Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-120167

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE

2-17-120167

alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimene tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimene tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3). sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimene tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt osamaksetega lepingu üldtingimuste punktile

2-17-120167

oleks ainult nõude loovutamise leping. Näiteks suulise nõude loovutamise lepingu korral ongi ainsaks tõendiks nõude loovutamise kohta senise võlausaldaja kinnitus. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. Teatis nõude loovutamise kohta on saadetud kostja e-posti aadressile XXXXXXX. Samale aadressile on saadetud ka võlateated. Kostjale saadetud võlateadeates on kostjat teistkordselt teavitatud nõude loovutamisest. Kostja on inkassomenetluse käigus korduvalt suhelnud e-kirja teel ja telefonis. Seega on alusetu kostjal väita, et nõude loovutamisest ei ole kostjat teavitatud. Hageja esindajal puudus info selle kohta, et Ferratum Estonia OÜ kasutab uut ärinime. Hageja kontakt on jätkuvalt Ferratum Estonia OÜ. Hageja esindajale on olnud teada ainult asjaolu, et Ferratum Eesti OÜ Eesti turul enam ei tegutse ja kiirlaenu sellisel kujul ei paku, seetõttu on Ferratum Estonia OÜ oma nõuded ka loovutanud. Hageja on teinud päringu Ferratum Estonia OÜ esindajale seoses kostja väitega nagu ta ei oleks lepingut sõlminud. Juhul kui isik ei oleks laenutaotlust teinud ja lepingut sõlminud ei oleks tema kontole ka taotletud laenusummat kantud. A M puhul on tegemist on korduvalt laenu taotlenud kliendiga. Ka esimese laenu taotlemiseks kasutas isik Ferratum Bank veebikeskkonda, mistõttu peab ta olema teadlik lepingu sõlmimise protsessist. Veebikeskkonda sisenemiseks luuakse isikule spetsiaalne PIN kood, mis väljastati isiku e-posti aadressile XXXXXXXXX esmakordsel laenutaotlemisel 28.07.2014. Veebikeskkonda sisenemiseks peab isik sisestama oma isikukoodi ja nimetatud PIN koodi. Nimetatud PIN kood on korduvkasutatav. Isikusamasuse tuvastamine toimus esmakordsel laenutaotlemisel 28.07.2014 Eesti Post Kuressaare postkontoris (dokumendid lisatud manuses). Korduval laenutaotlemisel isikusamasuse tuvastamist enam läbima ei pea, piisab laenutaotluse esitamisest veebikeskkonnas. Teistkordselt esitas A M 13.10.2014 kell 23:47 Ferratum Bank veebikeskkonnas laenulimiidi taotluse summale 700.-. Klienditeenindus andis taotlusele positiivse vastuse 14.10.2017 kell 08:09 (laenutaotlusel Aproved date) kui kliendi e-posti aadressile saadeti spetsiaalne kinnituskood laenulepingu sobivuse kinnitamiseks ja laenulepingu sõlmimiseks. Kinnituskood väljastatakse üksnes konkreetse laenulepingu sõlmimiseks ja on ühekordne. Kinnituskoodi sisestamisega veebikeskkonnas sõlmib isik laenulepingu. A M kinnitas laenutaotluse talle e-posti aadressile saadetud kinnituskoodiga 14.10.2014 kell 09:56 (laenutaotlusel Commited). Hagiavaldusele on lisatud ka maksekorraldus, mis tõendab, et kostjale on laen ülekantud. Seega kostja väide, et nõue ei ole tõendatud ja on alusetu, on pahatahtlik ning esitatud eesmärgiga vältida võla tasumist. Kuna hageja leiab, et nõue on tõendatud, siis lepingust tulenevalt on hagejal õigus küsida intressi ja viivist.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-17-120167

