RK hagi Maitim OÜ ja HP vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes ning Maitim OÜ ja HP vastuhagi RK vastu kohustuse täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maitim OÜ ja HP vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Maitim OÜ ja HP apellatsioonkaebuse hind 77 557,04 eurot
apellatsioonkaebus
ja
RK
RK vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kaarel Berg Kostja I: Maitim OÜ (registrikood 10038297), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja II: HP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2018, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2017 otsus osas, milles maakohus mõistis Maitim OÜ-lt ja HP-lt solidaarselt välja RK kasuks kahjuhüvitise 37 053 eurot 23 senti ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 05.05.2017 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 05.05.2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Võtta vastu kostjate loobumine vastuhagis toodud elektrienergia tasu nõudest summas 3475,21 eurot ja lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus tsiviilasjas nr 215-2614. 6.2 Rahuldada hagi osaliselt. 6.3 Mõista kostjatelt Maitim OÜ-lt (registrikood 10038297) ja HP-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) solidaarselt hageja RK (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks välja kahju hüvitis 37 053 eurot 23 senti. 6.4 Mõista kostjatelt Maitim OÜ-lt (registrikood 10038297) ja HP-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) solidaarselt hageja RK (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju hüvitise summalt (37 053 eurot 23 senti) alates hagi esitamisest 18.02.2015 kuni kahju hüvitise täieliku rahuldamiseni. 6.5 Jätta kostjate vastuhagi 75 168,59 euro nõudes rahuldamata. 6.6 Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RK (hageja) esitas 18.02.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Maitim (kostja I) ja HP (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 142 245,50 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Viimsis, Pringi külas, aadressil XXX asuva kinnisasja omanik. Eesmärgiga rajada kinnistule eksklusiivne üksikelamu, sõlmis hageja kostjaga I 08.07.2011 töövõtulepingu nr 62-11, mille objektiks olid ehitustööd kinnistul kooskõlas esitatud hinnapakkumisega ning ajagraafikuga. Hageja sõlmis samal päeval samasisulise töövõtulepingu ka kostjaga II, kes on ühtlasi kostja I enamusosanik ja juhatuse liige. Hageja leidis, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmisel on kostjad solidaarvõlgnikud VÕS § 65 tähenduses. Lepingutele lisatud hinnapakkumise kohaselt oli tööde hinnaks 500 000 eurot. Lepingu lisas 1 loetletud tööd koosnesid 17 ehitusetapist: pinnasetööd (I etapp), elamu püstitamine (II - VIII etapp), kütte- ja elektrisüsteem ning veevärk ja kanalisatsioon (IX –
XI etapp), viimistlustööd (XII etapp), saun (XIII etapp), ventilatsioon (XIV etapp), rõdu (XV), unikivi ladumine (XVI etapp) ning viimaks piirdeaia ja väravate püstitamine. Lepingu p 1.2 kohaselt kuulus tööde hulka ka töödega seotud täitedokumentatsiooni, sh kasutusloa vormistamine, ja töödejärgne koristus. Lepingute järgi oli kostjatel kohustus ehitada üksikelamu ja anda see hagejale „võtmed kätte“ põhimõttel üle hiljemalt 30.06.2012. Täitedokumentatsiooni pidid kostjad üle andma hiljemalt 30.08.2012. Kuigi tööde lõpetamise tähtaeg oli saabunud, ei olnud kostjad suutnud töid lõpule viia. Tekkinud olukorra lahendamiseks sõlmisid hageja ja kostjad 23.05.2013 lepingutele lisakokkuleppe, mille järgi oli tööde lõpetamise tähtaeg 02.08.2013. Samuti sätestas lisakokkuleppe p 2, et hageja kohustus tasuma kostjatele lisatasu 5% lepingu kogumahust ehk kokku 25 000 eurot, mille võrra loeti lepingu kogumaksumus suurenenuks. Lisakokkuleppe p 3 järgi pidi lisatasu kuuluma kostjatele väljamaksmisele 7 päeva jooksul pärast ehitusobjekti ja kogu kasutusloa taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmist hagejale. Vaatamata lisakokkuleppe sõlmimisele ei teinud kostjad töid täiendavaks tähtajaks valmis. Seisuga 19.08.2013 oli hageja tasunud kostjatele kokku 496 425,50 eurot. Lepingu jääk oli sellel hetkel seega 3574,50 eurot ning koos 25 000-eurose lisatasuga 28 574,50 eurot.
3.11.09.2013 lahkusid kostjad objektilt, viies kaasa tööriistad ning osa hageja poolt tasutud ehitusmaterjalidest. Hageja tegi seetõttu 16.09.2013 kostjatele e-kirja teel pretensiooni. Hageja palus teatada, kas kostjad jätkavad töödega. Kostjad vastasid 16.09.2013 ja soovisid, et hageja kas tasuks koheselt 50% tasu jäägist, misjärel tööd lõpetatakse või kostjad ütlevad lepingu üles. Hageja ei nõustunud samal päeval kostjatele saadetud vastuses nende nõudega. Hageja nõudis, et kostjad jätkaksid töid ning tööde mittejätkamise korral paluti anda hagejale üle kõik ehitustööde jätkamiseks vajalik. Hageja pöördus Ehitusekspertiisibüroo OÜ poole, et saada hinnang olukorrale 18.09.2013 seisuga. Riiklikult tunnustatud ekspert HK viis 18.09.2013 läbi paikvaatluse, fikseerides olukorra fotodega. Paikvaatlusel viibis kostja II. Kostjad vastasid hageja nõudele 23.09.2013 e-kirjaga, kus nad leidsid, et hageja on juba asunud ehitusobjekti valdama ning seal teisi töövõtjaid kasutama. Kostjad kinnitasid, et hageja oli selleks hetkeks lepingu üles öelnud. Tegelikud olid kostjad objektilt lahkunud juba 11.09.2013 ning 16.09.2013 olid kostjad keeldunud lepingu täitmisest.
4.Hageja mõlemat 16.09.2013 e-kirja tuleb käsitleda VÕS § 114 lg 1 kohase kohustuse täitmise nõudena. Kostjad vastasid hageja nõudele alles nädal aega hiljem 23.09.2013 ekirjas. Kostjad teatasid, et neil ei ole võimalik töid jätkata, kuid kostjate põhjendused olid paljasõnalised ja alusetud. Tegemist oli kostjate kinnitusega, et nad ei kavatsegi töövõtjatena põhikohustust täita. Kostjad keeldusid tööde jätkamisest, mis oli VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt oluline lepingu rikkumine, mis andis hagejale õiguse lepingutest taganeda. Seisuga 16.09.2013 ei olnud kostjad töid nõuetekohaselt lõpetanud ning seda tõendab ka ekspertarvamus.
5.HK koostas 19.11.2013 ekspertarvamuse nr 013-229E. Ekspert selgitas välja, millised tööd olid jäetud igas etapis ettenähtud mahus ja kvaliteedis teostamata ning loetles üles tööd koos mahtudega, mis vajasid teostamist. Hageja küsis ehitusettevõtetelt pakkumisi tööde lõpetamiseks. OÜ Mitt & Perlebach tegi pakkumise summas 195 624 eurot koos käibemaksuga ja Steil Eksklusiiv OÜ summas 170 820 eurot koos käibemaksuga. Hageja ja Steil Eksklusiiv OÜ sõlmisid 03.12.2013 töövõtulepingu, mille objektiks olid elamu remonttööd ja lõpuni ehitamine vastavalt pakkumuses loetletud maksumusele ja mahule. Tööde üleandmine-vastuvõtmine toimus aktiga 26.03.2014. Steil Eksklusiiv OÜ esitas 16.04.2014 hagejale arve nr 14041606 summas 170 820 eurot (koos käibemaksuga), mille hageja tasus. Hageja leidis, et kui kostjad oleks lepingut järgides tööd lõpule viinud, oleks
nende maksumuseks kujunenud 525 000 eurot. Asendustehingu tulemusel kujunes tööde maksumuseks hageja jaoks 667 245,50 eurot. Tööde lõpuleviimine asenduslepinguga osutus 142 245,50 euro võrra kallimaks, milline hinnavahe tuleb kostjatel VÕS § 135 lg 1 alusel hagejale hüvitada.
6.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja ei olnud kostjaid kohtuväliselt kahju nõudest teavitanud. Seetõttu palus hageja kostjatelt viivise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. TsMS § 367 alusel palus hageja kostjatelt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
7.Menetluse käigus selgitas hageja täiendavalt, et soovib esmase nõude esitamisel kostjate vastu tugineda VÕS § 135 lõikele 2. Alternatiivselt esitas hageja kostjate vastu kahju nõude tulevalt sellest, et kostjad jätsid tööd lõpetamata ega kõrvaldanud töödes esinenud puudusi. Lepinguliste tööde lõpetamise ja töödes esinenud puuduste kõrvaldamise turuhinnaks oli kohtus läbi viidud ekspertiisi kohaselt koos käibemaksuga 100 659,35 eurot. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad lahkusid objektilt seetõttu, et hageja vahetas objektil ukselukud ja palkas uue turvafirma. Objekt oli siis valmimise lõppjärgus. Lepingute täitmise ajal ei täitnud hageja lepingulist kohustust anda kostjatele üle hoone projekt. Projekt anti üle osade kaupa. Tihti tuli ette muudatusi ja täiendusi, mis ei olnud kooskõlas sõlmitud lepingute hindade, mahtude ja tähtaegadega. Paljud muudatused tõid kaasa ehituse kallinemise. Suur osa asendustehinguga tehtud töödest ei olnud hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingute kohaselt lepingulisteks töödeks. Osade tööde ümbertegemine oleks pidanud toimuma garantii korras. Hageja oleks pidanud teavitama kostjaid puudustest, misjärel oleksid kostjad puudused kõrvaldanud. Kostjaid puudustest ei teavitanud. Hageja ei andnud kostjatele võimalust kõrvaldada puudused mõistliku aja jooksul.
9.Kostja II ei ole kohane kostja, sest ta sõlmis hagejaga näiliku lepingu. Tehing sõlmiti hageja nõudel ja eesmärgiga mitte maksta käibemaksu lepingu töötasu osalt. Kostja II isiklikult ei teostanud ehitustöid, kuivõrd ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine.
10.Lepingud sõlmiti 08.07.2011, kui hagejal ei olnud veel olemas projektdokumentatsiooni täpsema hinnapakkumise koostamiseks. Peamine puudus oli sisekujundusprojekt. Seetõttu jäid lepingutes kajastamata valgustid, tapeedid, peeglid, kaminad jmt. Paljud elemendid fikseeriti hinnapakkumuses hinnaliselt, mitte projektijärgsete lahenduste kohaselt. Kostjad ei olnud objektil peatöövõtjaks, sest hageja osales ise otseselt mitmete alltöövõtjate palkamises. Kostjad olid ainult kaastöövõtjad. Kuna kostjad ei olnud peatöövõtjateks, ei saa rääkida „võtmed kätte“ põhimõttest. Lisakokkulepe oli kostjatele halb, sest tellija ja arhitekti muudatused suurendasid ehituse maksumust. Kokku lepiti lisamaksumuses, kuid kostjatel ei lastud töid lõpetada ja osa tasust jäeti maksmata. Kostjate sattumine viivitusse oli vabandatav. Hageja väide materjalide kaasa viimisest on ebaõige, sest kostjad ei müünud hagejale materjale, vaid tegid nendega tööd.
11.Hageja pretensioon lepingu tähtaja ületamise osas ei ole põhjendatud. Lisakokkuleppe punkti 1 järgi pidi töö tähtaeg edasi lükkuma tellija viivitusest sõltuva aja võrra. Lisakokkulepe jõudis kostjateni alles 27.06.2013. Sisustuse tellimine viibis juuni algusest hageja viivituse tõttu ega olnud 16.09.2013 lahendust saanud. Välisukse saabumine viibis
hageja viivituse tõttu alates 2. juulist kuni 4. septembrini 2013. Kostjate e-kirjad, millele hageja viitab, ei sisaldanud nõudeid, vaid lahendusi tekkinud olukorrale. HK ei saanud teha sõltumatut ekspertiisi, sest ta töötas hageja juures ehituse järelevalve teostajana. Kuna kostjad ei olnud lepingulisi kohustusi rikkunud, puudus alus ülesütlemiseks.
12.Kuna hageja loobus lepingu täitmisest, ei olnud kostjatel võimalik selle täitmist jätkata, millest teavitati hagejat 23.09.2013 e-kirjas. Kostjad lahkusid objektilt 11.09.2013 seoses tööpäeva lõppemisega, kuid jätkasid reaalselt töid hiljem. Lepinguid ei ole nõuetekohaselt lõpetatud. Kuna hageja ei teavitanud kostjaid, millal saabuvad tema tarnitud materjalid ja projektlahendused, ning kuidas lahendada projekti muudatusi, siis tegeles hageja sihikindlalt kostjate takistamisega. Tööd ei saanud tähtaegselt valmis, sest hageja ja arhitektid kooskõlastasid pidevalt suuremaid ja väiksemaid tööde ning materjalide muudatusi.
13.Asendustehingut ei sõlmitud samaväärsetel tingimustel, sest uus leping oli kallim ja mahukam. Kuna eksperthinnangus toodud suur osa töödest oli juba tehtud, puudus vajadus neid uuesti teha. Suur osa eksperthinnangus toodud töödest olid lisatööd. Uutes hinnapakkumustes sisaldus palju töid, mida ekspert ei olnud ette näinud, mistõttu on tegu täiendavate töödega. Uutes hinnapakkumistes oli palju töid, mis ei sisaldunud kostjatega sõlmitud lepingutes. Garantiitööde teostamine oleks pidanud toimuma garantii korras.
