lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-6188/2

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-6188/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1197
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 222 lg 1, 2, 3Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseksTsMS § 372 lg 4, 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 384 lg 2Hagi tagamise avalduse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6188

Tsiviilasi

J.J hagi U.Q.V vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/49

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, hagi tagamise avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja J.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kostja U.Q.V (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast J.J 23. aprilli 2025. a hagi U.Q.V vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/49. Lugeda hagiavaldus hagejale tagastatuks. Jätta J.J 23. aprilli 2025. a taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse (resolutsiooni p 1) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.J.J (hageja) esitas 23. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagi U.Q.V (kostja) vastu sundtäitmine lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/49. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovis J.J (endise nimega J.J XXX) osta OÜ-lt XXXkorterit asukohaga XXX (registriosa number 18500650). Hageja tegi korteri tarbeks olulisi kulutusi, makstes broneerimistasudena 21 600 eurot ja investeerides korterisse

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
ca 20 000 eurot. OÜ XXX andis aga korteri omandi üle U.Q.V, sealjuures on mõlema eelmainitud osaühingu juhatuse liige ja tegelik kasusaaja M.S. Pooled sõlmisid 19. aprillil 2024 kompromisslepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale XXX korteri müügil hagejale 40 000 eurot ning hageja pidi vabastama korteri valduse hiljemalt ühe nädala jooksul nimetatud rahasumma saamisest arvates. Pooled leppisid kokku, et korter tuleb müüa hiljemalt 19. oktoobril 2024. Hageja esitas 22. oktoobril 2022 kostja vastu hagi, kuivõrd korteriomand oli tähtajaks müümata. Hageja taotles hagi tagamise korras ka keelumärke kinnistusraamatusse seadmist. Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-2416061 hageja hagi tagamise taotluse, kuid keelumärget kinnistusraamatusse ei kantud, kuivõrd kinnistusraamatusse oli juba kantud keelumärge kolmanda isiku kasuks. Tartu Maakohus rahuldas 25. märtsi 2025. a otsusega hageja hagi, otsus ei ole veel jõustunud. U.Q.V suhtes on algatatud täitemenetlus nr 084/2025/49, mille käigus on XXX korter pandud enampakkumisele. Hagejale ei ole täitemenetluse sisu teada. Hageja teavitas kohtutäiturit oma õigusest kompromissilepingu alusel korterit vallata kuni talle nimetatud summa maksmiseni. Samuti teavitas hageja kohtutäiturit sellest, et korteri võtmed on hageja käes ning korteris on hageja vallasasjad. Hageja jaoks on oluline, et kinnisasja müük enampakkumisel ei mõjuta hageja õigust korteri valdusele ning et enampakkumisel osalejal oleksid hageja õigusest teadlikud. Kohtutäitur täiendas enampakkumise teadet lausega „Kohtutäiturile on edastatud kompromissleping korteri kasutamise kohta.“ Hageja hinnangul ei nähtu teatest, et võimalikke enampakkumisel osalejaid oleks teavitatud hageja õigusest korterit kasutada seni kuni kostja tasub hagejale 40 000 eurot. Hageja palub TMS § 222 lg 1 alusel tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2025/49 lubamatuks või alternatiivselt tunnistada sundtäitmine lubamatuks Hauskari 8-1 korteriomandi enampakkumise osas.
2.Hageja on esitanud ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja palub hagi tagamise korras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2025/49 käesoleva tsiviilasja menetluse ajaks või alternatiivselt tühistada korteriomandi XXX enampakkumine käesoleva menetluse ajaks. Hageja hinnangul on hagi tagamine vajalik, et säilitada praegune õiguslik olukord ning vältida hageja õiguste riivet juba menetluse ajal, samuti uute õigusvaidluste ärahoidmine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, vaadanud läbi hagi tagamise avalduse ja tsiviilasjas seni esitatud materjalid leiab, et taotlus hagi tagamiseks tuleb jätta rahuldamata ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu. Hageja palub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2025/49 lubamatuks või alternatiivselt tunnistada sundtäitmine lubamatuks korteriomand, XXX XXX,XXX(registriosa nr 18500650) enampakkumise osas. TMS § 222 lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 sätestab, et hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.
5.Hageja leiab, et tal on 19. aprilli 2024. a sõlmitud kompromisslepingust tulenevalt korteriomandi võlaõiguslik kasutusõigus, mis on sundtäitmist takistav õigus ning hagejal on õigus esitada hagi TMS § 222 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole kompromisslepingust tulenev võlaõiguslik kasutusõigus sundtäitmist takistav õigus TMS § 222 lg 1 mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt on TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule õiguse sekkuda oma vara kaitseks täitemenetlusse. Sundtäitmist takistavaks õiguseks TMS § 222 lg 1 tähenduses saab mh olla kolmanda isiku omandiõigus (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.1). Seda arvestades saab kolmanda isikuna nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nt võlgniku abikaasa, kellele kuulub võlgnikuga ühiselt ese, millele täitemenetluses sissenõue pööratakse (vt nt RKTKm 04.02.2011, 3-2-1-166-10). Samuti võib kolmas isik TMS § 222 järgse hagi esitada juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks seatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (TMS § 222 lg 2). Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus täitemenetluses müüakse vara, mis ei kuulu täitemenetluse võlgnikule. Esitatud hagimaterjalide kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi omanik U.Q.V, kelle suhtes on algatatud ka täitemenetlus. Poolte vahel sõlmitud kompromissleping ei ole suunatud sellele, et takistada kinnistu võõrandamist. Kompromisslepingu järgi on hageja nõue suunatud sellele, et saada tagasi broneerimistasu ja kulutused, mida hageja tegi investeeringuna korteriomandisse. Kohtu hinnangul ei ole esitatud asjaolude kohaselt hageja väidetav võlaõiguslik kasutusõigus või valdamise õigus käsitletav sundtäitmist takistava õigusena ning sellisel juhul ei ole hageja isikuks, kellel on õigus TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitamiseks.
6.Kohus selgitab, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue, mitte omandiõigusest tulenev nõue. Hageja on rahalise nõude osas pöördunud kohtu poole ning kohus on tsiviilasjas nr 224-16061 rahuldanud hageja rahalise nõudega hagi kostja vastu. Peale kohtuotsuse jõustumist on hagejal rahalise nõude osas täitedokument, millega saab hageja pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Hageja on hagiavalduses ka ise välja toonud, et kostjale kuulub peale XXX korteriomandi veel kinnistuid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejal võimalik oma nõue realiseerida täitemenetluse raames.
7.Eeltoodut arvestades ei ole hageja õiguste rikkumine hagis märgitud faktilistel asjaoludel üldse võimalik. Seetõttu esineb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi ja kohus jätab hagi menetlusse võtmata.
8.TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada.
9.Riigikohus on leidnud, et kui hageja esitab avalduse õiguslikult perspektiivitu hagi tagamiseks, ei ole tegu hagi tagamise avalduse puudusega TsMS § 384 lg 2 mõttes. Kohus ei pea enne hagi tagamise avalduse lahendamist määrama hagejale tähtaega hagiavalduse täiendamiseks, vaid kui hagi on õiguslikult perspektiivitu, peab kohus jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (RKTKm 12.04.2023 2-22-2527/52, p 15.2). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.
10.Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
11.Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida, kelle ja millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium