13390
2.22.09.2016 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja toimetas kostjale kätte.
3.12.10.2016 esitas kostja hagile vastuse, milles esitas muu hulgas vastuväited hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja oli seisukohal, et hagi oleks tulnud jätta menetlusse võtmata. Kuna see on menetlusse võetud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Taotluse põhjenduste kohaselt on pooled nõude aluseks olevas müügilepingus sõlminud kokkuleppe vaidluse tekkimisel nende lahendamiseks vahekohtus. Hagi tuleb läbivaatamata jätta ka põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist on õigusvõimelise juriidilise isikuga ning seda, et esindaja omab esindusõigust.
4.06.04.2017 määrusega määras Harju Maakohus hageja nimel esinenud lepingulisele esindajale oma esindusõiguse tõendamiseks tähtaja ning hoiatas, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.
5.17.04.2017 esitas hageja lepinguline esindaja Harju Maakohtule 17.04.2017 hageja poolt väljastatud tähtajalise volikirja, milles hageja volitas Del Konsultatsioonid OÜd, täpsemalt volitatava juhatuse liiget Karmo Lebedevi ning juristi Tatjana Kalinit hagejat mh esindama kohtus. Volikiri kehtib ka toimingute suhtes, mida volitatavad on teinud volitaja nimel enne käesoleva volikirja väljastamist. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 30.06.2017 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata, lõpetas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud hageja nimel menetluses lepingulise esindajana esinenud Tatjana Kalini kanda.
7.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagiavaldusel puudub hageja pädeva esindaja allkiri.
8.TsMS § 338 lg 1 p 8 kohaselt peavad menetlusdokumendid olema allkirjastatud. Hagiavalduse on allkirjastanud hageja lepinguline esindaja. Juhindudes TsMS § 226 lg 1 esimesest lausest kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 226 lg 2 p 1 näeb ette, et esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 227 lg 5 esimene lause sätestab, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.
9.Käesolevas asjas on 02.09.2016 esitatud hagiavalduse allkirjastanud hageja lepingulise esindaja Del Konsultatsioonid OÜ nimel Tatjana Kalin. Hageja esindaja volitusi tõendavate dokumentidena on hagile lisatud Resulta Experts Ltd., s.o hageja 26.10.2015 volikiri Valentin Konoplitski volitamiseks äriühingut esindama. Volikiri kehtis kuni 30.10.2016. Volikirja on Cascado AG eest ja nimel allkirjastanud Petr Zika. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et Petr Zikal on õigus äriühingut Cascado AG esindada ja millest tuleneb Cascado AG õigus hageja nimel volitusi anda. Eeltoodust omakorda sõltub, kas Valentin Konoplitskil on kehtiv volitus hageja esindamiseks, s.h volituste andmiseks. Lisaks on hageja kohtule esitanud ka 18.04.2016 volikirja, milles hageja Resulta Experts Ltd. volitab Delta Konsultatsioonid OÜ-d muu hulgas ajama volitaja tsiviil- ja muid asju kõigis kohtuasutustes. Eeltoodust nähtub, et volikirjaga on antud esindusõigus juriidilisele isikule, kes tegutseb oma juhatuse liikmete kaudu. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu hagiavalduse allkirjastanud Tatjana Kalini õigust hageja esindamiseks.
10.Hageja esindaja esitas 17.04.2017 kohtule uue Resulta Experts Ltd. antud volikirja kehtivusega kuni 01.10.2017 mis kehtis ka toimingute suhtes mida volitatav(ad) on
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13390 teinud. Samas on hageja jätnud jätkuvalt selgitamata, kes on Petr Zika (Cascado AG) ja millest tulenes tema õigus allkirjastada hageja Resulta Experts Ltd. eest volikirju. Hageja ei ole esitanud ka uut kehtivat volikirja, mis tõendaks Valentin Konoplitski volitusi hageja esindamiseks.