14.Kostjad taotlesid kahjuhüvitise vähendamist tuginedes VÕS § 140 lg 1. AL ekspertarvamuse kohaselt on HK ekspertarvamuses toodud tööde maksumus koos AL enda täiendustega 100 659,35 eurot. Eeltoodud summa moodustab 20 % kogu ehituse maksumusest. Seisuga 19.09.2013 olid kostjate tööd tegemata maksumuses 4984,34 eurot ehk vaid 5% ulatuses. Äärmiselt ebaõiglased on eksperdi arvutused seoses fassaadi värviga. Nõrkvoolu projekti koostamise kahju on summas 16636,57 eurot, kuid see oli hageja enda ülesanne. Arvestada tuleb, et hageja ei teatanud kostjatele õigeaegselt puudustest, mida oleks saanud kõrvaldada garantii korras. Hageja kahjunõude suuruseks on viiendik maja maksumusest, mis on kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostjate vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
15.Kostja I esitas 07.09.2015 hageja vastu vastuhagi, milles palus hagejalt kostja I kasuks välja mõista 81 512,52 eurot ja viivise 6840,30 eurot ning viivise edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni. Kostjad täpsustasid vastuhagi nõudeid 21.09.2015, 15.10.2015 ja 04.07.2016. Kostja I palus hagejalt välja mõista 60 263,80 eurot, millest 39 414,98 eurot on tasu täiendavate lisatööde eest, 4041,61 eurot on tasumata põhilepingu järgi, 3475,21 eurot tasumata elektrienergia eest, 832 eurot on tasumata materjalide kallinemise eest ja 12 500 eurot lisakokkuleppe järgi. Kostja II palus hagejalt välja mõista 18 380 eurot, millest 5880 eurot on tasumata põhilepingu järgi ja 12 500 eurot on tasumata lisakokkuleppe järgi. 30.11.2015 istungil loobusid kostjad vastuhagi nõudest summas 3475,21 eurot, mis puudutas tasu elektrienergia eest.
16.Kostjad loetlesid üles lisatööd, milliste eest jättis hageja tasumata. Kostjad mõistsid lisakokkuleppe sõlmimisel, et kui hageja ei tasu lisakokkuleppest tulenevat tasu 25 000 eurot, maksab ta lisatööde ja materjali kallinemisega seonduvad kulud vastavalt tegelikele kulutustele. Kui hageja oleks tasunud 25 000 eurot, oleks sellega loetud kostjate täiendavad kulud kaetuks. Vastuhagi esitamise ajaks oli põhilepingu summast 500 000 eurot tasumata 9921,61 eurot. Kostjate kulud lisaks lepingulisele 500 000 eurole, mida ei ole senini hüvitatud, olid summas 39 414,98 eurot, ehk kokku 539 414,98 eurot. Tööde lõpuleviimise
korral oleksid kostjad saanud hagejalt tasu 525 000 eurot tegelike kulude asemel. Samuti täpsustasid kostjad, et lisatööde tasu nõue summas 39 414,98 eurot on alternatiivne nõue VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud nõudele summas 25 000 eurot. Töövõtuleping lõppes tellija poolt lepingu ülesütlemisega ilma töövõtjate rikkumiseta. Kostjad oli sunnitud tegema tööde teostamisel vaheaja, sest hageja köögi paigaldajad ei olnud töid lõpetanud. 20.03.2017 seisukohtades täpsustasid kostjad, et neil on õigus nõuda kokkulepitud tasu VÕS § 655 lg 1 alusel, millest tuleb maha arvata see, mille töövõtja tellijapoolse lepingu ülesütlemisega kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks mõistlikult võinud omandada. Hageja vastuväited vastuhagile
17.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjad ei ole tõendanud ega välja toonud, millal nad sõlmisid kokkulepped vastuhagis märgitud ulatuses lisatööde tegemiseks. Materjalide kallinemise eest esitati arve 21.05.2012 ja see nõue on hagi esitamise ajaks aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Pooltevaheline lisakokkulepe nägi ette, et selles toodud summa pidi katma kõiki kostjate seni arveldamata summasid seoses materjalide kallinemisega. Lepingute lõpetamise hetkel oli kostjatel saamata 28 574,50 eurot, mis sisaldab lisakokkuleppes toodud 25 000 euro suurust lisatasu. Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et ta oli jätnud lepingute alusel tasumata 9921,61 eurot. Lisakokkuleppe punkti 4 kohaselt kattis see tasu kõiki kostjate lisakulutusi. Lisakokkuleppega lepiti kokku, et kostjatele makstav tasu ei saa tööde lõpetamise korral igal juhul ületada 525 000 eurot. Lepingute lõpetamise ajaks oli tasumata 28 574,50 eurot. Seetõttu ei saaks kostjate VÕS § 655 lg 1 alusel esitatav nõue nimetatud summat ületada. VÕS § 655 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, sest kostjad rikkusid lepingut. Alusetu rikastumise sätted reguleerivad lepinguvälistest suhetest tulenevaid nõudeid, kuid poolte vahel oli lepinguline suhe. Alternatiivse nõude esitamist summas 39 414,98 eurot ei ole kostjad põhistanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
18.Harju Maakohus võttis 05.05.2017 otsusega vastu kostjate loobumise vastuhagis toodud elektrienergia tasu nõudest summas 3475,21 eurot ja lõpetas eelnimetatud nõude osas menetluse. Maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 71 778,84 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 18.02.2015 kuni kahju hüvitise täieliku rahuldamiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostjate vastuhagi 75 168,59 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda, sh 4,42% ulatuses menetluskulud seoses vastuhagis esitatud ühest nõudest loobumisega. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja 12 195,52 eurot (sh 1800 eurot riigilõiv, 1000 eurot ekspertiisikulu ja 9395,52 eurot õigusabikulu).
19.Maakohtu otsuse kohaselt puudub pooltel vaidlus selle üle, et - hageja on Viimsis, Pringi külas, aadressil XXX asuva kinnisasja omanik; - hageja sõlmis tellijana 08.07.2011 kostjaga I kui töövõtjaga 08.07.2011 töövõtulepingu nr 62-11, mille kohaselt pidi töövõtja ehitama XXX kinnistule elamu; - hageja sõlmis 08.07.2011 kostjaga II samuti töövõtulepingu, mis oma tingimustelt oli identne hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepinguga; - töövõtulepingute objektiks oli elamu ehitamine XXX kinnistule; - töövõtulepingutele oli lisatud hageja hinnapakkumine, mille kohaselt koosnesid tööd 17 ehitusetapist; - kostja II on kostja I enamusosanik ja juhatuse liige;
-
kahe töövõtulepingu alusel kokku pidi hageja kostjatele ehituse eest tasuma 500 000 eurot ehk kummalegi kostjale 250 000 eurot; hageja ja kostjad sõlmisid 23.05.2013 lisakokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja tasuma kostjatele lisatasuna 5% lepingu kogumahust ehk kokku 25 000 eurot, mille võrra loeti lepingute kogumaksumus suurenenuks;
20.Hageja palus kostjatelt algses hagiavalduses välja mõista solidaarselt 142 245,50 eurot. 31.10.2016 istungil selgitas hageja, et lähtuvalt AL ekspertarvamusest oleks turuhinnast 100 659,35 eurot tulnud maha arvestada summa, mille hageja hoidis kokku, kuna kostjad ei täitnud lepingut lõpuni ehk lepinguline jääk 28 574,50 eurot. Hageja selgitas, et ta nõuab edaspidi kostjatelt kahju hüvitamist tulenevalt AL tuvastatud maksumusest. Seega vähendas hageja oma nõuet algselt hagiavalduses toodud summalt 142 245,50 eurot summani 72 084,85 eurot. Kuigi hageja ei esitanud kohtule selgesõnalist nõude vähendamise avaldust, oli kohtu hinnangul tegemist menetluse käigus nõude vähendamisega vastavalt TsMS § 376 lg 4 punktiga 2. Kohus märkis, et lähtub hagiavalduse lahendamisel hageja nõude vähendatud suurusest.
21.Kohus leidis, et tööde eelarve oli kostjale lepingu p 3.2 kohaselt siduv ning lõplik ja selle muutmine oli võimalik vaid lepingu punktis 3.5 toodud juhul. Pooled avaldasid samas lepingu punktis, et lepingu maksumus sisaldab endas tasu kõikide tööettevõtja tööde ja toimingute eest, samuti muid kulutusi, sh materjalidele ja seadmetele, mis on vajalikud või mida teostatakse, paigaldatakse või kasutatakse seoses tööde tegemisega vastavalt lepingule, kaasa arvatud tööd, materjalid jne, mida ei ole nimetatud lepingus ega selle lisades, kuid mis on mõistlikult arvestades vajalikud tööde teostamiseks, üleandmiseks ja sihtotstarbeliselt kasutamiseks.
22.Kostjatel oli õigus nõuda tööde eest lõplikku tasu siis, kui kõik tööd olid täielikult valmis. Kooskõlas lepingu p-ga 3.3 pidi hageja tegema kostjale esimese maksena ettemaksu 5000 eurot ning vastavalt punktile 3.4 pidid järgmised maksed toimuma üks-kaks korda kuus pärast teostatud tööde akteerimist, millest tasaarvestatakse proportsionaalselt ettemaks. Lepingu punkt 3.5 nägi ette, et viimase makse suuruseks tööde eest on 5% lepingu summast ning kostjal oli õigus esitada hagejale arve viimase makse tasumiseks üksnes pärast seda, kui lepingu objektiks olevale ehitisele on väljastatud kasutusluba ning kostja on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused (välja arvatud garantiikohustus), sealhulgas teostanud ja kõrvaldanud kõik tellija poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti või selle alusel eraldi esitatud pretensioonis märgitud vaegtööd.
23.Lepingu punkt 5.1.1 andis tellijale õiguse nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui tööettevõtja ei täida lepingu tingimusi. Lepingu punkt 7.1 andis kostjale õiguse nõuda lõpptähtaja muutmist juhul, kui tellija ei ole õigeaegselt täitnud oma lepingulisi kohustusi ja see takistab töö jätkamist või kui tellija soovil tuleb teostada täiendavaid töid. Lõpptähtaja muutmine tuli vormistada kirjalikult. Seega ei saanud kostja ainuüksi ühepoolselt väita, et teatud asjaolude esinemisel on lepingu tähtaeg automaatselt pikenenud. Kooskõlas punktiga
8.1.pidid tööd vastama RYL2000 üldistele kvaliteedi nõuetele. Kooskõlas punktiga 8.2. pidi töövõtja andma lõpetatud tööle garantii kaks aastat. Garantiiaeg pidi algama tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alla kirjutamisest tellija poolt, kuid mitte varem lepingu objektile kasutusloa andmisest. Järelikult ei saanud garantiiaeg alata enne, kui tööd olid lõpetatud ja tellija poolt vastu võetud.
24.Oma sisult analoogilise töövõtulepingu sõlmis hageja kostjaga II ning antud lepingu p 3.1 järgi pidi hageja kostjale tasuma samuti 250 000 eurot. Kohtule esitatud lepingust endast ei nähtu, et poolte ühiseks tahteks antud lepingu sõlmimisel oleks olnud jätta ainult mulje tehingu olemasolust või soov varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid kooskõlas TsÜS § 89 lõikega 1. Kohus nõustus hageja väitega, et töövõtulepingut ei pidanud kostja II isiklikult täitma. Kostja I juhatuse liikmena pidi ta füüsilise isikuna samas ise korraldama ehitustööde tegemist objektil. Antud juhul oli mõlemal kostjal sama sisuga kohustus ehitada valmis XXX elamu. Selle kohustuse täitmist ehk elamu valmisehitamist sai hageja nõuda vaid ühe korra vaatamata sellele, et tal oli kostjatega sõlmitud kaks lepingut. Seetõttu nõustus kohus, et kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt.
25.23.05.2013 kuupäevaga sõlmisid hageja ja kostjad lisakokkuleppe töövõtulepingutele. Lisakokkuleppe punktis 1 lepiti kokku, et kostjad kohustuvad kõik seni veel teostamata ehitustööd viima lõpuni vastavalt kokkuleppele lisatud ülesannete nimekirjale ja selles sätestatud tähtaegadele. Kostjad olid kohustatud tööde teostamisel järgima ülesannete nimekirjas loetletud üksikute tööde tähtaegu. Samuti nägi p 1 ette, et juhul, kui ülesannete nimekirjas sätestatud tööde teostamine on takistatud tellijast sõltuvatest asjaoludest, lükkub vastava töö teostamise tähtaeg edasi tellijast sõltuva viivitusega võrdse aja võrra. Mistahes informatsiooni puudumisel olid kostjad kohustatud sellest viivitamatult hagejat teavitama. Lisakokkuleppe p 2 järgi kohustus hageja tasuma kostjatele lisatasu 5% lepingu kogumahust ehk kokku 25 000 eurot, mille võrra loeti lepingute kogumaksumus suurenenuks. Viidatud lisatasu kuulus punkti 3 kohaselt kostja poolt hagejale väljamaksmisele 7 päeva jooksul pärast ehitusobjekti ja kogu kasutusloa taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmist hagejale. Lisakokkuleppe p 4 nägi ette, et lisatasu maksmisega loetakse kaetuks kõik kostjate poolt hagejale esitatud senini arveldamata rahalised nõuded seoses ehitusobjekti materjalide väidetava kallinemisega, va saunalava materjalide ja elektripistikute kallinemine.
26.Kokkuleppe punktis 5 kinnitas hageja tellijana, et tal ei ole pretensioone seni akteeritud tööde osas 23.05.2013 seisuga. Nimetatud kinnitus ei välistanud garantii alla minevaid defektseid ehitustöid ja –tooteid, samuti varjatud puudusi ja pretensioone ehitustööde kvaliteedi osas vastavalt ehitustööde lõppedes teostatavale ülevaatusele. Lisakokkuleppe antud punkti kohaselt pidid ehitustööd eelduslikult vastama lepingute punktis 8.1. nimetatud kvaliteedile ja ehitusprojektile. Sisepindade osas on märgitud, et tööd pidid vastama RYL 1 kvaliteedile. Antud lauseosa on lepingus maha tõmmatud ning sellele on üksnes kostjate esindaja HP oma allkirjaga lisanud „parandus õige“. Kas hageja sellise parandusega nõustus, kohtule esitatud lepingutekstist ei nähtu, mistõttu ei lugenud kohus tõendatuks, et pooled oleksid kokku leppinud nimelt esimeses kvaliteedi klassis. Punktis 6 kinnitasid pooled, et kokkuleppe sõlmimise ajaks oli nendevahelise jooksvate arvelduste kohaselt hageja tasunud kostjatele kokku 486 264,25 eurot, millest 458 223 eurot oli tasutud lepingujärgsete tööde eest ja 28 041,25 eurot materjalide kallinemise eest. Kokkuleppele lisatud ja poolte poolt allkirjastatud ajakavast nähtub, et pooled nägid ette detailse ajakava seni veel tegemata tööde teostamiseks. Kõik ehitustööd pidid tervikuna olema lõpetatud hiljemalt 02.08.2013. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et seisuga 02.08.2013 ei olnud töid kostjate poolt hagejale koos dokumentatsiooniga üle antud.