mittevastava väite ja kasutab oma väite tõendamiseks võltsitud tõendit, on kostja seisukohal, et hagejal puudub kostja suhtes nõudeõigus. Samuti ei ole hageja kostjale kunagi edastanud Ferrarum Estonia AS-i poolt nõude loovutamise teadet, kostja näeb esitatud teatist esimest korda ja hageja ei ole ka tõendanud, et oleks kunagi vastava teatise kostjale kunagi edastanud. Hageja väited teatise edastamisest hagejale on seega paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vaidleb samuti vastu hageja väidetele sellest, et kostja on esitatud Ferratum Estonia OÜ-le laenutaotluse 13.10.2014 aastal 700 euro saamiseks. Hageja poolt tõendina esitatud inglisekeelne väljatrükk sisaldab küll kostja nime ja isikuandmeid kuid dokumendist ei selgu seda, mis dokumendiga on tegemist, kes on sellise dokumendi koostanud ja samuti ei selgu sellest dokumendist seda, et kostja oleks selle dokumendiga taotlenud Ferratum Estonia OÜ-lt hageja poolt väidetavat laenu. Kostja leiab, et tegemist on ebausaldusväärse ja tõendina kõlbmatu dokumendiga, kuna dokumendist ei selgu, kes ja millal on selle koostanud, samuti ei selgu see, kes ja kellele on selle dokumendi saatnud ja mis on olnud selle dokumendi eesmärk. Puhtalt asjaolu, et mingi väljatrükk sisaldab arvandmeid ja andmeid kostja kohta ei oma tõenduslikku väärtust kui dokumendist ei selgu asjas tõendamisele kuuluvaid andmeid ja faktilisi asjaolusid Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja on võtnud Ferratum Estonia OÜ ees kohustuse tagastada laen osamaksetena, maksegraafiku alusel ja veel mingi müügilepinguga seoses. Kostja leiab, et väide on kokkuvõttes arusaamatu ja üheselt mõistetamatu. Hageja on hagiavalduses viidanud VÕS §76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 sätetele kuid on jätnud täpsustamata ja ka tõendamata, millest tulenevad ja millised on konkreetselt kostja kohustused, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõenditega tõendamata. Hageja väidab, et kostja on allkirjastanud lepingu. Samas ei ole hageja esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Hageja poolt esitatud väidetava laenutaotluse osas on kostja väljendanud oma seisukohta eelpool, ja leiab, et tegemist on arusaamatu dokumendiga, mis on ka tõendina kõlbmatu. Hageja ei ole samas esitanud ka lepingut, mille tingimuste rikkumist hageja kostjale ette heidab. Hageja poolt on hagiavalduse lisade nimekirjas märgitud lisa 3 all „ Laenutaotlus koos üldtingimustega”. Hageja poolt üldtingimusteks nimetatud dokument on kostja arvates käesolevas asjas asjakohatu ja samuti tõendina kõlbmatu. Hageja on hagiavaldusele lisanud” Ferratum Bank Laenulimiidi Üldtingimused” mis dokumendi viimasel lehel oleva informatsiooni põhjal kehtivad alates 30.06.2015 ehk peale hageja poolt väidetava Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahelise laenulepingu sõlmimist. Hageja poolt tõenditena esitatud ” Ferratum Bank Laenulimiidi Üldtingimused” ja „Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht” sisaldavad andmeid Ferratum Bank Ltd. Laenutingimuste kohta, mis kostja arvates ei oma ega saagi omada midagi ühist hageja poolt väidetud Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud laenulepinguga. Hageja on esitanud nõude, mis tuleneb Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingust kuid hageja püüab oma väidete tõenduseks esitada hoopis kolmanda isiku Ferratum Bank Ltd. laenutingimusi. VÕS § 230 lg.1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et hageja on oma tõendamiskohustuse jätnud täitmata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneks, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping tingimustel, millele hageja viitab. Hageja viitab „lepingu üldtingimustele 11.3.“ kuid ei ole esitanud ei lepingut ega üldtingimusi, milles vastav punkt oleks Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel kokku lepitud. Hageja on nõuab kostjalt viiviste tasumist lepingu rikkumise eest, mille olemasolu ja mille tingimusi hageja ei ole tõendanud. Hageja viitab lepingu üldtingimuste punktile 11.2 ja sellega seoses mingile tähtpäevale, mille olemasolu ei ole hageja hagiavalduses selgitanud ega ka tõendanud. Järgmises lõigus viitab hageja lepingu ülesütlemise päevale järgnevale päevale 23.03.2016, millest on alustanud viiviste arvestamist. Samas ei ole hageja hagiavalduses ega sellele lisatud dokumentidega tõendanud, et Ferratum Estonia OÜ oleks kostjaga väidetavalt sõlmitud lepingut 22.03.2016 üles öelnud. Seega on alusetu ka hageja nõue viiviste osas kuna on ebaselge,