11.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja esindaja esindusõigus ei ole tõendatud ja seetõttu on hagi esitanud isik, kellel puudus hageja esindamise õigus. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus
12.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
13.Määruskaebuse kohaselt on praeguse asja eripäraks asjaolu, et hagejaks olev äriühing on asutatud ja registreeritud Briti Neitsisaartel (British Virgin Islands). Tähtsust omab fakt seetõttu, et äriühing on asutatud Briti Neitsisaarte Äriühingute seaduse alusel (British Virgin Islands Business Companies Act, 2004), mis nähtub registreerimisdokumendist. 26.10.2015 volikiri on samuti välja antud Briti Neitsisaartel. See tähendab, et äriühingu nimel volikirja allkirjastanud Cascado AG ja/või Petr Zika õigust volikirju väljastada ei saa hinnata Eesti õiguse alusel, vaid seda tuleb hinnata Briti Neitsisaartel kehtiva õiguse alusel. Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, mis tulnuks kohtul välja selgitada, kuid mida kohus asjas teinud ei ole.
14.Sama järeldust toetab ka rahvusvahelise eraõiguse seadus, mille § 14 lg 1 kohaselt juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. RVEÕ § 4 lg 1 järgi tehakse kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi. Antud juhul ei ole kohus välisriigi õigust kindlaks teinud ega küsinud ka selleks poolte kaasabi. Esinduse küsimus on hageja hinnangul võimalik välja selgitada menetluse käigus.
15.Kuivõrd määruskaebus on koostatud piiratud ajaressursi tingimustes, ei ole hagejal määruskaebuses võimalik välisriigi õigust selgitada. Hageja saab hetkel üksnes eeldada, et Briti Neitsisaartel kehtiva õiguse kohaselt saab juhatusse kuuluda juriidiline isik ja selle juhatuse liige saab väljastada volikirju ilma, et ta peaks eraldi tõestama iseenda õigust juhatuse liikmeks oleva juriidilise isikut esindada. Tegemist on sisesuhte küsimusega, millises osas tuleb vajadusel juhinduda välisriigi õigusest.
16.Hagejal on võimalik määruskaebuse lisana esitada Resulta Experts Ltd. õigusvõimet ja staatust kinnitav sertifikaat (Certificate of Incumbency), mis on välja antud 22.08.2016 ja millest nähtuvalt on tegemist eksisteeriva oleva äriühinguga, mille direktoriks on alates 02.11.2007 Cascado AG. Antud juhul nähtub volikirjast, et Petr Zika on Cascado AG esindaja. Antud asjas ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust väita vastupidist. Seega tuleb eeldada volituse kehtivust. Kahtluste vältimiseks esitab hageja koos ülalviidatud sertifikaadiga ka uue, 11.08.2016 allkirjastatud volikirja Valentin Konoplitskile, millest nähtuvalt on tal Resulta Experts Ltd. esindamise õigus.
17.Maakohus nõudis hageja esindajalt Tatjana Kalinilt iseenda volituste tõendamist. Seda Tatjana Kalin kohtule esitatud 17.04.2017 volikirjaga ka tegi. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus ei ole hageja esindajalt nõudnud, et ta peaks hakkama tõendama ka seda, kas ja millisel õiguslikul alusel omab Petr Zika Cascado AG esindamise õigust. Kohus ei saakski seda teha, sest nagu viidatud, on see küsimus seotud välisriigi õiguse kohaldamisega, mida kohus peab tegema omal initsiatiivil. Seega on kohus jätnud ebaõigesti hagi läbi vaatamata põhjusel, et lepinguline esindaja Tatjana Kalin ei ole tõendanud oma volitusi.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13390
18.Eelnevast järeldub, et tsiviilkohtumenetluse aspektist on hageja esindusõigus olemas ja tõendatud. See, kas nn edasivolitaja enda volitus on kehtiv või mitte, tuleb antud asjas hinnata välisriigi õiguse alusel, mis on sisuline materiaalõiguse kohaldamise küsimus. Praegusel juhul ei ole maakohus vaidlustatud määruses viidanud ühelegi materiaalõigusnormile, mis võimaldaks väita, et Petr Zika ja/või Cascado AG ei oma Briti Neitsisaartel kehtiva või muu kehtiva õiguse alusel Resulta Experts Ltd. esindamise õigust. Selliselt ei ole maakohtu määrus kontrollitav ning materiaalõiguslikus mõttes õiguspärane.