27.19.08.2013 saatis hageja kostjatele e-kirja, milles leidis, et on kostjatele tasunud 496 425,50 eurot ning ta ei ole enne maja valmimist nõus tasuma täiendavaid arveid. Kuigi kostjad on väitnud, et hageja oli tasunud kostjatele vähem märgitud summast, ei ole kostjad tõendanud oma väiteid selle kohta, kui palju hageja kostjatele siis tegelikult tasus. Ainult kostjate endi
poolt kohtule tabelina esitatud arvestus ei ole hinnatav tõendina, vaid kostjate seletusena. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjad oleksid hageja 19.08.2013 e-kirjale vastanud ning vastu vaielnud selles nimetatud summale. Kohus luges hageja 19.08.2013 e-kirjaga tõendatuks, et kirja saatmise ajaks oli hageja tasunud kostjatele lepingute alusel kokku 496 425,50 eurot.
28.16.09.2013 kell 11:27 saatis hageja esindaja kostjatele e-kirja, milles osundas, et kostjad on ehitajatena 11.09.2013 ehitusobjektilt lahkunud ja sellele järgnevalt viinud ära oma tööriistad. Hageja esindaja viitas, et sellise tegevusega on kostjad rikkunud lepingut. Hageja esindaja palus kostjatel viivitamatult vastata, kas nad jätkavad koheselt töödega või jätavad lepingud lõplikult täitmata. Objektilt lõpliku lahkumise korral paluti kostjatel tagastada puldid ja võtmed hiljemalt 16.09.2013 kella 17.00-ks. Kostjad asusid menetluse käigus väitma, et nad ei lahkunud objektilt mitte 11.09.2013, vaid 19.09.2013, kuid kostjad ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kostjad ei ole sisuliselt põhistanud, milliseid töid nad tegid objektil ajavahemikul 11.09.2013 kuni 19.09.2013. Ainuüksi asjaolu, et kaks kostja esindajat osales koos HK-ga tööde ülevaatamisel 18.09.2013, ei anna kohtule alust järeldada, et kostjad jätkasid ehitustöid kuni 19.09.2013. Kohus luges tõendatuks, et kostjad lõpetasid tööde tegemise 11.09.2013.
29.Kostjad vastasid hageja pöördumisele samal päeval ehk 16.09.2013 kell 16.49. Vastuses hagejale ei väitnud kostjad, et nad ei ole objektilt lahkunud. Kohus pidas ebausutavaks, et juhul, kui kostjad oleksid kirja saatmise ajal tegelikult töid jätkanud, ei oleks nad sellest hagejat teavitanud. Kostjad hoopis kinnitasid e-kirjas objektilt lahkumist 11.09.2013. Järelikult olid kostjad tööd objektil ühepoolselt lõpetanud 11.09.2013. Kostjad ei ole tõendanud, et tööde lõpetamise objektil 11.09.2013 tingis asjaolu, et kostjad ei pääsenud enam objektile. 16.09.2013 e-kirjas ei ole kostjad avaldanud, et hageja on takistanud nende pääsu objektile. Kostjad nõudsid hagejalt tööde jätkamise eeltingimusena 50% ulatuses seni veel maksmata tasu maksmist. Teiseks kostjate pakutud võimaluseks oli lepingu ülesütlemine ja kahju nõude esitamine kostjate poolt. Eeltoodud e-kirjast järeldas kohus, et kostjad sisuliselt keeldusid lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Kostjate nõue tasuda tööde jätkamise eeltingimusena 50% seni veel maksmata tasust, ei olnud kooskõlas lisakokkuleppe p-ga 3, mille kohaselt muutus kostjate lisatasu nõue sissenõutavaks alles alates ehitusobjekti ja kogu kasutusloa taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmist. Seega ei saanud kostjad oma lepinguliste kohustuste täitmisest ajutiselt keelduda VÕS § 110 lg 1 mõistes, sest nende tasunõue ei olnud sissenõutavaks muutunud. Samuti leidis kohus, et kostjate avaldus, mille kohaselt nad ei olnud nõus ilma lisatasu maksmiseta töid lõpetama ja soovisid ilma lisatasu maksmiseta ise lepinguid lõpetada, on hinnatav VÕS § 114 lõikes 4 toodud teatena kohustuste mittetäitmise kohta. Selline keeldumine andis hagejale VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt mõistliku põhjuse eeldada, et kostjad ei täida lepingulisi kohustusi ka edaspidi.
30.Hageja esindaja vastas kostjatele 16.09.2013 kell 18.00 ja leidis, et kooskõlas lisakokkuleppega on kostjatel õigus nõuda tasu pärast tööde lõpetamist. Hageja leidis, et kostjad on korduvalt lepingut rikkunud, sest töid ei ole teostatud vastavalt ajagraafikule ning kirja saatmise ajaks olid kostjad objektilt lahkunud. Hageja kinnitas, et ta on valmis tasu maksma kooskõlas sõlmitud lepingutega. Hageja palus kostjatel koheselt ilma täiendavate ettemaksudeta jätkata lepingute täitmist. Ehitustööde kohese mittejätkamise korral palus hageja kostjatel anda hagejale viivimatult üle kõik ehitustööde jätkamiseks vajalik. Kohus leidis, et antud e-kiri ei sisaldanud avaldust lepingust taganemise kohta. Ekirjast võib järeldada üksnes seda, et kui kostjad ei nõustu töid jätkama, loeb hageja
lepingulise suhte poolte vahel lõppenuks. Vaidlus puudub selle üle, et hageja 16.09.2013 pöördumisele kostjad koheselt ei reageerinud. Samuti ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et nad oleksid pärast kirja saamist objektil töid jätkanud kuni enda väidetud kuupäevani 19.09.2013.
31.Kohus nõustus hagejaga, et kostjad rikkusid lepingut oluliselt sellega, kui nad pärast lepinguliste tööde valmimise tähtaja möödumist objektilt lahkusid ega jätkanud töödega. Tööde katkestamiseks puudus kostjatel mistahes õiguslik alus. Tegemist oli olulise lepingulise kohustuse rikkumisega, mis ei olnud vabandatav. Samuti nõustus kohus hageja väitega, et olulise rikkumise ja kostjate selgesõnalise keeldumise tõttu täita lepingulisi kohustusi, ei pidanud hageja andma kostjatele VÕS § 114 ja § 116 lg 4 mõistes täiendavat tähtaega. Lepingust taganemiseks olid olemas materiaalsed eeldused. Küll aga ei nõustunud kohus sellega, et lepingust taganemiseks olid täidetud formaalsed eeldused. Kuigi seadus ei sätesta lepingust taganemise avaldusele vorminõudeid, ei saa kohtule esitatud tõenditest järeldada, et hageja 16.09.2013 pöördumisi pidid kostjad mõistma kui lepingust taganemise avaldusi. Kostjad vastasid hageja pöördumisele alles 23.09.2013. Antud e-kirjast järeldas kohus, et kostjad said hageja pöördumisest aru viisil, kus hageja ütles kostjatega sõlmitud lepingu üles, mitte ei taganenud sellest. Kuna kohtu hinnangul ütles hageja lepingud üles, mitte ei taganenud nendest, ei ole asjakohased kostjate väited lepingutest taganemise tühisuse kohta. Kuivõrd hageja ütles lepingud üles kostjate rikkumise tõttu, oli hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Kuna hageja vähendas menetluse kestel oma nõuet ning tugines nõude rahalise ulatuse määramisel HK ekspertiisis märgitud puudustele ning AL tuvastatud ehitustööde maksumusele, ei oma enam sisulist tähtsust see, milline oli ehitustööde maksumus Steil Eksklusiiv OÜ-ga sõlmitud lepingus.
32.Kostjate väited, milliste kohaselt oli nende lepinguliste kohustuste rikkumine ehk ehitustööde tähtaegne lõpetamata jätmine ja objektilt lahkumine tingitud puudulikust projektdokumentatsioonist, on jäänud põhistamata ja tõendamata. Kostjad ei ole konkreetselt välja toonud neid olulisi puudusi projektdokumentatsioonis, mis ei võimaldanud ehitustöid tähtaegselt lõpetada ning mis tõid kaasa vajaduse objektilt lahkuda töid lõpetamata 11.09.2013. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostjad oleksid pöördunud hageja poole nõudega kõrvaldada projektis esinevad puudused või taotlusega pikendada lepingutes kokku lepitud tööde tähtaegu projektis esinevate puuduste tõttu. Asjakohatud ja poolte vahelistele kirjalikele kokkulepetele mittevastavad on kostjate üldsõnalised väited, et kuna pärast lisakokkuleppe sõlmimist hageja viivitas projektdokumentatsiooniga, olevat sellest tulenevalt tähtaeg automaatselt pikenenud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalusele elamule oli väljastatud ehitusluba. Kohus nõustus hagejaga, et ehitusloa väljastamine elamule tõendab, et selle aluseks pidi olema vähemalt minimaalsetele ehitusseaduse nõuetele vastav projektdokumentatsioon.
33.Kohtule esitatud elamu projektist nähtub, et selle oli koostanud HN. Projekt on pealkirjastatud kui „eelprojekti osa“. Kuigi projektis oli märge, et kõiki selle jooniseid ei võinud kasutada tööprojektina, puudub vaidlus selle üle, et sisuliselt kasutasid kostjad kohtule esitatud projekti ehitamisel. Kostjad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks olnud ehitamine mõnes osas võimatu tööprojekti jooniste puudumise tõttu või et kostjad oleksid pöördunud hageja poole nõudega väljastada neile tööprojekti joonised. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjad oleks jooniste puudumise tõttu taotlenud lepinguliste tööde tähtaja pikendamist. Kostjate esindaja 30.03.2012 e-kirjast hagejale ja HN-le nähtub, et kostjad soovisid arhitektilt joonise tegemist, milles oleks kajastatud vertikaalprusside paiknemine. Mis joonisega täpselt tegu oli, kas kostjad selle
said ning kas või millisel viisil takistas joonise puudumine tööde tähtaegset valmimist, ei saa esitatud tõendist ega kostjate menetlusdokumendist järeldada.
34.Kostjate e-kirjavahetusest HN ja TK-ga 25.11.2011 kuni 27.11.2011 nähtub, et kostjad küsisid, millal on valmis uste spetsifikatsioonid. HN selgitas, et uste spetsifikatsioonid teeb sisekujundaja ja saatis kostjatele sisekujundaja andmed. Kas või millisel määral tõi antud küsimus kaasa ehitustööde tähtaegse mittevalmimise, ei nähtu ei tõendist ega kostjate menetluses esitatud seisukohtadest. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostjad said sisekujunduse projekti ligi aasta enne lepinguliste tööde tähtaja saabumist 02.08.2013. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et sisekujunduse arhitekt TK saatis HN-le 17.04.2012 edasi sisekujunduse projekti joonised, mis tema väidete kohaselt saadeti samal päeval edasi kostjatele. 25.04.2012 saatis TK kostjatele ja HN-le edasi XXX põrandate ja seinte viimistlusjoonised, niiskete ruumide detailjoonised ja viimistlusmaterjalide spetsifikatsioonid. 26.04.2012 saatis TK kostjatele edasi Tulikivi Tallinna stuudio koostatud kamina eskiisi. 26.04.2012 saatis TK HN-le ja kostjatele Kimsi tee elamu põrandate plaani koos täiendavate selgitustega kasutatavate materjalide kohta. Samuti saatis TK 26.04.2012 TN-le ja kostjatele sauna ja dušširuumi klaasseina joonise. Tunnistajana 31.10.2016 istungil ütlusi andnud TK sõnul valmis elamu sisekujunduse projekt järk-järgult, sest tellija ei olnud arhitektiga tähtaega kokku lepitud. 17.04.2012 saatis tunnistaja korruste plaanid, mille hulgas olid vaheseinad, ripplaed ja valgustite plaanid. Projekti osad saatis tunnistaja HN-le, kes koordineeris projekti erinevaid osi. Pärast 25.04.2012 saatis tunnistaja detailjoonised ja viimistluse spetsifikatsioonid. Järgmistel päevadel kuni 30.04.2012 saatis tunnistaja sisearhitektuurse osa materjalide hinnapakkumised. Edasi tuli tunnistaja sõnul projektis ette ka muudatusi, kuid mitte olulisi. Tunnistaja ütlused sisekujunduse projekti erinevate osade saatmise kohta on kooskõlas kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Tunnistaja TK selgitas, et ta saatis projekti kostjatele aprillis 2012 ning paberkandjal viidi projekt objektile kahes kaustas, mis võeti kostjate objektijuhi poolt vastu 26.07.2012. Kostjad ei esitanud tunnistaja sõnul talle etteheiteid projektis esinevate puuduste kohta. Kostjad esitasid kohtule kostja II e-kirja HK-le ja hagejale 28.06.2013, milles kostja avaldas arvamust, et muutmised seavad lõpptähtaja kahtluse alla. E-kirjast ei ole võimalik järeldada, millise muutmisega kostjate arvates tegu oli. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud ühegi olulise projektimuudatuse tegemist, mis takistas tööde lõpetamist seisuga 02.08.2013 ning tingis kostjate objektilt lahkumise 11.09.2013.
35.HK on Ehitusekspertiisibüroo OÜ esindajana koostanud 19.11.2013 hinnangu XXX ehitustöödele. Hinnangu andmise eesmärgiks oli tuua seisuga 18.09.2013 välja lõpetamata või ümber tegemist vajavate tööde loetelu. HK hinnangus märgitu kohaselt olid tööd tegelikult kõigis 17. etapis hageja poolt vastu võetud ja arvamuses märgitud ulatuses ka välja makstud. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et tööd olid HK arvamuses märgitud ulatuses akteeritud ja vastu võetud. Vaatamata sellele leidis kohus, et hagejal oli õigus tugineda töödes esinevatele puudustele. Poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppe punktis 5 oli selgelt märgitud, et hagejal pretensioonide puudumine lisakokkuleppe sõlmimisel hetkel ei välistanud tema õigust esitada pretensioone ehitustööde kvaliteedile vastavalt tööde lõppemisel teostatavale ülevaatusele. Seega ei ole põhjendatud kostjate väited, et hageja võis viidata puudustele vaid nendes töödes, mis olid tehtud pärast 23.05.2013.
