Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx Ltd. hagi Xxxx OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Kohus jättis 30.06.2017 määrusega hagi läbi vaatamata, kuna hageja esindaja ei tõendanud

esindusõiguse olemasolu. Kohus jättis menetluskulud hageja nimel menetluses lepingulise esindajana esinenud Xxxx kanda ja määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hageja esitas 20.07.2017 viidatud määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2017 määrusega jäeti Harju Maakohtu 30.06.2017 määrus muutmata ja määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jäeti hageja XxxxLtd. kanda. Määrus jõustus 30.10.2017. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kindlaks määrata üksnes kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja on 19.09.2017 esitanud Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus summas 975 eurot, ajakuluga 6,5 tundi ja tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas 09.11.2017 Harju Maakohtule maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kostja palub määrata kindlaks maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus summas 2 737,50 eurot, ajakuluga 18,25 tundi ja tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja palub 22.09.2017 esitatud seisukohas kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjas nimetatud ajalise kulu vajalikkust ja põhjendatust hinnata kohtul. Tatjana Kalin esitas 16.11.2017 vastuväite kostja maakohtu menetluses kantud kulude osas ja leiab, et kostja avaldus tuleb osaliselt jätta rahuldamata. Sisulist vaidlust haginõude üle ei ole tegelikkuses toimunud, kostja kulud on osaliselt ülepaisutatud. Hagiga tutvumise ja vastamisega seotud põhjendatud ajakulu on kokku 5 tunni ulatuses. Kompromissi saavutamise eelduseks oli kokkuleppe saavutamine teistes tsiviilasjades, mistõttu nende kulude lisamine käesolevasse menetlusse ei ole lubatav. Põhjendatud ei ole ka e-toimkusse juurdepääsu osas kohtuga suhtlemise eest kulude hüvitamine. Kohus ei ole kostjat kohustanud vastama ka hageja esitatavatele seisukohtadele, mistõttu on tegemist ebavajaliku menetluskuluga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Lähtuvalt käesolevas asjas määratud menetlusosaliste menetluskulude jaotusest tuleb kohtul käesolevaga kindlaks määrata kostja menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjale on maakohtu menetluses õigusabi osutatud järgmiselt: 1) 27.09.2016 hagimaterjalidega esialgne tutvumine – 1,5 tundi; 2) 27.09.2016 nõupidamine kliendiga, vastuse koostamisest hagile – 1,5 tundi;

3) 27.09.2016 kohtuga suhtlemine e-toimikule ligipääsu saamiseks – 0,25 tundi; 4) 10.10.2016 nõupidamine kliendiga – 0,5 tundi; 5) 11.10.2016 vastuse koostamine hagile – 8,25 tundi; 6) 08.11.2016 hageja seisukoha ja selle lisadega tutvumine – 0,75 tundi; 7) 09.11.2016 nõupidamine kliendi ja hageja esindajaga kompromissist – 0,5 tundi; 8) 10.11.2016 kompromissettepanekuga tutvumine, edastamine kliendile – 0,5 tundi; 9) 10.11.2016 kostja kompromissettepaneku koostamine ja edastamine – 1,25 tundi; 10) 10.11.2016 hageja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga – 0,75 tundi; 11) 07.12.2016 hageja esindajale e-kirja koostamine kompromissist – 0,5 tundi; 12) 13.12.2016 nõupidamine kliendiga kompromissi võimalikkusest – 0,5 tundi; 13) 15.12.2016 vastuse koostamine hageja kompromissettepanekule – 0,5 tundi; 14) 24.04.2017 hageja saadetud volikirjadega tutvumine – 0,25 tundi; 15) 03.07.2017 hagi läbivaatamata jätmise määrusega tutvumine – 0,75 tundi. Kokku 18,25 tundi. Kohus ei pea kostja õigusabikulusid põhjendatuks täies ulatuses. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks hagile vastamisel ja selleks eelnevalt kulunud hagiga tutvumisele ning kliendiga nõupidamisele kokku 8 tundi (toimingud 1-5). Hageja 08.11.2016 seisukohaga tutvumisele kulunud aega peab kohus põhjendatuks kostja märgitud ulatuses, s.o 0,75 tundi (toiming 6). Kohtumenetluse ülesanne on muu hulgas tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku ajaga ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus toetab menetlusosaliste kompromissi sõlmimise püüdlusi ja kuna hageja esindaja on kinnitanud kompromissiläbirääkimise toimumist ka käesoleva menetluse lõpetamise osas, peab kohus käesolevas asjas kompromissi saavutamise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi (toimingud 7-13). Toimingutele 14 ja 15 märgitud ajakulu peab kohus põhjendatuks kostja märgitud ulatuses, s.o kokku 1 tund. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja mahtu, loeb kohus kostjale maakohtu menetluses osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks kokku 11,75 tundi. Ülejäänud osas õigusabi toimingutele kulunud aega ei pea kohus põhjendatuks ja leiab, et sellega seonduvad kulud tuleb jätta hagejat esindanud esindajalt kostja kasuks välja mõistmata. Määruskaebuse menetlusega seonduvalt on kostja kandnud järgmisi kulusid: 1) 20.07.2017 määruskaebuse ja lisadega tutvumine – 0,5 tundi; 2) 16.08.2017 nõupidamine kliendiga määruskaebusele vastamiseks – 0,5 tundi; 3) 30.08.2017 määruskaebusele vastuse koostamine – 5 tundi; 4) 30.08.2017 vastuse kooskõlastamine, täiendamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi. Kokku 6,5 tundi. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu ning mahtu, peab kohus ringkonnakohtu menetluses kostjale osutatud õigusabi põhjendatud ajakulu kogumis 5 tunni ulatuses (toimingud 1-4) ning selles ulatuses kantud kulud kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-39-16 asunud seisukohale, et menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele

kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1115-14, p 14). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt RK lahend nr 3-2-1-115-13). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus loeb antud asjas põhjendatuks kohaldada kostja esindaja tunnitasu määraks 130 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks maakohtu menetluses 1 527,50 eurot (11,75 tundi x 130 eurot) ja mõistab nimetatud summa hagejat maakohtus esindanud Xxxx kostja kasuks välja. Ülejäänud osas, so 1 210 euro ulatuses, jätab kohus kostja maakohtus kantud kulud välja mõistmata. Ringkonnakohtus kantud kostja õigusabikulu põhjendatud ajakulu on eeltoodust lähtuvalt 5 tundi ning põhjendatud kulude suurus 650 (5 tundi x 130 eurot) eurot. Kohus mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Ülejäänud osas, s.o 1,5 tunni ulatuses (1,5 tundi x 130 eurot =195 eurot), jätab kohus hagejalt õigusabikulud kostja kasuks välja mõistmata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.