19.Esindusõiguse kontrolli oleks kohus saanud teostada juba hagi esitamisel. Kirjeldatud olukorras oleks otstarbekas rakendada TsMS § 227, mis lubab ebaselge esindusõigusega isikul ajutiselt menetluses osaleda. Hageja leiab siiski, et oma esindusõigust on lepinguline esindaja kohtule piisavalt tõendanud.
20.Hageja märgib täiendavalt, et Valentin Konoplitski isik Resulta Experts Ltd. esindamisel ei saa tulla kostjale üllatuslikuna, kuna hageja ja kostja vahel on pikaajalised ärisuhted ning Valentin Konoplitski on alati olnud Resulta Experts Ltd. esindaja. Väidetav volituste puudumine ei ole takistanud kostjal hagejaga sõlmimast ostumüügilepingut ja saamast selle alusel kaupu, mille eest tasumata jätmine on põhjustanud käesoleva vaidluse. Seega saab poolte faktilisest käitumisest ja tegevusest järeldada, et kostja on pidevalt aktsepteerinud Valentin Konoplitski isikut hageja esindajana. Õiguslikus mõttes tähendab eelnev seda, et Valentin Konoplitski volitused võivad alternatiivselt olla tekkinud otse seadusest tulenevalt (TsÜS § 118 lg 2 alusel) kuivõrd esindaja teod jätavad mõistlikule isikule mulje, et tal on volitused ühingu esindamiseks olemas.
21.Kui kostja leiab vastupidist, siis on tema kohustus volituse kehtivuse eeldus ümber lükata ja oma väiteid tõendada. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks kostjale.
23.Kostja palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja esindaja kanda. Kohus on õigesti jätnud hagi läbivaatamata. Valentin Konoplitski volituste olemasolu ei saanud tuvastada ühegi riigi õiguse alusel. Hageja esindaja volituste tuvastamise kohustus on protsessuaalne kohustus, mida reguleerib Eesti õigus ja tsiviilkohtumenetluse seadustik. Antud juhul on hageja esitanud alles 20.07.2017 määruskaebusega koos hageja sellise registriväljavõtte, millest nähtuvalt on hageja esindajaks juriidiline isik Cascado AG, asukohaga Panama Vabariik. Kaevatud 30.06.2017 kohtumääruses ei leidu ühtegi põhjendust selle kohta, nagu ei saaks juriidiline isik hagejat esindada. Hageja edasivolitus on jätkuvalt tõendamata. Määruskaebusele ei ole lisatud väljavõtet Panama äriregistrist, millest nähtuks, et direktor Cascado AG ise on õigusvõimeline ja heas seisus. Seega puuduvad hageja edasivolituste ahelast mistahes tõendid selle kohta, et 1) juriidilisest isikust direktor üldse eksisteerib, 2) kes või mis on direktori direktor ja 3) kes on Petr Zika ja mille alusel on tema õigustatud andma volikirju hageja nimel. Kostja ei nõustu hageja väitega, et Petr Zika esindusõiguse tuvastamiseks tuleb kohaldada välisriigi õigust. Näivusvolitust ei esine. Hagi tuleb jätta läbivaatamata ka ebaõige kohtualluvuse tõttu, kuna hageja nõude aluseks olevates müügilepingutes on sõlmitud kokkulepe vaidluse andmiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu lahendada.
24.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
25.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Vaidluse põhiküsimus taandub sellele, millised dokumendid tuli hageja lepingulisel esindajal oma esindusõiguse tõendamiseks maakohtule esitada. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on hageja lepinguline esindaja oma esindusõigust maakohtule piisavalt tõendanud.
27.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning peab esmalt vajalikuks selgitada, et kuna asjas ei kuulu kohaldamisele välisriigi õigus, ei olnud maakohtul ka kohustust seda välja selgitada.
28.TsMS § 226 lg 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning juhindub selles tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavatest sätetest.
29.TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
30.Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule (TsMS § 221 lg 2 esimene lause). Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek (TsMS § 221 lg 1). Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks (TsÜS § 119 lg 2) ning esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest (TsÜS § 119 lg 1 esimene lause).
31.Nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-10, p 14).