36.Tööde esimese etapi osas on HK oma ekspertarvamuses leidnud, et kostjad jätsid rajamata arhitektuursel joonisel AE-1302 märgitud peatrepi betoonist vundamendi. Trepi rajamiseks tuli eksperdi hinnangul kiviparkett eemaldada, kaevata süvend, teha soojustus, valada ning taastada kiviparkett. Kostjad vaidlesid antud eksperdi väitele vastu ja leidsid, et treppi ei
olnud joonistel kajastatud, kuigi kohtule esitatud projekti joonisest see nähtub. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes selgitas HK, et hageja maksis raha trepi eest välja, kuigi treppi ega selle vundamenti tegelikult ei rajatud. Seega tasus hageja töö eest, mida tegelikult ei tehtud. Kohus leidis, et kostjate vastuväited ekspertarvamusele ei ole põhjendatud.
37.Tööde II etapi osas leidis HK, et tööd olid hageja poolt välja makstud summas 57 200 eurot koos käibemaksuga. Kostjate rajatud kinosaali uksed olid kõrgemad, mistõttu oli hageja tellinud kolmandatelt isikutelt silluste aluse kinniehitamise. Pesuköögist koridori viiv ukseava oli laotud liiga kitsas ja hageja tellis kolmandalt isikult ava suurendamise. Samuti olid kostjad jätnud tegemata peaukse sisemise pale vuugi täitmise. Ekspert kirjeldas arvamuses töid ja nende mahtu, mis olid vajalikud puuduste kõrvaldamiseks. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes selgitas HK, et puuduste tuvastamisel seoses ukseavade ja ustega ta mõõtmisi ei teinud, sest ehitise mõõdistamine ja dokumenteerimine oli ehitaja ülesandeks. Küll aga nähtus tema sõnul ekspertarvamusele lisatud fotost, et ukse kohal oli tühimik ja midagi oli tehtud valesti. Kostjate väidete kohaselt tehti kinosaali uksed kooskõlas hageja sisekujundaja antud mõõtudega. Pesuköögist tehnoruumi viiv ukseava tulenes projektist. Peaukse ümbrus jäi tegemata, sest puudus projektlahendus. Kostjate viidatud väited on jäänud paljasõnalisteks. Poolte vahel sõlmitud lepingute kohaselt pidid kostjad rajama elamu siseseinad ja uste avad kooskõlas projektiga ning tooma objektile siseuksed. Seega lasus kostjatel lepinguline kohustus tagada, et uste avad ja paigaldatud uksed on omavahelises sobivuses. Kostjad ei ole tõendanud, et mõne töö tegi nende asemel ära mõni teine ettevõte, kelle tegevuse eest nad ei vastuta. Hageja tasus kostjatele tehtud tööde eest.
38.Tööde IV etapi osas selgitas HK, et tööde eest oli hageja poolt kostjatele makstud summas 86 800 eurot koos käibemaksuga. Ekspert leidis, et fassaadi krohv oli kolmes erinevas toonis, samuti esines fassaadide mehhaanilisi kahjustusi ja määrdumist. Eksperdi hinnangul tuli puuduste kõrvaldamiseks terve fassaad üle värvida. Fassaadi laudise toon oli kõikuv ja termotöödeldud lauad vajasid üle õlitamist. Ekspert kirjeldas puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid ja nende mahtu. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes selgitas HK täiendavalt, et fassaadil asuvad termotöödeldud lauad olid väga ebaühtlase tooniga, mida sai ühtlasemaks muuta laudade õlitamisega ilma, et peaks laudise lahti võtma. Laudade paigaldamisel oleks ehitaja saanud panna ühte tooni lauad kõrvuti. Kohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt ei olnud fassaadil eri tooni krohvi kasutamisest tulenevad erisused nähtavad või esinesid erinevused ainult aknapalede osas. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi pädevuses ja tema tehtud järelduste põhjendatuses seoses fassaadi krohviga. Kostjate vastuväited ei ole tõendatud ning on ebausutavad, arvestades asjaolu, et menetluse käigus tunnistasid kostjad algselt tooni erinevusi mitte ainult aknapalede, vaid kogu fassaadi osas tervikuna. Kostjate väide, mille kohaselt tulenes fassaadil kasutatud laudise toonide erinevused puidu eripärast, on iseenesest õiged, kuid ei anna samuti alust kahelda eksperdi järelduste põhjendatuses. Kostjad on ise esitanud kohtule fotod objektist, mis on tehtud 2013. aasta augustis ja septembris ning neilt nähtub, et välisfassaadile paigaldatud termopuidust laudis oli erinevates toonides. Sama nähtub ekspertarvamusele lisatud fotodest. Erinevat tooni lauad oli kostjatel võimalik paigaldada nende toone arvestades, kuid kuna seda ei tehtud, on tulemus kirju ja ebaesteetiline. Kohtul puudus alus kahelda eksperdi järeldustes, et puudust oli võimalik kõrvaldada laudade üle õlitamisel.
39.Tööde V etapis leidis ekspert HK, et tööd olid hageja poolt täielikult summas 34 500 eurot koos käibemaksuga välja makstud. Ekspert leidis, et katusekattes esines veelompe, mille
põhjuseks oli ebakorrektselt ette valmistatud alus ja ebaõiged kalded. Ekspert kirjeldas puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid ja nende mahtu. Kostjad pidasid eksperdi järeldusi ebaõigeteks ja leidsid, et paigaldatud PVC katte puhul olid lubatud väikesed lombid. Kostjad esitasid kohtule väljavõtte standardist EVS 920-5:2015, mille punkti 7.1. kohaselt ei tohi lahekatustel seisev vesi moodustada hüdroisolatsiooni peal üle 15 mm sügavusega lompe. Kohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud oma väidet, milliste kohaselt jäid lombid elamu katusel lubatud piiridesse. Tegemist on kostjate paljasõnalise väitega. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes nõustus HK, et kuni 15 mm lombid lamekatustel on lubatud ning tunnistaja ei mäletanud, kas ta fikseeris lompide sügavuse. Samas eeldas HK, et tuvastatud lombid ei vastanud tolerantsidele. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi järelduste õigsuses olukorras, kus kostjad ei ole tõendanud vastupidist ehk asjaolu, et katusel asuvate lompide sügavus ei ületanud 15 mm.
40.Ekspertarvamuse kohaselt oli hageja tööde eest VI etapis kostjatele 43 000 eurot koos käibemaksuga välja maksnud. HK leidis, et kostjad olid jätnud paigaldamata silikoontihendi köögi klaasfassaadi nurka ja elutoa klaasfassaadi sisenurka. Osades ruumides olid paigaldamata lisakokkuleppes ette nähtud roostevabad käepidemed. Välisuste mantellehed olid kõverad. Välisustel puudus lukustus. Lõpetamata oli garaažiukse tihendamine ja üle olid andmata garaažiukse kaugjuhtimispuldid, mistõttu pidi hageja tellima ukse paigaldajalt automaatika vahetamise ja uued puldid. Ekspert kirjeldas tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid ning nende mahtu. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes selgitas HK täiendavalt, et välisuks oli objektile paigaldatud, kuid ilma lukustuseta. Kohus luges kostjate vastuväiteid põhjendamatuteks. Esiteks on kostjad selgelt nõustunud, et seisuga 18.09.2013 olid osad tööd lõpetamata ning roostevabad käepidemed paigaldamata. Kosjad olid objektilt lahkunud juba 11.09.2013. Järelikult jäid lepingulised tööd tegemata. Kostjate väited, milliste kohaselt pidi välisukse lukustuse eest tasuma hageja, on jäänud tõendamata. Kostjad ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, miks ei kuulunud välisukse paigaldamise kui lepingulise töö hulka välisukse lukustuse paigaldamine. Kostjate väited kellegi teise poolt garantii korras puuduste kõrvaldamisele on asjakohatud ja tõendamata. Hageja ees vastutasid kostjad oma lepinguliste kohustuste täitmise eest. Kuna töid ei olnud veel üle antud ega lõpetatud, ei saanud tegemist olla garantiitähtaja jooksul avastatud ja garantiikorras kõrvaldatava puudusega. Väited selle kohta, et uus automaatika paigaldati garaaži ustele selleks, et takistada kostjate ligipääsu objektile, on tõendamata. Hageja esindaja nõudis kostjatelt 16.09.2013 e-kirjas pultide tagastamist, kuid kostjad ei ole tõendanud garaažiuste pultide tagastamist. Järelikult tuli paigaldada uus automaatika.
41.HK ekspertarvamuse kohaselt olid tööd VII etapis hageja poolt summas 12 400 eurot koos käibemaksuga välja makstud. Ekspert leidis, et kostjad olid muutnud teise korruse väikeste pesuruumide ja garderoobide vahelise seina paksust pärast uste valmimist, et oleksid tagatud pesuruumide projektikohased mõõdud ja plaatimisel tervete plaatide kasutamine. Muudatuse tõttu oli eksperdi hinnangul vajalik ümber teha uste lengid. Kostjad heitsid eksperdile ette, et seinte paksust muudeti sisearhitekti nõudel, kes soovis kasutada pesuruumis ebatavalist plaatimisviisi. Kostjate väide on menetluses jäänud tõendamata ning on asjakohatu. Kostjad ei ole põhistanud, kuidas välistab sisearhitekti nõudel seina paksuse muutmine vajaduse tagada ustele sobivate lengide paigaldamine.
42.Ekspertarvamuse kohaselt olid tööd IX etapis hageja poolt kostjatele täies ulatuses summas 19 500 eurot välja makstud. Ekspertarvamuses märgitu kohaselt selgus ilmade jahenedes, et katel ei töötanud õigesti, andis pidevalt häiret ja elamu ei läinud soojaks. Katla
ülevaatamisel selgus, et katlas asuv ringluspump ei töötanud ning küttetorustikus ei olnud piisavas koguses soojuskandjat. Ekspert leidis, et probleemi kõrvaldamiseks tuleb paigaldada uus tsirkulatsioonipump ja otsida üles soojuspumba viga. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes avaldas HK, et ta enam ei mäletanud, kas probleem avaldus juba septembris või tekkis see paikvaatluse ja kirjaliku ekspertarvamuse koostamise vahepeal. Kostjad leidsid esmalt, et puuduse kõrvaldamine peaks toimuma garantiikorras. Seejärel asusid kostjad väitma, et nad teostasid nõuetekohaselt küttesüsteemi tasakaalustamise ja häälestamise ning hageja ei esitanud selle kohta pretensioone. Viimane kostjate väide on jäänud tõendamata. Kostjate viited garantiikorras puuduse kõrvaldamisele ei ole samuti asjakohased, sest tööd ei olnud veel hagejale üle antud ning tegemist ei olnud garantiiperioodi jooksul tuvastatud puudusega.
43.Ekspertarvamuse kohaselt olid tööd X etapis hageja poolt kostjatele summas 30 000 eurot välja makstud. Seisuga 18.09.2013 oli teostatud kaabeldus, kuid pistikud ja lülitid tarnis hageja, kes lasi need ka kolmanda isiku poolt paigaldada. Kostjad olid jätnud üle andmata teostusdokumentatsiooni ning teostamata elektripaigaldise kontrollmõõdistamise. Mitmed kostjate paigaldatud kaablid olid katki või ei olnud ühendatud ette nähtud jaotuspessa, mistõttu tuli hagejal tasuda täiendavalt kaablite parandamise ja ümbergrupeerimise eest. Valveseadmete tarne ja paigalduse tellis hageja kolmandalt isikult, sest seisuga 18.09.2013 oli objektile toodud hageja vallasvara (sealhulgas köögimööbel ja seadmed) ning selleks ajaks ei olnud kostjad terviklikku valvesüsteemi välja ehitanud. Garaažis oli kaabeldus tehtud pinnapealselt ja seina korrektseks viimistlemiseks tuli eksperdi hinnangul kaabelduse ette rajada metallkarkassil ühepoolne kipskartongplaatidest kergsein ja teostada selle viimistlus. Ekspert märkis oma arvamuses ka täiendavate parandustööde mahud. Kostjad pidasid eksperdi väiteid alusetuteks. Pistikud ja lülitid paigaldas TK ettevõte. Juhtmeid ei lõhkunud kostjad, vaid hageja alltöövõtja, kes paigaldas kesktolmuimejat. Kostjatel puudus kohustus tagada valvesignalisatsiooni olemasolu hageja vara kaitseks. Valgustitega seotud tööd ei olnud lepingulise hinna sees. Kostjad esitasid kohtule ka OÜ Pink arve, mis oli esitatud OÜ-le Maitim XXX pistikupesade ja lülitite eest. 31.10.2016 tunnistajana ütlusi andnud TK möönis, et tema ettevõte võis tarnida objektile pistikud ja lülitid. TK ei avaldanud, et tema ettevõtte teostas paigaldustöö. Kohus leidis, et kostjate etteheited ekspert HK järeldustele on põhjendamatud ja tõendamata. Elektritööd koos pistikute ja lülitite paigaldamisega, samuti nõrkvoolutööd ja valveseadmete paigaldus olid kostjate lepingulisteks kohustusteks kooskõlas lepingutele lisatud hinnapakkumisega. Hageja tasus nende tööde eest kostjatele täielikult, kuid vaatamata sellele pidi hageja ise tellima seadmed. Valgustitega seotud tööd ei kuulunud lepinguliste tööde hulka, kuid nende osas ei ole ekspert kostjatele oma arvamuse punktis 5.4.10 etteheiteid teinud. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et kaabelduse rikkumine ei olnud seotud nende tegevusega.
44.Ekspertarvamuse kohaselt oli tööd XI etapis hageja poolt kostjatele summas 18 600 eurot välja makstud. Seisuga 18.09.2013 olid kostjad paigaldanud sanitaartehnika konstruktsioonide sisesed osad ja vannid. Valamute, segistite ja wc-pottide paigalduse oli hageja tellinud kolmandalt isikult. Pärast valamute paigaldust selgus, et hoone teisele korrusele minev sooja vee ringlustorustik oli suletud asendis, mistõttu tuli rajada täiendav ava teise korruse pesuruumi seina ja kraan avada. Samuti märkis ekspert, et projekti kohaselt pidi hoone välispiirdel olema kaks kastmiskraani, kuid kostjad olid paigaldanud ühe. Ekspert loetles arvamuses vajalikud täiendavad tööd ja nende mahu. Kostjad heitsid ekspertarvamusele ette, et nad ei paigaldanud vanni, kuna vann koos puuduvate osadega saabus alles 2013. aasta septembris. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatu vastuväitega. Kostjad on järelikult tunnistanud, et vann jäi paigaldamata. Kostjatel puudus õiguslik alus
lahkuda objektilt 11.09.2013 ilma töid lõpetamata. Seoses kastmiskraaniga väitsid kostjad menetluses esmalt, et täiendava kastmiskraani paigaldamine ei kuulunud lepinguliste tööde hulka. Menetluse käigus muutsid kostjad oma seisukohta ning asusid väitma, et kraani otsad olid välja toodud kahte kohta. Viimasest väitest järeldas kohus, et kostjad siiski möönsid kohustust paigaldada kaks kastmiskraani, kuid tegelikult jäid need paigaldamata. Väited nõuetekohaste kraanide paigaldamise kohta on jäänud tõendamata.
