Võlaõigus › Töövõtulepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt teostas kostja alltöövõtjana viimistlustöid EVIKO Ehitus OÜ (hageja) kui peatöövõtja ehitusobjektil korterelamu ehitusel xxx kinnituskirja 115 alusel. Kostja poolt lepingu kohaselt teostatavate viimistlustööde hulka kuulusid muuhulgas korterite lagede ja seinte lõplik viimistlemine, sealhulgas kõik akrüülimistööd, tööde järgne koristamine ning korteri üleandmiseks lõpliku valmiduse saavutamine. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tasus nimetatud tööde teostamise eest kostjale 42 111,10 eurot ehk täieliku hinna. Kostja ei andnud vaatamata tasu saamisele lepingu eset üle kokkulepitud tähtajaks, lepingu esemel esinesid puudused, mida kostja ei kõrvaldanud ning kostja on keeldunud oma kohustuste täitmisest. Sellega on kostja lepingut oluliselt rikkunud. Lepingu eseme puudused on fikseeritud kirjalikult korterite üleandmise-vastuvõtmise aktides, millised on koostatud ja allkirjastatud arendaja X OÜ esindaja, hageja esindaja ja eriomandi ostja või tema esindaja poolt ja kostjale teatavaks tehtud. Kostja jättis kõik üleandmisel tuvastatud puudused kõrvaldamata. Hageja esitas kostjale 01.10.2023 kahjunõude ja hagihoiatuse, mille kostja jättis tähelepanuta. Kostja eest korraldas korterite (eriomandite) üleandmisel kostja poolt teostatud töödes ilmnenud puuduste kõrvaldamise xxx asuva korterelamu arendaja X OÜ, milline esitas hageja vastu kahjunõude summas 19 431 eurot (koos käibemaksuga). Kahjunõude realiseerimiseks on X OÜ omakorda esitanud hagi hageja vastu (tsiviilasi 2-XX-XXX) X korterelamu ehituslepingu täitmisel tekkinud kahjude hüvitamiseks, milline sisaldab ka kostjalt nõutavat summat. Asja menetleb Pärnu Maakohus. Nõue on reaalne, tõendatud ja suure tõenäosusega kuulub rahuldamisele. Hageja leiab, et kulutused kostja (töövõtja) poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega töö ümbertegemiseks on kahju, mida hageja (tellija) saab nõuda kahjuhüvitisena täitmise asemel. Kostjale on välja makstud tööde täielik maksumus summas 42 111,10 eurot ja kostja pole seda fakti vaidlustanud. Ka pole kostja vaidlustanud fakti, et tema poolt kinnituskirja nr 115 allkirjastanud T. B. oli töövõtja esindajaks objektil ja allkirjastas ka teostatud tööde akte, milliste alusel tehti kostjale väljamakseid. Seega on kostja ise oma tegevusega (arvete-aktide esitamine ja tasu saamine kinnituskirja 115 alusel) kohtule esitatud dokumendi ehtsust ja kehtivust kinnitanud. Seega ei nõustu hageja ka kostja väitega, et esitatud korterite ülevaatuse aktid ei puutu asjasse ja ei tõenda kostja puutumust nendes nimetatud töödega. Kinnituskirjast 115 ja selle juurde lisatud töövõtupiiride kirjeldusest on üheselt arusaadav, et korterite üleandmisel on avastatud puudused tööde osas, milliste teostamisene oli kostja kohustus. Korterite kaupa aktide koostamisega on hageja täitelikult täitnud kõik VÕS § 643, 644 lg 1 ja 644 lg 3 sätestatud tööde ülevaatamise, puuduste põhjaliku kirjaldamise ja nendest töövõtja (kostja) teavitamise kohustused. Kostja ei ole tõendanud, et ükski nimetatud kohustustest oleks hageja poolt jäänud täitmata. Kinnituskirjas nr 115 (21.09.2022) on hageja kostjalt tellinud ainult kipsitöid. Tööde teostamise käigus laiendati suuliste kokkulepete alusel teostamisele kuulunud tööde loetelu ja mahtusid. Kostja kohustus täiendavalt teostama ka erinevaid viimistlustöid korterite üleandmiseks lõpliku valmiduse saavutamiseni. Arvetele lisatud aktidest nähtub, et teostati suures mahus lagede, seinte ja aknapalede viimistlustöid. Seda kinnitab ka töövõtja (kostja) esindaja T. B. poolt allkirjastatud tööde teostamise graafik 2

ja kostja juhatuse liikme M. M. omakäeline venekeelne kinnitust, milles ta kinnitab viimistlustööde tähtaegset teostamist. 11.01.23 kinnitas projektijuht e-kirjaga ka lisanduvate pahtli+värv tööde hinnad. Kostja vastuväited ja põhjendused

