Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2018.a, Narva
Tsiviilasja number
2-18-527
Tsiviilasi
N O ja O O avaldus O O (isikukood XXX, surnud 21.05.2017.a) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Avaldaja 1: N O (isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja 2: O O (isikukood XXX, elukoht XXX) Võlgnik: O O (isikukood XXX, surnud 21.05.2017.a) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Virumaa; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. veebruar 2018.a
ajutine haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud N O ja O O avaldus O O pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajad võlgniku seadusjärgsed pärijad. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärijad ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 15.01.2018.a määrusega nimetas kohus O O pärandvara ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldajad ja ajutise halduri, leiab, et O O pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 2 552.39 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete vms arvelt. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on võlgniku varaks pärandvarasse pensionikonto nr. XXX osakute eest laekuv summa (eelduslikult 121.18 eurot) ja võlgniku kontol olev raha 12.20 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara seega vähemalt ca 2 400.00 euro võrra. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni (eelkõige täitemenetlusi), siis on maksejõuetuse tekke ajaks november 2013.a. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot) ja tehtud
vajalike kulutuste katteks 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvaraks on pensionikonto nr. XXX osakute eest laekuv summa (eelduslikult 121.18 eurot) ja võlgniku kontol olev raha 12.20 eurot, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.