45.XII etapi tööde osas leidis ekspert HK, et tööd olid hageja poolt kostjatele summas 58 000 eurot välja makstud. Seisuga 18.09.2013 tuvastas ekspert, et kostjate alltöövõtja oli rikkunud 2013. aasta juunis teise korruse magamistoa roosa tapeedi. Teise korruse suure magamistoa tapeet oli kostjate elektrikute poolt määritud. Eeltoodu tõttu oli hageja tellinud täiendava koguse tapeeti ja lasi tapeetimistööd lõpetada oma tapeetija poolt. Kostjate rajatud köögi veinikülmiku nišši kipskartongsein kaldus kuni 14 mm vertikaalist kõrvale, mis ekspertarvamuse kohaselt ei vastanud lepingutes kokku lepitud RYL kvaliteedi nõuetele. Töö tuli eksperdi hinnangul ümber teha. Kuna kostjad viisid objektilt 19.09.2013 ära tellitud põrandaliistud, ostis hageja uued liistud ja lasi need kolmandal isikul paigaldada. Kostjad olid jätnud tihendamata parketi paisuvuugid. Samuti oli hageja tasunud kolmandale isikule dekoratiivvärvi paranduste eest. Kostjad ei olnud paigaldanud köögi ja tuulekoja põrandakatteid. Katlaruumis oli hageja poolt üle värvitud määrdunud seinad ja lagi ning vuugitud seina ja põranda liide. Garaaži betoonpõrand oli ehitaja poolt jäetud ilma tolmutõkketa. Ekspert esitas ekspertarvamuses tööde loetelu ja mahud, mis olid vajalikud puuduste kõrvaldamiseks. Kostjad leidsid, et tapeetimine ei olnud nende lepinguliseks tööks, kuigi tapeedid said pandud. Väited tapeedi rikkumisest on ebaõiged, sest seda teostas sisekujundaja valitud spetsialist. Põrandaliiste ei olnud algselt projektis ette nähtud. Põrandaliistude paigaldus viibis hageja siseuste paigalduse viibimise tõttu. Parketivuugid olid paigaldatud, kuid sisekujundaja soovis need asendada silikoonvuugiga, mida ei saanud kohe paigaldada. Garaažipõranda tolmutõkke paigaldus oli ette valmistatud, kuid kostjad ei saanud seda paigaldada juurdepääsu puudumise tõttu. Katlaruumis põhjustasid viimistluse parandamise vajaduse hageja tellitud kesktolmuimeja paigaldajad. Kohus leidis, et kõik kostjate etteheited eksperdi järeldustele on põhjendamatud, sest need ei ole tõendatud. Kostjad on omaks võtnud, et nad teostasid tapeetimise tööd ning kostjad ei ole tõendanud, et keegi teine rikkus tapeedid või viimistluse katlaruumis. VÕS § 640 lg 2 kohaselt kandsid kostjad ka töö juhusliku hävimise riisikot kuni töö üleandmiseni. Muus osas on kostjad sisuliselt omaks võtnud, et tööd jäid lõpetamata. Kostjatel puudus õiguslik alus lahkuda objektilt 11.09.2013 ja kostjate kohustuseks oli tööd lõpetada.
46.Tööde XIII etapi osas leidis ekspert, et tööd olid hageja poolt kostjatele summas 13 000 eurot välja makstud. Ekspert leidis, et saunalava oli hageja soovil tarnitud kolmanda isiku poolt, mistõttu tuli teostatud tööde maksumusest maha arvata lava maksumus. Lisatööna tellitud kadakaseibidest seinapaneelide liitekohad olid häirivalt nähtavad, sest kostjad ei olnud kasutanud vuukide hajutamiseks eri suurusega kadakaseibe. Paigaldamata oli sauna ja aurusauna esine klaassein ja tarnimata aurusauna seadmed. Ekspert esitas loetelu puuduste kõrvaldamiseks vajalikest töödest ja toimingutest. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes avaldas HK täiendavalt, et ta ise selgitas plaatijale, kuidas tööd teha, et see oleks visuaalselt esteetiline. Kohus leidis, et kostjate vastuväited on jäänud tõendamata. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja andis nende tööle kadakaseibide paigaldamisel kiitva hinnangu. Kohus luges HK ütlustega tõendatuks, et kostjatele selgitati enne tööde tegemist, kuidas töid teha, kuid antud juhist kostjad ei järginud. Muus osas on kostjad sisuliselt nõustunud, et lepingutes toodud tööd jäid tegemata ja seadmed objektile paigaldamata.
47.Ekspertarvamuse kohaselt olid tööd XIV etapis hageja poolt kostjatele summas 13 000 eurot välja makstud. Seisuga 18.09.2013 oli vajalik teha ventilatsioonitorustiku läbipesu, sest 2012. aasta sügisel olid torustiku otsad katmata, mistõttu sattus ehitusaegne tolm torusikku. Teostamata oli süsteemi seadistus ja mõõdistus. Paigaldamata oli kostjate poolt teise korruse koridori ventilatsiooniplafoon, esimese korruse wc ventilatsiooniplafoon ei olnud kinnitatud õhutihedalt. Hoone kasutamisel selgus eksperthinnangu kohaselt, et olemasolevate ventilatsioonitorude katusel asuvad läbiviigud ei ole ilmastikukindlad, mistõttu oli vajalik täiendav isoleerimine. Ekspert kirjeldas puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid ja nende mahtu. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes avaldas HK täiendavalt, et tal on olemas fotod, millest nähtuvalt olid tööde tegemise ajal ventilatsioonitorustiku avad katmata. Puhastustööde akti eksperdile ei esitatud. Kostjad leidsid, et neid ei teavitatud torustiku puhastamise vajadusest. Samuti väitsid kostjad, et torustiku avad olid suletud ja samal ajal tolmuseid töid ei tehtud. Ventilatsioonisüsteem häälestati enne kipsplaatide sulgemist. Teise korruse ventilatsiooniplatvormi muutmine oli sisearhitekti soov ning läbiviikude tihendamise tegi kostjate alltöövõtja. Teise korruse koridori plafoon jäi paigaldamata, sest sisekujundaja ei leidnud sobilikku lahendust. Kohus leidis, et kostjate väited on menetluses jäänud tõendamata. Kohus luges tunnistaja HK ütlustega tõendatuks, et ventilatsioonisüsteem oli jäetud sulgemata tööde tegemise ajal. Kostjad ei ole tõendanud süsteemi puhastamist ega häälestamist. Kostjad ei ole põhistanud, miks nad ei vastuta oma alltöövõtjate tegevuse eest. Osaliselt on kostjad tunnistanud, et tööd jäid teostamata, kuid objektilt lahkumiseks puudus kostjatel õiguslik alus.
48.Tööde XVI etapis leidis ekspert HK, et metallkonteinerite lohistamisega oli kraabitud ca 10 m2 kiviparketti, mis tuli asendada. 27.03.2017 istungil tunnistajana ütlusi andes avaldas HK, et ta nägi ise konteinerit, mis kahjustas laotud kivi. Samuti selgitas ekspert, et ta teavitas kõigist puudustest kostjaid. Kostjad leidsid esmalt, et kiviparketi vigastuste suurus on üle paisutatud. Seejärel asusid kostjad väitma, et neid ei teavitatud kiviparketi rikkumisest ja fotod ei viita, et kahjustused on tekitatud konteineriga. Kohus leidis, et kostjate väited on tõendamata ja põhistamata. HK ütlustega on tõendatud, et kostjaid teavitati puudustest, lisaks viibisid kostjate esindajad isiklikult juures 18.09.2013 ülevaatusel, kus kõik puudused fikseeriti. Asjas ei oma tähtsust see, millega täpselt kiviparketti kahjustati, sest kostjad vastutasid kuni üleandmiseni iga juhusliku kahjustumise eest VÕS § 640 lg 2 alusel. Kahjustuse olemasolu on tõendatud ekspertarvamuse ja sellele lisatud fotodega. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, milline oleks nende arvates olnud kohane vigastuste kõrvaldamise maht.
49.Ekspertarvamuse kohaselt olid tööd XVII etapis hageja poolt kostjatele summas 15 000 eurot välja makstud. Seisuga 18.09.2013 oli rajamata piirdeaed Kimsi tänava, XXX ja riigimaa pool. Aia sokkel oli riigimaa ja XXX pool paigaldatud liiga kõrgele ja tuli ca 100 mm madalamaks lasta. Projektis ette nähtud tiibvärav ja käiguvärav olid paigaldamata ning kivist aiapostid osaliselt krohvimata. Rajamata oli jäetud ehitusprojektis ette nähtud terrass. Ekspert loetles arvamuses teostamist vajavad tööd ja nende mahud. Lisaks oli ekspertarvamuses märgitu kohaselt kostjatel jäänud tegemata objekti lõpukoristus. Ekspert ühtlasi märkis, et kuna kostjad ei olnud üle andnud teostusdokumentatsiooni, ei olnud ilma täiendavate kulutusteta võimalik taotleda hoonele kasutusluba. Teostusdokumentatsiooni esitamata jätmisele kui puudusele on ekspert viidanud igas tööde etapis. Kohus leidis, et kostjate vastuväited eksperdile on taas jäänud tõendamata. Kostjad ei ole tõendanud, et nende rajatud aia sokli kõrgus oleks olnud kooskõlas projektiga. Tööde lõpetamata jätmist on kostjad möönnud. Terrassi ehitamine oli kostjate lepinguliseks kohustuseks
lisakokkuleppe punkti 4 järgi ning projekti joonistel oli terrass kajastatud. Seega on asjakohatu kostjate väide, et terrassi pidi rajama haljastaja. Lõpukoristuse teostamine oli kostjate lepinguliseks kohustuseks lepingute punkti 1.2 järgi. Samast lepingute punktist tuleneb kostjate kohustus esitada hagejale teostusdokumentatsioon. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et teostusdokumentatsioon jäi tervikuna esitamata.
50.Maakohus leidis, et HK arvamus tõendab objektiivselt XXX objekti ehitustööde seisu ja tööde puudusi 18.09.2013. Kostjate etteheiteid eksperdi järeldustele on jäänud täielikult tõendamata. Asjakohatu on kostjate etteheide, et arvamuse koostamise ajal ei olnud HK kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ning ta ei olnud erapooletu, sest täitis omaniku järelevalve kohustusi. HK on oma tunnistajana antud ütlustega kinnitanud, et sisuliselt täitis omaniku järelevalve kohustusi arhitekt HN, millega on kostjad oma kohtule esitatud menetlusdokumentides tegelikult nõustunud. Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et HK täitis tööde lõpuperioodil osaliselt ka omaniku järelevalve ülesandeid, ei muuda tema arvamust tõendina ebaobjektiivseks või põhjendamatuks. Lisaks nähtus hageja järelpärimisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja vastusest sellele, et HK oli kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ajavahemikul 10.05.2010 kuni 15.12.2013. Seega oli tal olemas pädevus arvamuse andmiseks.
51.Kohus ei nõustunud kostjate poolt korduvalt esitatud väidetega, et neid ei teavitatud ekspertarvamuses kajastatud puudustest. Tunnistajana ütlusi andes selgitas HK 27.03.2017 istungil, et kõigist puudustest töödes räägiti kostjatega jooksvalt kogu aeg alates varakevadest kuni sügiseni igal nädalal objektil toimuvatel koosolekutel. Samuti kinnitas HK, et ta rääkis oma arvamuses toodud puudustest kostjatele. Kohtule on need väited usutavad, sest kostjate kaks esindajat viibisid tööde ülevaatuse juures 18.09.2013. Seega pidid kostjad olema teadlikud sellest, milliste puudustega on tegemist.
52.Hageja on omaks võtnud, et ta ei edastanud enne kohtusse pöördumist kostjatele HK arvamust. Vaatamata sellele leidis kohus, et HK oli kostjaid teavitanud ekspertarvamuses viidatud puudustest, millised oli tuvastatud 18.09.2013 ülevaatuse ajal. HK kinnitas tunnistajana antud ütlustes, et puudustest teavitati kostjaid jooksvalt ehituskoosolekutel. Samuti viibisid kostjate esindajad kohal 18.09.2013 ülevaatusel ja pidid olema teadlikud sellest, mida üle vaadati ja millised puudused tuvastati. Järelikult teadsid kostjad puudustest VÕS § 645 lg 1 punkti 2 mõttes sõltumata sellest, et hageja ei edastanud neile HK ekspertarvamust ega teavitanud kostjaid puudustest ise. Kirjeldatud olukorras oli hagejal kui tellijal õigus tugineda töödes esinenud puudustele. Kuna kostjad lahkusid objektilt 11.09.2013 ning keeldusid tööde mistahes viisil jätkamisest enne täiendava lisatasu saamist, ei oleks täiendava tähtaja andmine hageja poolt kostjatele puuduste kõrvaldamiseks ilmselt andnud tulemust VÕS § 115 lg 3 mõistes. Samas leidis kohus, et ainus puudus, millest ekspert HK ei saanud kostjaid teavitada hiljemalt 18.09.2013 ülevaatusel, seondub arvamuse punktis 5.4.9 märgituga. Nimelt on tööde üheksandat etappi puudutavas osas ekspert väitnud, et probleemid küttesüsteemiga ilmnesid ilmade jahenemisel. HK ei osanud istungil antud ütlustega kinnitada, kas ilmad olid juba jahedad 18.09.2013 ülevaatuse toimumise ajal. Kuna arvamus koostati 19.11.2013, on kohtu hinnangul tegemist puudusega, mis pidi selguma kütteperioodi alguses 2013 oktoobris või novembris. Antud osas on hageja minetanud oma õiguse puudustele tugineda VÕS § 644 lg 3 alusel, sest nendest puudustest hageja kostjaid kohtuväliselt ei teavitanud.
