23. veebruar 2018.a Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-671
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus AS Reede Kaubakontor (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel) (registrikood 10249930, registreeritud asukoht Vana-Sauga tn 2, 80031 Pärnu), seaduslik esindaja likvideerija Aivar Mäesoo (Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai tn 10, Pärnu, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
08.02.2018.a, Pärnus, osalesid A. Mäesoo ja A. Õnnik.
1.Lõpetada Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel), registrikood 10249930, registreeritud asukoht Vana-Sauga tn 2, 80031 Pärnu) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
2.Ajutisel pankrotihalduril Andrus Õnnik’ul korraldada määruse jõustumisest alates kahe kuu jooksul Osaühing Reede Kaubakontor (likvideerimisel) likvideerimine likvideerimismenetluseta ja aktsiaseltsi äriregistrist kustutamine. Nimetatud toimingute teostamise järel vabastatakse ajutine pankrotihaldur tema kohustustest.
Määrata Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Aivar Mäesoo (ik xxxxxxxxxxx).
4.Avaldada teade Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel) pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud
5.Menetluskulud jätta võlgniku Aktsiaseltsi Reede Kaubakontor (likvideerimisel) kanda.
2-18-671
6.Kinnitada Aktsiaseltsi Reede Kaubakontor (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasu ja kulude suuruseks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx).
7.Anda võlgnikule menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel selliselt, et ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamiseks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, maksta välja Eesti Vabariigi vahenditest ja xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, hüvitada pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel maksta summad välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ-le Pärnu Pinker Albert (arveldusarve nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is).
8.Määrus saata teadmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale ja peale jõustumist täitmiseks ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Sisulised asjaolud
1.15.01.2018.a esitas Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel) likvideerija Aivar Mäesoo Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada äriühingu suhtes pankrotimenetluse, kuna aktsiaselts on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kohus jättis 17.01.2018 määrusega avalduse puuduste tõttu käiguta. 18.01.2018 kõrvaldas avaldaja puudused. Pankrotiavalduse ja maksejõuetuse seletuskirja kohaselt Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel) sundlõpetamine algatati 2004.a maksuameti avalduse põhjal ja A. Mäesoo määrati kohtu poolt likvideerijaks. Sel ajal ületasid AS Reede Kaubakontor allesjäänud varad oluliselt maksuameti nõuet (tol ajal põhivõlg 49048 krooni ja intress 46 568 krooni, seega kokku nõue ca 5854 eurot). Vara müügiga sai algul hoolega tegeletud, kuid ostjat kogu allesjäänud varale ei leidunud. Tänaseks on maksuameti nõue 10 464,87 eurot, kuid vara on veelgi raskem müüa, kuna enamik mööblist ja kioskitest on täielikult amortiseerunud, mööbli furnituuri ei soovi keegi osta. Pankrotiavaldusele lisatud varade ja võlgade nimekirja järgi on ettevõttel bilansiliselt (2004.a seisuga) vara 12 427,51 euro väärtuses ja maksuvõlg 10 464,87 eurot, kuid likvideerija selgitusel ei ole vara tegelikult realiseeritav ja võlgnik ei suuda võlausaldaja nõuet rahuldada.
2.Pärnu Maakohtu 30.01.2018.a. määrusega võeti pankotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. 06.08.2018.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, milles tegi ettepaneku määrata Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutav deposiit 2000 € ja selle mittemaksmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Samuti palus ajutine haldur kindlaks määrata ja välja mõista oma töötasu ja kulude katteks xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx), sellest menetlusabi korras xxxxxxxxxxx välja maksta riigi vahenditest (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) ning xxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) pankrotivara arvelt.
3.Ajutise pankrotihalduri 06.02.2018 aruande kohaselt Aktsiaseltsile Reede Kaubakontor (likvideerimisel) kuuluva vara väärtuseks ajutisele haldurile teadaolevalt on kuni 250 € - kaup ja põhivara vastavalt pankrotiavaldusele lisatud nimekirjale, mille bilansiliseks maksumuseks on 12 427,51 €, kuid tegemist on füüsiliselt amortiseerunud ja moraalselt vananenud varadega. Ajutine haldur on leidnud varale potentsiaalse ostja hinnaga 250 €, kuid käesoleva aruande koostamise ajaks vara müüki veel toimunud ei ole. Samas teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku 2 võlausaldaja ees vähemalt 10 642,42 € ulatuses, sh maksuvõlad summas 10 464,87 € ning maksuvõla 2 (4)
2-18-671 sissenõudmisega seotud kohtutäitur R. Liitmaa tasu ja kulude nõue summas 177,55 €. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS § 109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (so PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad töölepingutest tulenevad nõuded.
