XX hagi YY vastu alandatud hinna 1278 eurot, intressi 25,77 eurot, kahju 1023,36 eurot ja viivise nõudes ning alternatiivselt lepingust taganemisel lepingu järgi saadu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.03.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2325,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Grete Kirsimaa Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veljo Viilol
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Pärnu Maakohtu 24.03.2017 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda YY poolt 25.04.2017 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud tõendi vastuvõtmisest.
4.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta YY kanda, välja arvatud tasu YY-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Välja mõista YY-lt XX kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 551 eurot 60 senti ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 21.03.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu ning täpsustas seda 31.05.2013. Hageja palus alandada hinda 0 euroni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja ülemäära makstud 1278 eurot, intressi 25,77 eurot, kahju hüvitise summas 1228,08 eurot ja seadusjärgse viivise alates täpsustuse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 02.10.2014 täiendas hageja hagiavaldust alternatiivse nõudega ning palus juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja nõude hinna alandamiseks, mõista 1278 eurot välja lepingust taganemise tulemusel. Lisaks vähendas hageja kahju hüvitise nõuet 311,76 euro võrra ja suurendas nõuet 107,04 euro võrra. 16.06.2015 täpsustas hageja, et loobub osaliselt hagist 204,72 euro osas. 14.10.2016 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et nõuab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmist alates 31.05.2013 põhinõudelt summas 2301,36 eurot.
2.22.09.2015 määrusega rahuldas maakohus osaliselt hagi tagamise avalduse ning seadis kostjale kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi summas 2531,85 eurot.
3.06.04.2016 määrusega võttis maakohus vastu hagist osalise loobumise kahju summas 204,72 eurot nõudes ning jättis lõpetatud osas menetluskulud hageja kanda.
4.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmiti 2011. aasta märtsikuus poolte vahel leping (nimetatud ka kui garantiikiri), mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse ehitada küttekolle-ahi hagejale kuuluvasse elamusse asukohaga XXX, Pärnu. Vastavalt lepinguga kokkulepitule kohustus kostja juhinduma küttekollete ehitamisel ettenähtud tingimustest ning ahi pidi ehitatama 4x3 tavatellistest, pidi olema pahteldatud, krohvitud ning ahju juurde kohustus kostja ehitama ka tagalõõr-korstna. Pooled leppisid kokku, et kostja poolt teostatava kvaliteetse töö lõppmaksumuseks on 1278 eurot. Hageja tasus selle summa kostjale peale esimest proovikütmist. Samuti võttis kostja endale kohustuse hilisemate defektide ilmnemisel need likvideerida. Kostja teostas nimetatud tööd ning esialgsel vähesel proovikütmisel küttekolle-ahju kasutamisel probleeme ei tekkinud. Kuu-ajalise proovikütmise perioodi lõppedes hakkas hageja järk-järgult suurendama kasutatava küttematerjali hulka. Kütmise käigus aga tekkisid probleemid küttekolle-ahju kasutamisel, st tekkisid läbivad praod kividesse ja kivivuukidesse. Praod suurenesid küttekolle-ahju kütmisel ning mahajahtumisel kividesse ja kivivuukidesse tekkinud läbivad praod
vähenesid. Hageja teavitas koheselt kostjat probleemist. Hageja esitas kostjale korduvalt taotlusi, et kostja tuleks ja parandaks ehitatud küttekolde-ahju, kuid kostja seda ei teinud ja hakkas vältima kontakte hagejaga. OÜ Korstnad ja Kolded 22.11.2011 vormistatud ettepanekust nähtub, et kostja poolt hagejale ehitatud küttekolle-ahi ei vasta küttekolletele esitatud nõuetele. Ehitatud on valede segude ja valede materjalidega ning ahi on valmistatud väheste kogemustega pottsepa poolt. Ka Adamiahjud OÜ vastuse kohaselt on tegemist küttekoldega, mis ei vasta ohutusstandardile, mille konstruktsioon on puudulik ning mis tuleks lammutada. 10.01.2013 tegi Pärnu Maakohtus otsuse tsiviilasjas nr 2-12-6383, millega on tuvastatud, et lepingu objektiks olev küttekolle-ahi ei vasta kokkulepitud tingimustele, sest ei sobi puuduste tõttu küttekoldena kasutamiseks ning selle sellisel kujul kasutamist keelavad tuleohutuse normid. Tõendamist on leidnud, et küttekolde-ahju lepingutingumustele mittevastavuse eest vastutab töövõtjana kostja ning pragude tekkimise on põhjustanud kostja raske hooletus.