53.11.05.2016 koostas riiklikult tunnustatud ekspert AL kohtu määruse alusel ekspertarvamuse. Ekspert leidis, et kuna elamu oli ülevaatuse ajaks lõpuni ehitatud ja
krunditööd lõpetatud, ei olnud võimalik hinnata HK märgitud tööde vajalikku mahtu ja ulatust. Hinnates konkreetselt erinevate tööde liike ja mahtusid, leidis ekspert, et HK märgitud tööde maksumus kokku koos hinnaindeksi ja käibemaksuga oleks 23.09.2013 seisuga olnud 100 659,35 eurot.
54.Kohus leidis, et hageja esitatud esimene alternatiivne kahju hüvitamise nõue VÕS § 135 lg 2 alusel ei kuulu rahuldamisele, sest antud sätte kohaldamise peamiseks eelduseks on kahjustatud lepingu poole poolt lepingust taganemine. Kuna kostjad lahkusid objektilt ja jätsid tööd lõpetamata, tekkis hagejal sellest tulenevalt kahju, mis seisnes selles, et hageja pidi laskma teisel ettevõttel kõrvaldada töödes esinenud puudused ja lõpetama lepingulised tööd. Hageja on põhjendatult tuginenud nõude esitamisel HK tuvastatud puudustele ja lõpetamata lepingulistele töödele, samuti AL poolt tuvastatud tööde turuväärtusele seisuga 23.09.2013. Hageja nõue kostjate vastu kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja lg 3, samuti VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 alusel. Lahkudes objektilt ilma töid lõpetamata ja puudusi kõrvaldamata, pidi kostjatele olema ettenähtav, et hageja peab elamu ehitamise lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks kasutama teiste töövõtjate abi ning maksma neile vähemalt turuhindadele vastavat tasu. Kuigi parandus- ja asendustööde tegemine kokku oleks läinud maksma 100 659,35 eurot, arvestas hageja sellest maha VÕS § 127 lg 5 kohaselt enda säästetud kulud ehk selle lepingulise tasu jäägi summas 28 574,50 eurot, mis tal jäi kostjatele tasumata.
55.Kuna hageja siiski ei teavitanud kostjaid kohtuväliselt HK eksperthinnangu punktis 5.4.9 märgitud puudustest ja need puudused ei saanud olla veel ilmsed 18.09.2013 ülevaatuse ajal, tuleb kostjatelt välja mõistetavast kahju summast maha arvata summa, mis vastab nimetatud puuduste kõrvaldamisele. AL hinnangul pidi puuduste kõrvaldamiseks antud osas kuluma 280,95 eurot. Antud summale lisandub AL arvamuses toodud hinnaindeks, millest tulenevalt on summa 306,01 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 367,21 eurot. Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue kostjate vastu kuulub rahuldamisele summas 71 778,84 eurot (72 084,85 – 306,01), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, tuleb rahuldatud põhinõue osas VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka hageja viivise nõue.
56.Kohus ei nõustunud kostjate nõudega kahju summat vähendada VÕS § 140 alusel. Kostjad ei ole tõendanud kahju hüvitist vähendada võimaldavate asjaolude olemasolu. Kostjad ei ole tõendanud muuhulgas, et fassaadi osas vajasid ülekrohvimist ainult aknapaled. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid lisakulude tegemise kohta. Kostjatel kui majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud isikutel lasus kohustus teha lepingus kokku lepitud hinnaga valmis nõuetekohane töö. Kostjad kandsid ise riski, mis tulenes sellest, et neile võis projekt osutuda majanduslikult vähe tulutoovaks ning puuduste kõrvaldamine teise ettevõtja abil võis osutuda hageja jaoks kulukaks olukorras, kus kostjad lepingut rikkudes objektilt lahkusid.
57.Kohus leidis, et kostjate vastuhagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Kostjad ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud väidet, mille kohaselt jättis hageja neile töövõtulepingute alusel tasumata 9921,61 eurot. Hageja on väitnud ja tõendanud, et ta tasus kostjatele lepingute alusel 496 425,50 eurot. Seega jäi hagejal tasumata töövõtulepingute alusel 3574,50 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei tasunud kostjatele lisakokkuleppes märgitud 25 000 eurot. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute punkti 3.5 kohaselt pidi hageja viimase töövõtumakse tegema kostjatele pärast seda, kui objektile on väljastatud kasutusluba, kostjad on täitnud kõik oma
lepingulised kohustused ning kõrvaldanud kõik vaegtööd. Vaidlus puudub selle üle, et kostjad jätsid tööd lõpetamata. Analoogiliselt nägi lisakokkuleppe p 3 ette, et lisatasu kuulus väljamaksmisele pärast lepingu objekti ja kasutusloa taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmist. Seega ei olnud kostjate lepingutest tulenevad tasunõuded muutunud sissenõutavateks. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja ütles kostjatega sõlmitud lepingud üles kostjate poolse olulise lepingu rikkumise tõttu. Seetõttu ei ole kostjatel õigus nõuda hagejalt seda kokku lepitud tasu, mille nõue ei ole lepingu ülesütlemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Kostjate lepingulised tasunõuded hageja vastu ehk kostja II lepinguline tasunõue kokku summas 18 380 eurot ja kostja I nõue kokku summas 16 541,61 eurot tuleb jätta rahuldamata VÕS § 655 lg 2 alusel. Alternatiivselt nõudis kostja I hagejalt tasu lisatööde eest summas 39 414,98 eurot ja materjalide kallinemise eest summas 832 eurot. Kohus nõustus hagejaga, et alternatiivset nõuet ei ole kostjad õiguslikult ega sisuliselt põhistanud. Menetluse käigus esitatud väide, et tegemist on alusetu rikastumise nõudega, ei ole põhjendatud. Kostjad ei teinud hageja juures töid mitte ilma lepingulise aluseta, vaid lepingulise kokkuleppe alusel ning poolte vahel on vaidlus selle üle, milliste tööde eest pidi hageja tasuma kostjatele täiendavat lisatasu. Kostjate väited, milliste kohaselt said nad aru, et kui hageja ei tasu lisakokkuleppes märgitud 25 000 eurot, võivad kostjad nõuda täielikku tasu kõigi lisatööde ja kulude eest, ei ole millegagi põhistatud ega tõendatud. Lisakokkuleppes märgitud tasunõue ei muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa kostjad viidata lisatööde eest täiendava tasu nõudmisel mõnele hageja võimalikule lepingu rikkumisele lisatasu maksmata jätmisel.
58.Kohus leidis, et TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 4 alusel tuleb hageja menetluskuludest 4,42% jätta kostjate kanda seoses nõudest loobumisega. Ülejäänud osa menetluskuludest tuleb kostjate kanda jätta seoses hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmisega. Kostjatelt tuleb välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1800 eurot ja ekspertiisi kulu summas 1000 eurot. 50 euro ulatuses tasus hageja riigilõivu seoses hagi tagamise avalduse esitamisega, kuid hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, mistõttu ei ole tegemist kuluga, mida saaks põhjendatult kostjatelt välja mõista. Kohus asus seisukohale, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 115 eurot on kohtu hinnangul küll mõistlik ja põhjendatud. Samas leidis kohus, et kokku kolme lepingulise esindaja osavõtt asjast ei olnud asja mahtu ega keerukust arvestades vajalik. Menetlustoimingute tegemisel ja hageja esindamisel kohtus on mõistlikuks ja piisavaks kuluks ühe esindaja ajakulu. Kohus hindas menetluskulude vajalikkust ning põhjendatust ning luges neid ajaliselt põhjendatuks 68 tunni ja 5 minutit ulatuses, s.o summas 9395,52 eurot koos käibemaksuga. Kogumis mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja 12 195,52 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
59.Kostjad esitasid 05.06.2017 Harju Maakohtu 05.05.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja nõuded kostjate vastu põhinõudes summas 71 778,84 eurot ja viivise nõudes ning menetluskulude kostjatelt hageja kasuks väljamõistmise nõudes. Kostjad paluvad teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata või alternatiivselt rahuldada kostjate taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel.
60.Poolte vahel 08.07.2012 sõlmitud töövõtulepinguid ei olnud kostjatel võimalik lepingu kohaselt täita ja tähtaegselt lõpetada. Kostjad põhjendasid, et põhilepingu järgi tööde valmimine oli takistatud, kuna hageja ei andnud kostjatele õigeaegselt üle tööde teostamiseks hädavajalikku sisekujunduse projekti, ilma milleta ei olnud võimalik lepingut
tähtaegselt lõpetada. Kui tellija lepingurikkumine toob kaasa ehitaja poolse lepingurikkumise, siis ehitaja ei vastuta sellise rikkumise eest. Kostjad põhjendasid kohtule, et tööde teostamise viibimine oli väga paljudel juhtudel tingitud tellijast. Kostjad tõid 08.02.2016 menetlusdokumendi p-s 1.2 selgelt välja, et lisaks projekti muudatustele oli tööde tähtaegne lõpetamine takistatud ka hageja enda poolsest viivitusest hankida materjale, mida tellija otsustas erinevalt algsest kokkuleppest ja tehtud hinnapakkumisest, ise tellida. Hageja nõudis kallimate materjalide ostmist kui algselt oli hinnapakkumises ette nähtud. Kohus on kostja vastuväidete peale lihtsalt öelnud, et kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid.
61.Kohus asus seisukohale, et lepingute sõlmimisest tulenevaid majanduslikke riske, mis võisid kaasneda hinnapakkumises ebaõigesti planeeritud maksumusest, pidid kandma kostjad. Kohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Kostjad tõendasid, et tegelikkuses hageja esitas koheselt kostjatele lepinguväliseid nõudeid, mis iseenesest on juba tellijapoolne lepingu rikkumine. Kohus on viitega lepingu p-le 3.2. märkinud, et lepingus toodud tasu on töövõtjale siduv ning lõplik ja selle muutmine oli võimalik vaid lepingu p-s 3.5 toodud juhul. Kohus on ühepoolselt järeldanud, et see on siduv üksnes töövõtjale. Lepingu p 3.2. on aga siduv ka tellijale. Kohus on öelnud, et lepingust ei tulenenud võimalust, et kostjal oleks olnud õigust nõuda ühepoolselt maksmisele kuuluva tasu suurenemist näiteks materjalide kallinemise eest. Materjalide kallinemine seoses inflatsiooniga või turusituatsiooni muutumisega on töövõtja risk, kuid tellija poolne uute nõudmiste esitamine peale lepingu sõlmimist on juba tellijapoolne lepingu rikkumine ja ei kvalifitseeru inflatsiooni ning töövõtja riski alla. Kohus on jätnud vastamata kostjate vastuväitele, et tellijapoolne lepingurikkumine seisnes nii sisekujundusprojekti tähtaegses mitteesitamises, tellija poolt kallimate materjalide ostmise nõudmises, tellija poolt ise materjalide hankimises, tellija poolt lisatööde nõudmises, mis ei olnud lepingu osa vastavalt hinnapakkumisele, tellija süül tekkinud takistustega tarnetes, mis tõid kaasa lepingu täitmise hilinemise.
62.Kostja tõi kohtu ette asjaolud, et kui töövõtuleping pidi lõppema lisakokkuleppe järgi hiljemalt 2.08.2013, siis veel septembris 2013 ei olnud hageja poolt esitatud kostjatele välisukse paigaldamise lahendust, paralleelselt kostjatega tegutsesid objektil hageja alltöövõtjad, kelle tööd takistasid lepingujärgseid töid tegemast. Kohus on öelnud, et kõik kostja väited on üldsõnalised ja põhistamata. Kostja esitas kohtule vastuväite, et tema ei ole lepingut rikkunud tähtajas, sest hageja enda tegevuse tulemusel on lükkunud lepingu täitmine edasi. Lisakokkulepe p. 1 lause 4 kohaselt juhul, kui ülesannete nimekirjas loetletud üksikute tööde teostamine on takistatud tellijast sõltuvatest asjaoludest, lükkub vastava töö teostamise tähtaeg edasi tellijast sõltuva viivituse aja võrra. Kohus on kostja sellekohasele viitele vastanud otsuse p-s 205 aga viitega põhilepingu punktidele 5.1.1. ja 7.1 ja asus seisukohale, et kostja ei saanud ainuüksi ühepoolselt väita, et teatud asjaolude esinemisel on lepingu tähtaeg automaatselt pikenenud. Kostja ei nõustu kohtu sellise järelduse ja tõlgendusega lepingule. Kohus ei ole esitanud ühtegi loogilist põhjendust lepingute sellise tõlgenduse kohta, miks osapooled leppisid lisakokkuleppes küll kokku vastava töö tähtaja pikenemises (edasi lükkumine), mis on tingitud tellijast tulenevast asjaolust, kuid sellel ei olekski justkui mingit mõju lõpptähtaja muutumisele. Kostjad töövõtjana ei rikkunud lepingut selle täitmise tähtajas.
63.Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui pani hageja tõendamiskoormuse kostja kanda ning luges kostja poolsete tõendite puudumisel hageja väited tõendatuks. Kui kostjad esitasid hagejale vastuväite, et kostjatel ei olnud võimalik lepingut täita hagejast tulenenud
asjaolude tõttu, pidanuks hageja kahjunõude esitamisel ka ise tõendama, et tema ei ole lepingut rikkunud ja tema poolt ei olnud mingeid takistusi lepingu tähtaegseks lõpetamiseks. Hageja seda ei teinud, kuid kohus lihtsalt nõustus hageja väidetega. Kostja poolt vastuväite esitamine ei vabasta hagejat tema tõendamiskoormusest.
64.Lepingulise suhte lõpetatuks lugemises on kohus hinnanud osapoolte käitumist põhjendamatult hageja kasuks. Kohus hindas poolte 16.09.2013 ja 23.09.2013 vahetatud ekirju ja leidis, et kostja 16.09.2013 kirjast kell 16.49 järeldub, et nad olid objektilt lahkunud 11.09.2013. Kohus ei ole poolte lepingulise suhte lõppemise aja ja asjaolude tuvastamisel andnud objektiivset hinnangut hagejate kirjade sisule ja suunatusele. Kohus on hinnanud hageja 19.08.2013 e-kirja tõendina, kui palju hageja on kostjatele 19.08.2013 seisuga tasutud, kuid kostjate hinnangul tõendab antud dokument hageja poolset lepingurikkumist ja kostjate õigust nõuda hagejalt tasu maksmist. Hageja keeldus kostjatele maksmast ka põhilepingu järgi tasumata summasid ja selline hageja keeldumine on aluseks kostjatele keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Kohus on hageja ja kostja kirju vaadanud eraldiseisvana kogu lepingu täitmise protsessist ja seetõttu andnud neile kallutatud hinnangu hageja kasuks. Hageja pidi tõendama, kui palju ta on kostjatele siiani tasunud. Hageja oleks pidanud esitama tõendina pangakonto väljavõtted. Kostjatel oli 500 000 eurost 13.09.2013 seisuga saamata 9921,61 eurot. Siit tulenevalt oli aga kostjatel õigus keelduda tööde jätkamisest enne kui hageja täidab omapoolse kohustuse.