Hageja poolt esitatud lepingut ei saa pidada töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 mõttes, kuivõrd dokumendil on isiku allkiri, kelle seost ei ole hageja kostjaga põhjendanud, esitatud dokumendil on vaid üks allkriri, mis viitab sellele, et antud dokument ei ole õiguslikult jõustunud ja dokumendi sisust ei ole üheselt arusaadav, kes on dokumendi teiseks pooleks. Hageja hagiavalduse lisas 2 on terve hulk üleandmise ja vastuvõtmise akte, mis on sõlmitud kellegi müüja ja ostja vahel. Kostja ei oma seost ei ühe ega teisega. Samuti need aktid ei tõenda, et kostja oleks hagejale teinud korterite lagede ja seinte lõplikku viimistlust, sealhulgas kõiki akrüülimistöid, tööde järgset koristust. Hageja nõue on arvutatud valedel alustel ja hageja on jätnud põhistamata, miks käibemaksukohuslasest ettevõtja esitab kahjunõude koos käibemaksuga. Hageja oli sellel hetkel käibemaksukohustuslane ja sai sisendkäibemaksu maha arvata, seda ka juhul kui kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjal oli lepinguline suhe hagejaga, mitte tellijaga ning hageja vastutab tööde nõuetelevastavuse eest, kui annab objekti üle tellijale. Kui teostatud töödes oli puudusi, nagu on üleandmisaktides välja toodud, siis need olid hagejale nähtavad ja hageja pidi nendest kostjat koheselt teavitama, ja andma kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid mida hageja ei ole hetkel teinud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tööde teostamise ajal on hageja andnud teada puudustest korterites X, X ja X. Edasisest kirjavahetusest võib järeldada, et puudused said kõrvaldatud või neid ei olnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mida konkreetselt hageja heidab kostjale ette, kui tööde kvaliteedis oli puudusi. Hageja esitatud kalkulatsioonidest ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on reaalse kuluga või hüpoteetilise kuluga, mis võib tekkida tulevikus – puuduvad alusmaterjalid ja hinnapakkumised, mille alusel oleks võimalik jälgida, millest väidetavad vaegtööd koosnevad. Hageja poolt esitatud kalkulatsioonid ajakulu osas ei ole eluliselt usutavad ja puuduste olemasolu tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Vaegtöödena on arvestatud 454 töötundi, mis vastab 3 inimese ühe kuu täistööajale. Hageja esitatud tõenditest ja seisukohtadest ei selgu, milline oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe (lepingu) sisu, ning seda ei ole võimalik üheselt järeldada ka esitatud tõenditest. Hageja väidab, et mahtu kuulusid lisaks kipsitöödele ka muud viimistlustööd korterite üleandmiseks. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kokkuleppe sisuks võis olla “lagede viimistlus,” “kipsi ja krohvi seinte viimistlus” ja “aknapalede viimistlus.” Oma väidete tõendamiseks on hageja lisanud arved “koristusteenuse” eest korterites ja üldaladel, täpsustamata, kuidas ja mis alusel on “koristustööd” ilmunud kostja töömahtu või millist kohustust jättis kostja lepingulises suhtes täitmata, et see lõi aluse nimetatud kulu tekkimiseks. Lisaks sellele – hageja on kalkulatsioonis hõlmanud ka uste silikoonist, nurgaliiste ja akrüülimist, kuid jätnud põhistamata, miks ja mis alusel sellised kulud on lisatud kalkulatsiooni. Kostja tööde lõpetamise ja hageja poolt tellijale objekti üleandmise vahel on ca. poolteist kuud. Hageja ei ole esitanud kirjavahetust ega tõendeid selle kohta, millises seisundis olid korterid hetkel, kui kostja need hagejale üle andis ja nüüdseks on võimatu tõendada, et üleandmisaktides loetletud puudused ei tekkinud pärast seda, kui kostja oli tööd üle andnud. Isegi kui kahjuhüvitisnõudel oleks alust, siis kahjust tuleb mõistliku aja jooksul teisele poolele teada anda. Esitatud kirjavahetusest selgub, et (1) hageja seadis tööde lõpetamiseks kuupäevaks aprilli esimese nädala, (2) korterid anti faktiliselt üle 3

järgnevatel kuudel ning (3) kahjuhüvitisnõue esitati alles oktoobris – 6 kuud pärast väidetavat kahjude tekkimist. Veel enam – ei ole usutav, et juhul, kui tõepoolest esinesid mistahes puudused töös, siis hagejal jäid need tööde üleandmisel märkamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus arutas pooltega vaidluse sisu ja selgitas õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist 24.05.2024 ja 16.10.2024 istungitel.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus selliselt ka tuvastab:

kostja teostas alltöövõtjana kipsitöid hageja kui peatöövõtja ehitusobjektil korterelamu ehitusel XXX kinnituskirja 115 alusel (dtl 10) (kinnitus 24.05.2024 istungil, dtl 00:03:12).

