Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

teade

Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu ja kulutuste osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Dansenn Capital OÜ (likvideerimisel) esitas kohtule 17.01.2018 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus nimetada Dansenn Capital OÜ (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja Dansenn Capital OÜ (likvideerimisel) pankrot. Avalduses esitatud asjaoludel võlgniku olemasolevatest vahenditest ei piisa tema kohustuste täitmiseks. Võlgniku majandustegevust ei toimu, mistõttu võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pärnu Maakohtu 18.01.2018 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. 05.02.2018 esitas ajutine pankrotihaldur (edaspidi haldur) kohtule aruande, milles palus:

Tsiviilasi nr 2-18-822 pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks kontole SEB Pank AS-is on EE861010902001530007. Aruande kohaselt on võlgnikul võlgu vähemalt 6431,27 eurot. Puuduvad andmed, mille kohaselt võlgnik oleks teostanud tagasivõidetavaid tehinguid pankrotiseaduse mõistes. Võlgnikul võib olla nõue eelviimase juhatuse liikme A.S. vastu, kuna 2013.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ühingul raha 9312 eurot. Samas puudub selgus, mis nimetatud summast on järgneva 4 aasta jooksul saanud ja kas tegemist on reaalselt tagasinõutava varaga. Kolmandate isikute valduses asuvat muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku viimase majandusaasta aruande kohaselt 2013. a osaühingul töötajaid ei olnud ja puuduvad andmed võlgniku kohustustest töötajate ees. Halduri hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile esitatud andmetele tuginedes on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pärast aegumistähtaja möödumist hagiavalduse esitamine ja seeläbi kohtukulude näol (nii enda kui kostja) täiendavate kulude tekitamine. Aruande koostamise ajaks haldur ei tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et Dansenn Capital OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 07.02.2018 pankrotiavalduse läbivaatamise istungil võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega ja ettepanekuga lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlgniku likvideerija palus võimalusel määrata dokumentide hoidjaks ettevõtte juhatuse liikme, kuna likvideerija valduses füüsiliselt ettevõtte dokumente ei ole. Võlgnik nõustus ka ajutise halduri aruande täiendamisega seonduvalt ajutise halduri tasu suurenemisega. Haldur avaldas kohtuistungil, et esitab kohtule seonduvalt nõude võõrandamise läbirääkimiste toimumisega ajutise halduri aruande täienduse, millisega täiendab ajutise halduri tehtud töö aruannet ja taotlust ning parandab ajutise halduri aruande resolutiivosa. Haldur toetas likvideerija avaldust, et dokumentide hoidjaks nimetatakse juhatuse liige. 07.02.2018. a haldur täiendas kirjalikult tehtud töö aruannet ning palus kinnitada ajutise halduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks xeurot, millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot hüvitada riigi vahenditest ja x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot pankrotivarasse võimaliku nõude müügist laekuvate vahendite arvelt. Haldur palus ka kinnitada halduri tehtud vajalikud kulud summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot ja hüvitada need pankrotivarasse võimaliku nõude müügist laekuvate vahendite arvelt. Haldur palus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on likvideerija avalduse ja ajutise halduri aruande kohaselt kohustusi 6642,32 euro ning vara 0 eurot, mistõttu tuleb võlgnik lugeda PankrS § 29 lg 1 kohaselt maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-18-822 võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus määras PankrS § 29 lg 3 alusel 07.02.2018 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja selle maksmise tähtajaks avaldajale, võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele 21.02.2018. Teade ilmus 07.02.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg on möödunud, kuid keegi ei ole kohtu määratud summat tänaseni kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Pankrotivara puudub ning seega puuduvad reaalsed võimalused kohustuste rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Maksejõuetuse põhjuste osas nõustub kohus halduriga, et see tekkis seoses hagiavalduse esitamisega pärast aegumistähtaja möödumist, millest tulenevalt tekkisid võlgnikule täiendavad kulud kohtukulude näol. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab ajutise halduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud 07.02.2018 taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur on välja toonud ülesannete spetsifikatsiooni ja nende täitmiseks kulunud aja (kokku x tundi) ja arvestanud tunnitasuks x eurot (lisandub käibemaks), milline ei ületa seaduses sätestatud määra ja on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et vastavalt halduri taotlusele ja võlgniku nõusolekule tuleb ajutise halduri tasuks kinnitada x eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. Avalduselt tasutud riigilõiv tuleb jätta võlausaldaja enda kanda. Lisaks ajutise halduri tasule on haldur esitanud ka kulutuste hüvitamise nõude summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. PankrS § 23 lg 1 viimase lause kohaselt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Halduri selgituste kohaselt kulutused koosnevad bürookuludest (ruumide kasutamine, sideteenused, koopiad). Kuigi haldur ei ole käesoleva määruse koostamise ajaks 22.02.2018. a kohtunõudele vastanud, asub kohus seisukohale, et

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-18-822 halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulud on mõistlikud ja vajalikud. Büroo ülevalpidamine, mille kaudu haldur tegutseb, eeldab üürimakseid, sideteenuse makseid jms kulutuste tegemist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summad (tasu ja kulud) mõistab kohus välja võlgnikult. Lisaks eelnevale tuleb käesoleva asja menetluse lõpetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Dokumentide hoidjaks tuleb likvideerija taotluse alusel ja halduri nõusolekul määrata võlgniku endine juhatuse liige Rein Roosmaa, mis on kooskõlas ka ÄS § 58 lg-ga 4. Ajutine pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. PankrS § 29 lg 5 ja 8 kohaselt on haldur kohustatud võlgniku likvideerima kahe kuu jooksul määruse jõustumisest ning esitama töötukassale avalduse pankrotiavalduse esitanud töötajale hüvitise saamiseks saamatajäänud summade osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.