65.Kostjate 11.09.2013 ehitusobjektilt lahkumine - oma tööriistade ja ehitusmaterjali äraviimine XXX ehitusobjektile, ei olnud õigusvastane. Kostjad ei keeldunud lepinguobjekti lõpuni ehitusest, vaid jäid ootele, millal hageja alltöövõtjad objekti vabastavad lõputööde tegemiseks. Hageja ise lõpetas lepingu VÕS 655 lg 1 alusel, takistades kostjatele juurdepääsu objektile alates 19.09.2013.
66.Kahjunõue on põhjendamatu. Asjaolu, et osa tööd jäi lõpetama, oli tingitud hageja tegevusest lepingu täitmisel ja ühepoolsel lõpetamisel. Hageja nende tööde eest ei ole kostjatele ka tasunud. Kostjad esitasid kohtule omapoolselt arvestuse, millises osas on nende poolt tegemata töid ja nende maksumuse. Kohus ei ole kostjate väiteid tegemata jäänud tööde mahtude ja maksumuse osas arvestanud ega põhjendanud, miks ta kostjate sellekohaseid vastuväiteid ei arvesta. Kostjad ei nõustunud kohtu põhjenduste ja järeldustega eksperdiarvamuses nimetatud tööde puuduste kohta ning kohus jättis põhjendamatult kostjate vastuväidetega arvestamata.
67.Kohtu järeldus, et kostjad pidid teadma kõiki ekspertarvamuses kajastatud puuduseid, on ebaõige ja tõendamata. Kohus leidis, et hageja ei pidanudki kostjaid lepingu ühepoolsel lõpetamisel teavitama puudustest töös, kuna ekspert HK ütlustega on tõendatud, et igal juhul olid kostjad puudustest teadlikud. Kostjad leiavad, et HK arvamus ei ole objektiivne ning tema ütlused on ebausaldusväärsed ja kallutatud hageja kaitsmisele. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjaid ekspertiisiaktis nimetatud puudustest mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist, sest ekspertarvamuses toodud puuduseid ekspert kostjatele puudusena ei esitanud. Hageja ei teatanud kostjatele töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt VÕS § 644 kohaselt ja on kaotanud õiguse neile tugineda.
68.Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata kostjate taotluse vähendada väljamõistetava kahjuhüvitise suurust VÕS § 140 alusel. Kostjad taotlesid kahjuhüvitise vähendamist, kuna nende kahjunõue on ebaproportsionaalselt suur arvestades tööde mahtusid. Kostjate poolt tegemata tööde maht oli vaid 5 % lepingu mahust, kuid kahjuhüvitise nõue on esitatud 20
% väärtusest põhilepingust. Kohus ei ole arvestanud hagejapoolseid lepingu rikkumisi, mis viisid lepingu lõppemiseni. Kostjad põhjendasid oma taotluses, miks on ebaõiglane täismahus kahjuhüvitise väljamõistmine, kuid kohus käsitles kostjate taotlust üksnes majanduslike riskide võtmise aspektist. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
69.Hageja esitas 04.07.2017 Harju Maakohtu 05.05.2017 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 7481,98 euro osas ja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjatelt täiendavalt välja menetluskulud 7481,98 euro ulatuses.
70.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt vähendas maakohus põhjendamatult hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu. Tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Faktiliste asjaolude ja dokumentatsiooni maht oli suur ning see tingis ka keskmisest suurema töömahu. 10.04.2015-11.05.2015 kostja vastuse analüüsimise ja sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud, kuna kostja vastus oli väga mahukas (21 lk) ning lisaks sellele ka raskesti jälgitav ja kohati õiguslikult arusaamatu. 17.06.2015 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu vähendamine ei olnud põhjendatud, kuna tsiviilasja materjal oli suure mahuga, mis tingis keskmiselt suurema ajamahu ettevalmistuseks. Kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik oli 17.09.2015 ajakulu seoses vastuhagile vastuse koostamisega ning kostja 07.09.2015 seisukohtadele ja taotlusele vastamisega. Kohus teatas hagejale 11.09.2015 e-kirjaga, et hagejale on antud e-toimikus juurdepääs kostja 07.09.2015 vastuhagile, seisukohtadele ja taotlustele. Kohus palus vastata kostja taotlustele hiljemalt 05.10.2015. Seetõttu koostas kostja vastuse nii vastuhagile kui ka teistele kostja 07.09.2017 menetlusdokumentidele. Pärast seda teavitas kohus hagejat, et vastuhagi jäeti käiguta. Kohus oleks võinud kohe täpsustada, et vastuhagile ei ole vaja vastata. Ühtlasi on kohus jätnud tähelepanuta, et antud ajakulu sees oli ka 6h vastuse koostamist kostja 07.09.2015 seisukohtadele ja taotlustele, mis oli hageja eraldiseisev menetlusdokument. 20.10.2015 täiendatud vastuhagi ja tõendite analüüsiga seotud ajakulu on põhjendatud ja vajalik, kuna vastuhagi oli mahukas (17 lk), kuid samas raskesti jälgitav. Samuti oli sellele lisatud 40 erinevat dokumentaalset tõendit. 19.11.2015 ja 01.12.2015 raporti koostamine kliendile kohtumenetluse käigust oli vajalik, kuna hageja isiklikult istungitel ei osalenud. Ettevalmistusega seoses 30.11.2015 istungiks ja seoses istungil esindamisega pidas kohus põhjendatuks ühe esindaja kulu. Kuna tegemist oli keskmisest keerulisema ehitusvaidlusega, oli hageja hinnangul vajalik kahe esindaja kasutamine. Samuti vähendas maakohus põhjendamatult 31.10.2016 istungiks ettevalmistumise ajakulu. Vastused apellatsioonkaebustele
71.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
72.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude osas. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas. Pooled ei ole kohtuotsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja hagi osaliselt rahuldamata, võttis vastu kostjate vastuhagist osaliselt loobumise ja jättis ülejäänud osas kostjate vastuhagi rahuldamata. Nendes osades ringkonnakohus
maakohtu otsust ei kontrolli. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles hageja hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude osas.
73.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjatelt mõisteti solidaarselt välja kahjuhüvitis 37 053,23 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostjate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
74.Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kostjad rikkusid töövõtulepingut, kui keeldusid töödega jätkamast. 08.07.2011 sõlmitud töövõtulepingute kohaselt oli lepingute maksumus kokku 500 000 eurot. Lepingute p 3.5 kohaselt on viimase makse suuruseks 5 % lepingu summast ning kostjatel on õigus esitada arve viimase makse tasumiseks üksnes pärast seda, kui ehitisele on väljastatud kasutusluba ja töövõtja on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused (v.a garantiikohustus), sealhulgas teostanud ja kõrvaldanud kõik tellija poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis või selle alusel eraldi esitatud pretensioonis märgitud vaegtööd. 23.05.2013 sõlmitud lisakokkuleppe p 2 kohaselt kohustus tellija maksma lisatasu 5 % lepingu kogumahust ehk kokku 25 000 eurot ning p 3 järgi kuulus lisatasu väljamaksmisele 7. päeva jooksul peale ehitusobjekti ja kogu kasutusloa taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmist. Seega said kostjad viimast
5.% lepingu põhihinnast ja lisatasu 25 000 eurot (s.o kokku 50 000 eurot) nõuda pärast kogu objekti ja kasutusloa taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmist. 16.09.2013 e-kirjas on kostjad selgitanud, et 11.09.2013 ehitusobjektilt lahkumine oli tingitud asjaolust, et puudub võimalus mõistlikuks koostööks, mistõttu ei ole plaanijärgsete töödega jätkamine võimalik. Kostjad pakkusid tööde lõpetamiseks välja, et tellija tasub 50 % tasumata summast ning ülejäänu peale pooleliolevate tööde lõpetamist (I kd tl 38-39). Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kostjate väide, et nad ei saanud töödega jätkata, kuna hageja takistas juurdepääsu objektile. Kostjad on selgelt avaldanud, et nad lahkusid 11.09.2013 objektilt ning nõustuvad tööde jätkamisega, kui tellija tasub neile 50 % maksmata summast. Samuti ei nõustu kolleegium kostjatega, et neil oli õigus, enne töödega jätkamist, nõuda tasumata summast 50 % maksmist. Kostjad on kinnitanud, et hageja oli neile maksnud kokku 490 078,39 eurot. Arvestades, et kogusummast (525 000 eurot) oli kostjatel 50 000 eurot õigus saada pärast tööde lõpetamist ja kasutusloa taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmist, ei olnud kostjatel 11.09.2013 õigust nõuda tasumata summast 50 % maksmist. 16.09.2013 kell 18.00 saadetud e-kirjas on hageja nõudnud kostjatelt tööde jätkamist ilma täiendava ettemaksuta või ehitustööde mittejätkamisel anda üle kõik ehitusmaterjalid ja – dokumentatsioon (I kd tl 41). Maakohtu otsusest saab järeldada, et kohus on seda avaldust käsitlenud lepingu ülesütlemise avaldusena kostjate olulise lepingurikkumise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist on ülesütlemisavaldusega. Riigikohtu 27.11.2013 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13 p (13) tuleneb, et töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et tegemist oleks VÕS § 655 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingu nn vaba ülesütlemisega. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja 16.09.2013 e-kirja käsitleda taganemisavaldusena (VÕS § 116 lg 1). Kuna kostjad keeldusid alusetult töödega jätkamast, siis on tegemist olulise lepingurikkumisega ning hageja ei pidanud kostjatele andma VÕS § 114 sätestatud täiendavat tähtaega (VÕS § 116 lg 4 viimane lause).
Kostjad on väitnud, et tööde valmimine oli takistatud, kuna hageja ei andnud õigeaegselt üle sisekujundusprojekti. Maakohus tuvastas, et kostjad said sisekujundusprojekti ca 1 aasta enne lepinguliste tööde tähtaja saabumist 02.08.2013. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud ühegi olulise sisekujundusprojekti muudatuse tegemist, mis takistas tööde lõpetamist 02.08.2013. Kostjad on väitnud, et hageja viivitas materjalide hankimisega, mille tõttu ei saanud kostjad lepingu tähtaega järgida. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja ka viivitas materjalide hankimisega, siis ei andnud see kostjatele õigust tööde tegemist peatada ja nõuda tasumata osast 50 % maksmist. Töövõtulepingu lisakokkuleppe p-st 1 tuleneb, et kui tööde tegemine on takistatud tellijast sõltuvatest asjaoludest, lükkub töö teostamise tähtaeg edasi vastava aja võrra. Lepingust ei tulenenud sellises olukorras tööde peatamise õigust.
75.VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kuna hagejal oli taganemise ajal olemas kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 ja 3 järgi, siis saab ta seda maksma panna ka pärast lepingust taganemist.
76.Nõude täpsustamise tulemusel palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitisena 100 659,35 eurot, millest maha arvata 28 574,50 eurot (525 000 – 496 425,50), mille hageja kokku hoidis. Kokku palus hageja välja mõista 72 084,85 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt seisneb kahju summas, mis kuluks lepinguliste tööde lõpetamiseks ja töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks ning millest tuleb maha arvata summa, mille hageja jättis kostjatele lepingu alusel maksmata. Maakohus mõistis kostjatelt välja kahjuhüvitise 71 778,84 eurot ja viivise. Maakohus leidis, et kuna kostjad ei vastanud hageja 19.08.2013 e-kirjale (I kd tl 37), siis on tõendatud, et hageja on kostjatele lepingu järgi maksnud kokku 496 425,50 eurot. Kostjad on seisukohal, et hageja on neile tasunud 490 078,39 eurot ning suurema summa tasumise tõendamise kohustus on hagejal. Kolleegium nõustub kostjatega. VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Sellest tuleneb, et hageja peab tõendama tasutud summa suurust. Hageja nimetatut teinud ei ole. Ainuüksi hageja enda 19.08.2013 e-kiri makstud summa suuruse kohta seda ei tõenda. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et hageja on kostjatele lepingu järgi tasunud kokku 490 078,39 eurot ehk tasumata jäi 34 921,61 eurot (525 000 – 490 078,39).
77.Hageja on esitanud asjatundja HK 19.11.2013 arvamuse lõpetamata ja parandamist vajavate tööde kohta (I kd 88-109). 18.02.2016 määras maakohus ekspertiisi HK arvamuses väljatoodud tööde maksumuse kohta ja määras eksperdiks AL. Ekspert AL 11.05.2016 ekspertiisiakti kohaselt on HK arvamuses loetletud tööde turuhind 23.09.2013.a seisuga 100 659,35 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga) (VIII kd tl 127-143).
78.Põhjendamatu on kostjate väide, et HK arvamusega ei saa arvestada, kuna ta osutas hagejale ehitusjärelevalve teenust. Asjaolu, et HK osutas hagejale ehituse lõpuperioodil ehitusjärelevalve teenust, ei muuda tema arvamust tõendina kõlbmatuks.
79.Kostjad leiavad, et hageja ei saa puudustele tugineda, kuna hageja ei teatanud puudustest õigeaegselt (VÕS § 644). Kolleegium ei nõustu kostjatega. Kostjad on küll hagejale ehitustööd üle andnud osade kaupa. I etapp anti üle näiteks juba 2011 novembris (V kd tl
81). Samas nõustub kolleegium maakohtuga, et 23.05.2013 lisakokkuleppest tuleneb, et hagejal on võimalik esitada pretensioone ehitustööde kvaliteedi osas vastavalt ehitustööde lõppedes teostatud ülevaatusele. Kuna HP viibis 18.09.2013 HK poolt teostatud objekti ülevaatuse juures, siis sellest saab järeldada, et kostjatele teatati puudustest hiljemalt 18.09.2013, mistõttu hageja ei ole kaotanud puudustele tuginemise õigust. Erandina ei saa hageja tugineda tööde IX etapi (küte, maaküte) puudusele (HK arvamuse punkt 5.4.9), nagu maakohus on õigesti leidnud. HK arvamuse kohaselt ilmnes ilmade jahenedes, et katel ei tööta nõuetekohaselt. Maakohus leidis põhjendatult, et see puudus pidi selguma kütteperioodi alguses 2013.a oktoobris või novembris. Kuna sellest puudusest kostjaid kohtuväliselt ei teavitatud ning kostjatele HK arvamust enne 18.02.2015 kohtusse pöördumist ei saadetud, siis on hageja kaotanud võimaluse nimetatud puudusele tugineda.
