Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD

B2 Kapital SIA esitas 08.02.2018 Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi D. P.`i vastu võlgnevuse 286,43 euro ja lisanduva viivise nõudes. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt edastati hagi menetlemiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale (saabus Jõhvi kohtumajja 15.02.2018). TsMS § 75 lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja järelikult tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda Määruse regulatsioonist. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 1215/2012 artikli 62 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C 327/10 p 40). Määruse sätteid tuleb tõlgendada iseseisvalt, võttes arvesse määruse süsteemi ja eesmärke (Euroopa Kohtu 25.10.2011 otsus liidetud kohtuasjades C 509/09 ja C 161/10 p 38). Vastavalt 12. detsembri 2012 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 („Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“) art 17 p-le 1 a, 1 b ja art 18 p-le 2 võib asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on järelmaksuga kaupade müügilepinguga; osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, algatada teine lepingupool menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS ja D. P.i vahel sõlmitud liitumis- ja ostulepingust nr 90030646. Tele2 Eesti AS loovutas 09.11.2017.a nõude B2 Kapital SIA-le. Käesoleval juhul on tegemist hageja poolt oma majandustegevuses isikule osutatud teenusega, st. tarbija liitumislepingust ja osamaksetega vara müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudega. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxx, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond. Rahvastikuregistri 15.02.2018 väljavõtte kohaselt on kostja elukoht xxxxx Soome. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Soomes alates 16.10.2017. Hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust/liitumislepingust. Seega ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi hagi Eesti kohtule. Vastavalt määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 18 punktile 2 võib teine lepingupool (B2 Kapital SIA) menetluse tarbija (D. P.) vastu algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht (Soome Vabariik). Määruse art 19 järgi võib art 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

Kuna asjas ei esine määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 17 ja 18 regulatsioonist ja kostja tegelikuks alaliseks elukohaks on Soome Vabariik, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest, sest määrusega ette nähtud ainupädevus on antud juhul Soome Vabariigi kohtutel. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohus märgib, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis https://e-justice.europa.eu/content_european_payment_order-353-et.do?clang=et TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4-6 alusel on hagejal õigus esitada kohtule taotlus hageja poolt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 168 lg 1, § 371 lg 1 p 2, § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.