2-17-120167

millisel alusel on hageja asunud kostjale viiviseid arvestama. Kostja leiab ka, et hageja poolt ei ole arusaadavalt esitatud viivisearvestust ja ka selle tulemust kokku. Kostja vaidleb vastu võla sissenõudmiskuludele. Hageja on esitanud küll kulude loetelu ja õigusliku aluse, kuid kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu ja hageja poolt kirjeldatud tingimustel kehtivust, siis on alusetu ka hageja nõue võla sissenõudmiskulude osas. Hageja viitab intresside arvestuse põhjendustes väidetavalt kokkulepitud maksegraafikule, mille kohaselt on kokku lepitud intressis 0,172 % päevas. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit intressikokkuleppe olemasolu ja ka maksegraafiku olemasolu kohta. Seega on intressinõue alusetu ja kostja vaidleb sellele vastu. Hageja nõue on kostja arvates ebaselge ja alusetu. Hageja poolt on esitatud esmalt nõue summas 1465,72, mis erineb aga hagi lõpus olevast sissenõutavate summade arvestusest. Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud õigusabikuludele summas 950 eurot ja leiab, et tegemist on põhjendamatu summaga, mis ei põhine ka arusaadaval ja jälgitaval arvutusel. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid sellest, et omab Ferratum Estonia OÜ võimaliku nõude osas nõudeõigust ja et on kostjaga sõlmitud laenuleping hagiavalduses esitatud tingimustel. Hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene. Hageja on kostja arvates oma tõendamiskohustuse jätnud täitmata.

2-17-120167

kostja VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kelleks ennast väidab olevat hageja - Osaühing AF Võlamenetlus. Ka 06.12.2017 seisukohtades kinnitab hageja jätkuvalt, et kostja suhtes oli nõude loovutajaks 20.04.2017 Ferratum Estonia OÜ, esitades samas 09.01.2018 hoopiski tõendina „Võlgade loovutamise lepingu”, 20.04.2017.a. kuupäevaga ja mille kohaselt Ferratum Bank p.l.c. müüb oma „ portfelli” ostjale kelleks on OÜ AF Võlamenetlus. „Võlgade loovutamise lepingust” ei selgu seda kas lepinguga loovutati ka väidetav nõue kostja vastu. Küll aga selgub, et „ Võlgade loovutamise lepingu” punkti 2.4. kohaselt loetakse nõuded loovutatuks juhul kui ostja –AF Võlamenetlus on nõuetekohaselt tasunud ostuhinna vastavalt sama lepingu punkti 4 tingimustele. Seega oli nõuete loovutamine seotud tingimusega, mille täitmist ei ole hageja tõendanud ja seega ei ole hageja ka tõendanud nõudeõiguse üleminekut vastavalt esitatud „ Võlgade loovutamise lepingule”. Nagu juba eelpool mainitud, ei tõenda ka hageja poolt esitatud „ Võlgade loovutamise leping” asjaolu, et Ferretum Bank p.l.c. –l oleks kostja vastu nõue, mida ta oleks saanud hagejale loovutada. Pealegi esitab hageja oma nõude aluseks hoopiski Ferratum Estonia OÜ poolt hagejale väidetavalt loovutatud nõuet kostja vastu. Hageja poolt 06.12.2018 esitatud seisukohtade lisana on hageja esitanud tõenditena isikusamasuse tuvastamise ankeedi ja „Lepingu sõlmimise koodi”. Kostja leiab, et tegemist on asjakohatute tõenditega, mis ei puuduta hagi eset. Hageja nõuab kostjalt 1465,72 eurot, millest põhinõue 700 eurot, intressid 633,30, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 36,21 eurot. 06.12.2018 täiendavalt esitatud tõendites on aga kajastatud 28.07.2014.a.-l 190 euro laenamisega seotud dokumendid. Kostja leiab et hageja on ilmses eksimuses nõude suuruse ja ka selle asjaolude osas ja esitab asjasse puutumatuid tõendeid selle asemel et tõendada hagis esitatud nõude olemasolu, suurust ja selle alust. Kostja leiab, et hageja poolt 06.12.2017 seisukohtades esitatud mõttekäik on asjakohatu ja ei tõenda hageja väiteid sellest, et Ferratum Estonia OÜ on kostjale esitanud teatise nõude loovutamise kohta hagejale. Pealegi on hageja poolt esitatud tõendid risti vastupidised hageja enda väidetele ( nõude on hoopis väidetavalt loovutanud Ferratum Bank LTD ) samas kui pole kuidagi tõendatud, et Ferratum Bank LTD omab kostja suhtes üldse nõuet, mida oleks hagejale loovutanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahelise laenulepingu olemasolu ja selle võimalike tingimuste kohta. Hageja poolt esitatud tõendid on tõenditena kõlbmatud kuna nendest ei ole võimalik selgelt tuvastada tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, eelkõige hageja nõude alust kostja suhtes. Kostjal on sellest tulenevalt olnud põhjendatud õigus keelduda hageja poolt esitatud nõude täitmisest. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud ka hageja poolt kostjalt nõutavad „nõude” sissenõudmisega seotud kulud ja ka viivised kuna hageja ei ole siiani veenvalt tõendanud, et tal on nõue üldse kostja vastu. Kostja vaidleb jätkuvalt vastu hageja väitele, et kostja on võtnud Ferratum Estonia OÜ ees kohustuse tagastada laen osamaksetena, maksegraafiku alusel ja veel mingi müügilepinguga seoses. Kostja leiab, et nimetatud väide on kokkuvõttes arusaamatu ja üheselt mõistetamatu. Hageja on hagiavalduses viidanud VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 sätetele kuid on jätnud täpsustamata ja ka tõendamata, millest tulenevad ja millised on konkreetselt kostja kohustused, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõenditega tõendamata. Hagiavalduses väidab hageja et kostja on allkirjastanud lepingu. Samas ei ole hageja esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja võib VÕS § 172. sätete kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja ei ole seni esitanud kostjale dokumenti, mis tõendaks kostja suhtes olemasoleva nõude loovutamist ja kostjal on õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest. Ka senine võlausaldaja ei ole kostjale esitanud kirjalikku teadet nõude loovutamisest. Tulenevalt asjaolust, et kostjale ei ole nõude loovutamisest