Kostja on esitanud hagejale 12.01.2023 arve nr 01.01 summas 2883 eurot (dtl 121), 09.02.2023 arve nr 10.01 summas 7314.10 eurot (dtl 124), 02.03.2023 arve nr 02.03 summas 16 832 eurot (dtl 126) ja 06.04.2023 arve nr 03.04 summas 14 082 eurot (dtl 129).

Eelmises punktis viidatud arvete aluseks on teostatud tööde aktid vastavalt numbritega 02/12 (dtl 122), 10/01 (dtl 125), 01/02 (dtl 127-128) ja (dtl 130-131).

Vastavalt aktides kirjutatule tegi kostja objektil veel järgmisi siseviimistlustöid: lagede viimistlust, kipsi ja krohvi seinade viimistlust ja aknapalede viimistlust.

Hageja on eelnimetatud kostja arved tasunud summas 42 111,10 eurot ehk täielikult (dtl 3, p 1).

Pooled vaidlevad asjas põhiliselt selle üle, kas kostja töös olid puudused, kas hageja teavitas neist kostjat ning kas hagejale tekkis väidetavatest puudustest tulenevalt rahaline kahju. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud väiteid töös esinenud puuduste kohta omaks võtnud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja pole hageja väidetud puudustega töid parandanud ega uuesti teinud.

Pooltevaheline kinnituskiri nr 115 (dtl 10), millega hageja tellis kostjalt kipsitööde teostamise, on töövõtuleping VÕS § 635 mõttes.

Kinnistuskirja punkti 2 kohaselt töö peab vastama: 1) Eestis kehtivate ehitusnormide (sh EVS 920-5:2015 jm) ja -eeskirjade ning Soome ehitusnormistiku RYL II nõuetele ja 4

olema teostatud hea ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt.

Eelviidatud kinnituskiri ei kajasta korterite siseviimistlustöid, mille osas on hageja kostjale pretensioonid esitanud. Siseviimistlustööde osas on tellija viidanud kostja oferdile ja hageja aktseptile 15.12.2022 e-kirjas (dtl 134). Kostja ei ole seda e-kirja vaidlustanud. Nimetatud ekirjas lepivad pooled kokku tööde tegemises lagede viimistluses (pahtel + värv) hinnaga 15,50 €/m2, kipsi ja krohvi seinade viimistlus (pahtel + värv) hinnaga 15 €/m2 ja aknapalede viimistlus (pahtel + värv) hinnaga 9 €/m2. Samad hinnad töödele on kajastatud ka teostatud tööde aktides (vt otsuse p ), mille alusel on esitatud kostja arved (vt otsuse p ), mis on hageja poolt tasutud.

Kinnistuskirja punkt 8 sätestas, et tellija tasub töövõtjale punktis 1 nimetatud tööde eest vastavalt reaalselt teostatud tööde mahtudele, võttes arvesse kinnituskirjas toodud ühikhinnad, millele lisandub käibemaks 20%. Mittekvaliteetseid töid ei ole tellija kohustatud vastu võtma kuniks puuduste kõrvaldamiseni. Tööde eest tasutakse iga kalendrikuu viieteistkümnendal ja kolmekümnendal kuupäevadel. Teostatud tööde akt peab olema poolte poolt allkirjastatud 3 päeva enne maksekohustuse saabumist. Tellijale mistahes rahalisi kohustusi loov projektijuhi poolt allkirjastatud dokument on kehtiv ainult juhul, kui selle on kinnitanud tellija juhatuse liige E. L. .

Hageja väitel lähtusid pooled viimistlustööde teostamisel varasemast kinnituskirjast kipsitööde kohta (dtl 318, p 3.2). Kostja ei ole sellele väitele otseselt vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on usutav, et samal objektil tööde juurde tellimisel samade poolte vahel lähtuvad nad juba eelnevalt nende vahel kirja pandud tingimustest, mistõttu kohus lähtub sellest asja lahendamisel.

VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse 5

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

arendaja ja hageja vahelises lepingus. Hageja ja kostja vahelises kinnituskirjas puudus viide mingile muule dokumendile, mis pooltevahelist suhet reguleeriks. Hageja ei ole tõendanud kostja tahteavaldust võtta endale kohustuseks arendaja ja hageja vahelisest lepingust mingeid sätteid.

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kahju nõude esitajal ehk antud asjas 7

hagejal. Kohus on seda hagejale kohtuistungitel ka selgitanud.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 19 431 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.