32.Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal seoses lepingulise esindaja esindusõiguse tõendamisega maakohtule esitada: 1) Resulta Experts Ltd. õigusvõimet ja seadusliku esindaja Cascado AG esindusõigust tõendav dokument, 2) Cascado AG õigusvõimet ja selle seadusliku esindaja Petr Zika esindusõigust tõendav dokument, 3) Resulta Experts Ltd. volikiri Valentin Konoplitskile, 5) Valentin Konoplitski poolt Resulta Experts Ltd. nimel väljastatud volikiri Tatjana Kalinile.
33.Hagiavaldusele lisatud dokumentide alusel leidis maakohus 06.04.2017 määruses õigesti, et ebaselgeks jääb nii hageja lepingulise esindaja Tatjana Kalini esindusõigus, kui ka see, millest tuleneb Petr Zika õigus esindada äriühingut Cascado AG ja Cascado AG õigus hageja nimel volitusi anda (tlk 105). Arvestades määruse põhjendusi, ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, nagu poleks maakohus hageja esindajalt nõudnud, et ta peaks tõendama ka seda, kas ja millisel õiguslikul alusel omab Petr Zika Cascado AG esindamise õigust.
34.Kuna hageja eelnimetatud asjaolusid ei tõendanud, leidis maakohus vaidlustatud määruses õigesti, et kohtule esitatud dokumentidest hagiavalduse allkirjastanud Tatjana Kalini õigust hageja esindamiseks ei nähtu ning hagiavaldus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata.
35.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et tegemist on pelgalt sisesuhte küsimusega. Kohus peab esindusõiguse kontrollimisel üheselt ja selgelt veenduma, et isikul on esindusõigus. Kohtu eelnimetatud kohustus seondub kohtumenetluses tehtava lahendi otsese siduvusega menetluses osalenud isikutele (TsMS § 457 lg 1) ning üldise kohustusega menetleda tsiviilasja õigesti, mõistliku aja
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13390 jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Kohus ei luba esindusõiguse puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda (TsMS § 226 lg 1 esimene lause).
36.Arvestades eeltoodut ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohus oleks pidanud volituse kehtivust eeldama, lubama hageja lepingulise esindaja menetluses osalemist TsMS § 227 alusel ebaselge esindusõigusega isikuna ning esinduse küsimuse välja selgitama edasises menetluses.
37.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ka TsMS § 227 lg 5 kohaselt on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud. Seega oleks ka TsMS § 227 kohaldamise tulemus analoogne maakohtu 06.04.2017 ja 30.06.2017 määrustes tooduga.
38.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kostjal tuli volituse kehtivuse eeldus ümber lükata. TsMS § 221 tulenevalt lasub esindaja esindusõiguse tõendamiskoormus poolel, kes esindajat kasutab. Viidatud sätte kohaselt tõendab esindaja esindusõigust alati dokument. Seega on ainetud ja asjakohatud ka määruskaebuse esitaja väited, nagu oleks Valentin Konoplitski volitused alternatiivselt tekkinud otse seaduse alusel tulenevalt esindaja käitumisest nn näivusvolituse alusel.
39.Kuigi määruskaebusele lisatud tõendist nähtuvalt on hageja direktoriks juriidiline isik Cascado AG (tlk 116) (registrikood näitamata), ei piisa sellest määruskaebuse rahuldamiseks, kuna endiselt on selgusetu, kas eelnimetatud juriidiline isik on ja oli õigusvõimeline ka Valentin Konoplitskile volikirja väljastamisel 26.10.2015 ning kas selle isiku seaduslikuks esindajaks oli Petr Zika. Hageja ei ole määruskaebuses tuginenud ka väitele, et maakohtu poolt 06.04.2017 määruses määratud tähtaja jooksul kõigi soovitud tõendite esitamine olnuks mõjuva põhjuse tõttu takistatud.
40.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebus väitega, et tsiviilkohtumenetluse aspektist on hageja lepingulisel esindajal esindusõigus olemas ja tõendatud.
41.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole alust muuta ka maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotust. TsMS § 226 lg 6 esimese lause kohaselt mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud.
42.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Määruskaebuse on hageja nimel esitanud vandeadvokaat. TsMS § 226 kolmanda lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.
43.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid kindlaks määranud, mistõttu ei määra kulusid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ja lg 2-st tulenevalt määrab menetluskulud määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
44.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 427 teine lause).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.