4.Reede Kaubakontor AS (likvideerimisel) peamiseks tegevuseks oli mööbli ja mööblifurnituuri müük, kontori- ja laopind asus Pärnus, Vana-Sauga 2 asuval üüripinnal. Äriühingu majandustegevus lõppes 2003. aastal, juhatuse liige üritas kaubajääki müüa, kuid tema arvates sobivate pakkumiste puudumisel jäi kaup seisma. EMTA avalduse alusel algatati võlgniku sundlõpetamine. Pärnu linnas asuv üüripind vabastati ja kaup paigutati ümber võlgniku likvideerija tuttavale kuuluvale vanas laudas asuvale laopinnale Audrus. Kaubajäägi müük ei õnnestunud. Enamus kaupa on tänaseks täielikult amortiseerunud. Füüsiliselt amortiseerumata mööblifurnituur on moraalselt vananenud ning vastava valdkonnaga tegelevad tootjad või kauplused ei soovi seda osta. Likvideerija sõnul oli EMTA avalduse alusel algatatud täitemenetluses ka kohtutäitur leidnud, et tegemist on müügiväärtust mitteomava varaga. Pärast võlgniku poolt kasutatava laopinna omaniku surma hakati võlgnikult küsima laopinna eest turutingimustele vastavat üüri. Kuna vara on väärtusetu ja võlgnikul puudusid vahendid üüri tasumiseks, esitas likvideerija Reede Kaubakontor AS (likvideerimisel) pankrotiavalduse.
5.Võlgnik on registripidajale esitanud viis majandusaasta aruannet: 1997, 1998, 1999, 2000 ja 2001 aastal. Pankrotiavaldusele lisatud bilanss seisuga 31.12.2004 on 13 aastat vana ja selle alusel finantsanalüüsi teostada pole võimalik. Võlgniku likvideerija sõnul puudub võlgnikul igasugune kinnisvara, müügiväärtust omav vallasvara; väärtpaberid, kassajääk; laenu-, liisingu- ja pandilepingud; käendus- ja garantiikohustused; ostuvõlad; kehtivad, jooksvaid kohustusi tekitavad lepingud (sh. rendi- ja üürilepingud); äriühing valduses olev kolmandate isikute vara; teistelt isikutelt tagasinõutav või –võidetav vara; pooleliolevad kohtuvaidlused.
6.Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Ajutisele haldurile esitatud andmetele tuginedes on Reede Kaubakontor AS (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks suutmatus võõrandada kohe pärast tegevuse lõppemist vara ning tasuda saadud tulemist kogu võlgnevus. Praeguseks on võlgnevuse summa arvestusliku intressi arvelt kahekordistunud. Maksejõuetuse tekkimise aega on nii pika aja järel keerukas hinnata, kuid võib eeldada , et maksejõuetus oli tekkinud sundlõpetamise otsuse tegemise ajaks 2004 aasta jaanuaris. Käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks PankrS § 22 lg 5 tähenduses kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt asub ajutine haldur seisukohale, et Reede Kaubakontor AS (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. On arusaamatu, miks likvideerimisprotsess on kestnud 14 aastat ja likvideerija ei ole varem pankrotiavaldust esitanud. Samas ei ole pankrotiavalduse esitamata jätmine KarS sätestatud tegu ja seda ei saa kvalifitseerida kuriteo tunnustega teona. Samuti on arusaamatu, miks ei ole EMTA nii pika aja jooksul võtnud kasutusele meetmeid võlgniku registrist kustutamiseks.
7.08.02.2018 kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma esitatud aruande ja taotluste juurde, sh anda kolmandatele isikutele tähtaeg pankrotimenetluskulude katteks 2000 euro deposiiti tasumiseks. Võlgniku esindaja, likvideerija Aivar Mäesoo istungil kinnitas, et jääb avalduse juurde ja on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri aruande ja tasu taotlusega on tutvunud, vastuväiteid ei ole. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
8.Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad 3 (4)
2-18-671 realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks pankroti välja kuulutamata.
9.Kohus avaldas 09.02.2018 vastava teate Ametlikes Teadaannetes, kuid ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud määratud tähtajaks 20. veebruariks 2018.a kohtu nõutud summa (2000 €) kohtu määratud deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas, kuna pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 10 642,42 euro eest, kuid võlgniku vara väärtus ei ületa 250 eurot, millega võlgniku võlad ületavad tema varade väärtust enam kui 40kordselt.
10.Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse AS Reede Kaubakontor (likvideerimisel) suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab Aktsiaselts Reede Kaubakontor (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks viimase seadusliku esindaja, likvideerija Aivar Mäesoo, kes on selleks nõusoleku andnud.
11.Menetluskulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxxxxxxxxx (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks, mis lisandub summas xxxxxxxxxxx). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on xxxxxxxxxxx. Ajutine pankrotihaldur ajakulu arvestuse järgi kulutas selles asjas ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestusega xxxxxxxxxxx/tund moodustab ajutise halduri tasu xxxxxxxxxxx. Lisaks on teinud haldur kulutusi bürookuludele (ruumide kasutamine, side, koopiad) xxxxxxxxxxx. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur kulutuste ja tasu kindlaksmääramist summas xxxxxxxxxxx + käibemaks, sellest xxxxxxxxxxx + käibemaks xxxxxxxxxxx välja maksmist võlgniku vahendite arvelt kassast ning xxxxxxxxxxx menetlusabi korras riigi vahenditest. Selline taotlus on ajutise halduri tehtud töö mahtu ja keerukust arvestades mõistlik, samuti jääb taotletud tunnitasu mõistlikult alla tunnitasu ülemmäära. Võlgniku esindaja tasu ja kulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega kohus rahuldab taotluse PankrS § 23 lg 4 ja 6 alusel ja kinnitab ajutise halduri tasu ja kulude suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks), millest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks tuleb hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ning ülejäänud xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks mõista välja panrotivara müügist laekuvate vahendite arvelt.