2-17-120167

teatatud ega esitatud nõude loovutamist tõendavaid dokumente, on kostjal õigus täita temal olemasolevad kohustused esmasele võlausaldajale. Kostja kinnitab, et on tagastanud Ferratum Estonia OÜ poolt talle üle kantud 700 eurot ja on sellega oma kohustuse Ferratum Estonia OÜ eest täitnud vastavalt VÕS § 169 lg.1 sätetele. Kostja esitab ka oma väidete tõestuseks maksekorralduse. Samas on kostja jätkuvalt seisukohal, et kostja poolt 700 euro tagastamine Ferratum Estonia OÜle ( uue ärinimega Baltic Skyways OÜ) ei tähenda, et kostja tunnustaks hageja poolt talle esitatud nõudeid ja leiab, et hagejal puudub kostja suhtes jätkuvalt nõudeõigus.

KOHTU SEISUKOHT

2-17-120167

viivised 36,21 eurot. Toimikus lk 49 – 52 esitatud tõenditega ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja poolt 13.10.2014 lepingu sõlmimine Ferratum Estonia OÜ-ga 700 euro laenamiseks.

2-17-120167

ei ole õiguslikult keeruline, toimub kirjalikus menetluses ja hageja esindajale –Julianus Õigusbüroo OÜ-le on taoline võlgnevuste sissenõudmise menetlemine pigem rutiinne tegevus. Tulenevalt eeltoodust peab kostja ka hageja menetluskulusid põhjendamatult suurteks. Kohus märgib, et hageja menetluskulud on kohtu hinnangul ülepaisutatud, arvestades asjas esitatud dokumentide sisu ning mahtu (hagiavaldus tl 15-16; vastus kostja vastusele tl 47-48; täiendavate tõendite esitamine tl 56) on hageja põhjendatud õigusabikulud mitte rohkem kui 450 eurot. Kostja on 30.01.2018 esitanud menetluskulude nimekirja /tl 71/, mille kohaselt on ta kandnud õigusabikulusid 7 tunni õigusabi osutamise eest summas 420 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Esindaja on koostanud 29.11.2017 vastuse hagiavaldusele /tl 3536/, ning esitanud täiendavad seisukohad hageja vastusele /tl 67-69/. Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 6,5 tunni ulatuses. Kostja 30.01.2018 täiendavad seisukohad /tl 67-69/ kattuvad sisult suures osas kostja vastusega hagile /tl 35-36/. 30.01.2018 on kostja esitanud menetlusdokumendi, millele võrreldes 29.11.2017 kostja vastusega on tehtud vahelekirjutusi, st sisuliselt uusi seisukohti on vähem kui pool dokumendi mahust. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 60 eurot ja see ei sisalda käibemaksu. Kohtupraktikat arvestades on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas 2-17-120167. Kohus on menetluskulude nimekirja hageja esindajale e-toimikus nähtavaks teinud. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 390 eurot, menetluskulu summas 390 eurot kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.