80.II etapi töödega seonduvalt on HK oma arvamuses märkinud, et ehitaja poolt on kinosaali ukseavad rajatud kõrgemad, pesuköögist tehnoruumi esisesse koridori viiv ukseava on laotud liiga kitsas, lisaks on tegemata peaukse sisemise pale vuugi täitmine. Kostjad vaidlesid sellele vastu ning märkisid, et teostasid ukseavad vastavalt projektdokumentatsioonile. Kostjad möönsid peaukse sisemise pale vuugi täitmata jätmist. Maakohus leidis, et kostjate vastuväited on paljasõnalised ja hageja kahjunõue põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga kinosaali ja koridori ukseavade osas. Tunnistajana ülekuulatud HK ütluste kohaselt tema mõõtmisi ei teinud. Kolleegium leiab, et kuna HK mõõtmisi ei teinud, siis ei saa lugeda tõendatuks, et kostjate tehtud ukseavad ei vastanud projektile. Vaidlust ei ole, et eelnimetatud siseuksed tellis hageja. Seega ei ole tõendatud, et uksed ei sobinud ukseavadega kostjate tegevuse tõttu. Peaukse sisemise pale vuugi täitmisega seonduva kahjunõude osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. AL ekspertarvamuse kohaselt kulub kinosaali ja koridori ukseavade ümberehitusele 527,16 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb kahjuhüvitise suurust vähendada nendele töödele kuluva summa, s.o 527,16 euro võrra.
81.V etapi töödega seonduvalt on HK oma arvamuses märkinud, et katusekattes esineb veelompe ning katuseakendel on plastikus praod kinnituskruvide piirkonnas. Kostjate vastuväite kohaselt on väikesed lombid lubatud. Nimelt ei tohi seisev vesi moodustada hüdroisolatsiooni peal üle 15 mm sügavusega lompe. Maakohus leidis, et kostjate vastuväited on põhjendamatud, kuna nad ei tõendanud, et lombid jäid lubatud piiridesse. Ringkonnakohtu arvates on maakohus valesti jaotanud tõendamiskoormise. Kuna hageja nõuab kahju hüvitamist seoses katusekattes esinevate veelompidega, siis pidi hageja tõendama, et lombid ületavad lubatud piire. Standardi EVS 920-5: 2015 kohaselt ei tohi seisev vesi moodustada hüdroisolatsiooni peal üle 15 mm sügavusi lompe (IX kd tl 20). Tunnistajana ülekuulatud HK andis ütlusi, et kuni 15 mm sügavusega veelombid on lubatud ning avaldas, et ta ei mäleta, kas ta need sügavused fikseeris. Kuna tõendamata on, et HK on lompide sügavuse fikseerinud, siis on tõendamata ka asjaolu, et need ületasid lubatud piire. Katuseakendega seonduvalt on kostjad väitnud, et katuseakende tarnija oleks saanud puudustega toote garantii korras välja vahetada. Kolleegium märgib, et katuseaknaid puudutav vastuväide ei ole tõendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et müüja andis katuseakendele garantii, ning et puudus ilmnes garantiiaja jooksul. AL ekspertarvamuse kohaselt kulub veelompide põhjuste kõrvaldamisele 718,54 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga). Seega tuleb kahjuhüvitist vähendada veelompide põhjuste kõrvaldamisele kuluva summa, s.o 718,54 euro võrra.
82.Seoses VI etapi töödega (aknad, välisuksed) on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendamatult kostjatelt välja mõistnud välisuste lukustuse maksumuse. Kuna HK
arvamuse kohaselt olid tööd akteeritud, siis oli hageja tõendamiskoormis, et lukustus on paigaldamata. Kuigi HK arvamuses on märgitud, et välisustel lukustus puudub, siis tunnistajana ülekuulamisel on HK avaldanud, et ehitusaegne lukustus oli ees (IX kd tl 24 pöördel). Tõendamata on, et kostjad oleksid pidanud pärast ehitustööde lõpetamist paigaldama uue lukustuse. AL ekspertarvamuse kohaselt oli välisuste lukkude paigaldamise maksumus 1679,79 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga), mistõttu tuleb selle summa osas kahjuhüvitist vähendada. Ülejäänud osas ei anna kostjate väited alust muuta maakohtu otsust VI etapi töödega seonduvalt. Seoses kostjate väitega, et välisuste defektsus (mantellehed on kõverad ja uste ülemine nurk ei ole tihedalt vastu lengi) kuulub parandamisele müüja poolt garantii korras, märgib kolleegium, et kostjad ei ole tõendatud, et ustele oli antud garantii, ning et puudus ilmnes garantiiaja jooksul.
83.Kuna hageja ei saa IX etapi tööde (küte) puudusele tugineda, on maakohus arvestanud hageja kahjunõudest maha 306,01 eurot, tuginedes AL ekspertarvamusele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus IX etapi tööde parandamise maksumuse arvestamisel eksinud. AL arvamuse kohaselt on IX etapi tööde puuduste kõrvaldamise maksumus 280,95 eurot, millele lisandub hinnaindeks ja käibemaks, mis teeb kokku 366,93 eurot. Seega tuleb IX etapi töödega seonduvalt kahjuhüvitist vähendada 366,93 euro võrra, mitte 306,01 euro võrra.
84.X etapi töödega (elekter) seonduvalt on maakohus pidanud hageja kahjunõuet täies ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on väitnud, et kostjad jätsid tegemata pistikute ja lülitite tarne ning paigalduse. Kolleegiumi hinnangul on tunnistaja TK ütlustega tõendatud, et kostjad pistikute ja lülitite paigaldust ei teostanud, kuna TK ütluste kohaselt paigaldas pistikud ja lülitid targa kodu lahenduse pakkuja (VIII kd tl 196). Samas on tõendamata hageja väide, et kostjad ei tarninud pistikuid ja lüliteid. OÜ Pink on esitanud 01.07.2013 kostjale I arve pistikute ja lülitite eest summas 2268 eurot (V kd tl 40). Hageja ei ole tõendanud, et see arve ei sisaldanud kõiki pistikuid ja lüliteid. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kahjunõuet, mis seondub pistikute ja lülitite tarnimata jätmisega, lugeda põhjendatuks. AL ekspertarvamuse kohaselt on hageja kahju seoses pistikute ja lülitite tarnimata jätmisega 3232,36 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga), mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada 3232,36 euro võrra. Samuti on põhjendamatu AL ekspertarvamuses märgitud nõrkvoolusüsteemi projekti maksumus summas 16 636,58 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga). HK arvamuse 1. leheküljelt nähtub, et 2011 juunis oli OÜ Arpen Elekter poolt koostatud elektrivarustuse nõrkvoolupaigaldise osa tööprojekt. Sellest võib järeldada, et nõrkvoolupaigaldise tööprojekti koostamine ei kuulunud kostjate kohustuse hulka ning selle koostamiseks kostjate poolt puudus ka vajadus, kuna see oli juba olemas. Seega tuleb kahjuhüvitist vähendada nõrkvooluprojekti koostamise maksumuse, s.o 16 636,58 euro võrra. Ülejäänud osas ei anna kostjate väited alust muuta maakohtu otsust X etapi töödega seonduvalt.
85.Seoses XI etapi töödega (vesi, kanalisatsioon, sanitaarkeraamika) on maakohus pidanud hageja kahjunõuet täies ulatuses põhjendatuks. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. HK arvamuse kohaselt jätsid kostjad paigaldamata sanitaarkeraamika, segistid ning täiendava kastmiskraani. Lisaks on vaja lihvida vanni servi, et vann mahuks ehitatud avasse. Samuti jätsid kostjad teisele korrusele mineva sooja vee ringlustorustiku suletud asendisse, mistõttu on vaja rajada ava 2. korruse pesuruumis seina ja kraan avada. Kostjad on võtnud omaks, et vann jäi paigaldamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sanitaarkeraamika (v.a vann), segistid ja täiendav kastmiskraan jäi paigaldamata. HK arvamuses on märgitud, et tööd on akteeritud. Seega pidi hageja tõendama, et need tööd on
tegemata. Tunnistajana ülekuulatud HK ei osanud 27.03.2017 istungil öelda, kas sanitaartehnika ja segistid olid paigaldatud. Tunnistaja ütles, et ta peab piltidelt vaatama, samas mööndes, et arvamusele ei ole neid pilte lisatud. Ka kastmiskraanide kohta ütles HK, et ta ei mäleta, mitu kraani oli. Eeltoodust tulenevalt on hageja väide sanitaarkeraamika (v.a vann), segistite ja täiendava kastmiskraani paigaldamata jätmise kohta tõendamata. Kostjad ei vaidlustanud, et teisele korrusele mineva sooja vee ringlustorustik jäi suletud asendisse, mistõttu on selles osas hageja kahjunõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kahjunõuet vähendada AL ekspertarvamuses märgitud kraanikausside paigaldamise, WCpottide paigaldamise, valamusegistite paigaldamise, duššisegistite paigaldamise ja kastmiskraani paigaldamisega (AL ekspertarvamuse tabel 9, tööd nr 1, 2, 5,6, 10-14) seotud tööde võrra. Nimetatud tööd maksid AL ekspertarvamuse kohaselt 1826,49 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga), mistõttu tuleb kahjunõuet vähendada 1826,49 euro võrra.
86.XII etapi töödega (viimistlus, põrandad) seonduvalt on maakohus pidanud hageja nõuet täies ulatuses põhjendatuks. Hageja on XII etapi tööde hulgas nõudnud kahjuhüvitist ka selle eest, et seoses ukseavade ümberehitusega tuli teha viimistlusparandusi. Kolleegium on II etapi töödega seonduvalt asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ukseavad ei vastanud projektile. Seega on põhjendamatu ka ukseavade ümberehitusega kaasnevate viimistlustöödega seonduv nõue. Ukseavade viimistlustööd maksid AL ekspertarvamuse kohaselt 268,13 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga), mistõttu tuleb selle summa võrra kahjunõuet vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata ka hageja väide, et köögi ja tuulekoja põrandakate jäi paigaldamata. HK arvamuse kohaselt on XII etapi tööd akteeritud. Seega on hageja kohustus tõendada, et põrandakatted jäid paigaldamata. HK arvamuses esitatud väide, et need tööd jäid tegemata, ei ole veenev. HK arvamusele lisatud fotost nr 25 on näha, et köögi põrandakate on paigaldatud. Tuulekoja põrandakatte paigaldamata jätmise kohta ei ole esitatud ühtegi fotot. Eeltoodust tulenevalt ei loe ringkonnakohus tõendatuks, et köögi ja tuulekoja põrandakate jäi paigaldamata. Köögi ja tuulekoja põrandakütte paigaldustööd maksid AL ekspertarvamuse kohaselt 3057,67 eurot (koos hinnaindeksi ja käibemaksuga), mistõttu tuleb selle summa võrra kahjunõuet vähendada. Ülejäänud osas ei anna kostjate väited alust muuta maakohtu otsust XII etapi töödega seonduvalt.
87.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et XVI etapi tööde (unikivi ladumine) osas on tõendatud, et kiviparketti kahjustati ca 10 m2 ulatuses. HK arvamuse lisaks olevalt fotolt nr 31 nähtub, et kiviparketi kahjustas on maksimaalselt ca 2 m2 (I kd tl 109). Seega tuleb parandustöid pidada põhjendatuks 2 m2 ulatuses ja lähtudes AL ekspertarvamusest tuleb kahjuhüvitise suurust seetõttu vähendada 370,86 euro võrra (sisaldab hinnaindeksit ja käibemaksu).
88.Tööde teiste etappide puuduste osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega. Kostjad on apellatsioonkaebuses korranud juba maakohtus esitatud väiteid ning maakohus on neile vastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna selles osas alust maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi. Siiski märgib kolleegium seoses kostjate väitega, et kostjad tasusid Cleanbointile sauna klaasseina ja selle paigalduse eest, et see väide on tõendamata. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid Cleanbointile klaasseina eest tasunud. Lisaks nähtub HK arvamusele lisatud fotodest nr 28 ja 29, et klaassein on paigaldamata. Seoses lõpukoristusega on kostjad avaldanud, et tavapärane koristus oli nende poolt tehtud. Ringkonnakohus märgib, et töövõtulepingu p 1.1 kohaselt kuulus kostjate tööülesannete hulka ka tööde järgne koristus, s.o koristus, mis tehakse peale kogu töö lõppu. HK arvamuse kohaselt oli ehitusobjekti lõpukoristus paikvaatluse ajaks
teostamata. Kolleegium viitab, et kuna kostjad lahkusid objektilt enne tööde lõppu, ei saanudki lõpukoristus olla tehtud. Seega ei anna kostjate väited alust selles osas kahjuhüvitist vähendada. Mis puudutab kostjate seisukohta, et teostusjooniste koostamise maksumus on ülepaisutatud, siis märgib ringkonnakohus, et kostjad ei ole tõendanud, et selle maksumus oleks odavam.
90.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles, et kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 järgi puudub alus.
91.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles hageja hagi rahuldati 37 053,23 eurot ületavas osas. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele kahju hüvitis 37 053,23 eurot ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.02.2015 kuni kahjuhüvitise rahuldamiseni. Kostjate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus
92.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi 142 245,50 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagi rahuldati 37 053,23 euro ja viivise osas. Kostjate vastuhagi jäi rahuldamata ning 3475,21 euro osas lõpetati menetlus. Arvestades eeltoodut peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
93.Hageja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses menetluskulude kindlaksmääramist ning palus kostjatelt välja mõista täiendavad menetluskulud. Kuna ringkonnakohus tühistab menetluskulude osas maakohtu otsuse ja jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, siis ei mõisteta kostjatelt hageja kasuks menetluskulusid välja ning ei tõusetu ka küsimust menetluskulude põhjendatud ja vajalikust suurusest. Seetõttu jääb vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning vastuapellatsioonkaebuse väidete osas ei ole vaja seisukohta võtta.
94.Arvestades, et kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lisaks viitab kolleegium, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid.
95.Eeltoodust tulenevalt puuduvad pooltel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.