5.Kuna mittekohase täitmise väärtus on 0 eurot (ehk ahju ei saa kasutada vastavalt selle sihtotstarbele, ahju ei ole võimalik renoveerida, vaid see tuleb lammutada), esitas hageja nõude hinna alandamiseks 0 euroni ja ülemäära makstu (1278 eurot) väljaandmiseks. Lisaks on hageja otstarbetu ahju ehitamise läbi kannatanud kahju summas 1228,08 eurot. Ahi vajab lammutamist, mis tähendab hageja jaoks kulutusi summas 356,52 eurot. Hageja on kahju kannatanud materjalide ostmise näol summas 791,56 eurot, mis peale lammutamist muutuvad kasutuskõlbmatuks. Samuti on hageja pidanud kohale kutsuma erinevaid eksperte ahju olukorra hindamiseks, millega on kandnud kahju summas 80 eurot. Kui kostja oleks hagejale ehitanud vastavalt lepingule kvaliteetse ning kõikidele nõuetele vastava ahju, siis hageja selliseid kulutusi kandnud ei oleks. Hageja esitas VÕS § 189 lg 1 alusel nõude intressi tasumiseks alates 01.04.2011-31.05.2013. Alates 31.05.2013 taotles hageja TsMS § 367 alusel põhinõudelt seadusjärgse viivise väljamõistmist.
6.17.09.2014 istungil tegi hageja kostjale olulise lepingurikkumise tõttu taganemisavalduse. 04.10.2014 esitas hageja alternatiivse nõude lepingu alusel üleantu 1278 eurot tagastamiseks VÕS § 189 alusel. Hageja vähendas kahju hüvitamise nõuet 916,32 euroni, kuna uue ahju esitamisel on võimalik kasutada ahjuust, tuharesti, tahmatopse ja siibrit ning suurendas kahju hüvitamise nõuet 107,04 euro võrra. Tegemist on summaga, mida hageja kulutas ahju materjalide ostmise peale ning mida seniajani ei ole nõudnud. Tegemist on esemetega, mille ostis kostja ning mis on hageja poolt kostjale sularahas tasutud. Seega on hageja kahjunõue summas 1023,36 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Leping sõlmiti veebruarikuus. Ebaõige on hageja väide, et ta tasus kostjale pärast proovikütmist 1278 eurot. Hageja ei ole kostjale töötasu maksnud. 1278 eurost moodustas 1200 eurot tööraha ja 78 eurot oli tarvikute eest. Materjalide raha maksis hageja kostja nõudmise peale välja. Ahju pass väljastatakse pärast töötasu maksmist. Ahi ehitati pealt kinni ajutise 2,2 korda normist väiksema korstnaga. Kostja andis korduvalt hagejale teada, et korsten tuleb asendada normikohasega. Kostja nõustus, et ahi ei toimi täielikult. Kostja ei ole keeldunud puuduste kõrvaldamisest alusetult. Kostja on lahenduste leidmiseks ja olukorra parandamiseks teinud pakkumisi. Hageja nõue on täielikult tõendamata. Peale ahju valmimist kostja ja hageja viimasel kohtumisel ahju juures (mais või juunis) märkas kostja ahjus mikropragusid, kuid pragude kõrval oli kõik ideaalselt puhas. Ei ole võimalik, et vingugaasid tulevad läbi pragude, kuid suits ei tule. Seega on ahi praktiliselt korras. Kostja teatas, et pragude parandamist ei toimu enne, kui korsten on normikohasega asendatud.
Kostja märkis, et ahju lõppviimistluse teostas hageja, millega rikkus ahju, kuna tegi seda valede värvide, töövõtetega ja valel ajal. Hageja jättis töölepingule-garantiikirjale meelega alla kirjutamata ning on allkirjatanud selle hiljem. Kostja märkis, et ei võta eelnevalt poolte vahel tehtud kohtuotsuse põhjendusi õigeks. Lisaks on tegemist sama nõudega samal alusel, mis tsiviilasjas nr 2-12-6383, ning seetõttu tuleks menetlus lõpetada. Sisuliselt nõuab hageja kahju, mida ta nõudis 10.02.2012 hagis ning mis väljendus kahjus ehitamiseks tehtud kulutustes kostjale väidetavalt makstud töötasu ja materjalide näol. Kostja ei nõustunud hageja alternatiivse lepingust taganemise nõudega. Haginõude täiendamine VÕS § 189 alusel ei ole võimalik. Hageja ei taganenud lepingust 17.09.2014 kohtuistungil, kuna tema avaldatu kohaselt ta kavatseb seda alles teha. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas 24.03.2017 otsusega hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja ülemäära makstud töötasu 1200 eurot, intressi 24,31 eurot, kahju 916,32 eurot, viivise 23.03.2017 seisuga 658,17 eurot ja edasiulatuvalt viivise tasumata põhinõudelt (2116,32 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 15,5 % ulatuses hageja kanda ning 84,5% ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3492,40 eurot ja viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus määras tasuda riigieelarvest vandeadvokaat Veljo Viilolile riigi õigusabi tasu ja kulud summas 265,20 eurot. Kostja riigi õigusabi tasu 84,5% summas 1932,68 eurot jättis maakohus riigi kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigi õigusabi tasu summas 354,51 eurot. Lisaks mõistis maakohus riigi kasuks välja tasumata ekspertiisitasu hagejalt summas 362,24 eurot ja kostjalt summas 1974,80 eurot.
9.Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagi on samal alusel ja sama hagiesemega, mis tsiviilasjas nr 2-12-6383. Tsiviilasjas nr 2-12-6383 esitas hageja kostja vastu kahjunõude ja soovis kahjuna töö eest tasutu 1278 eurot tagastamist. Kohus jättis tsiviilasjas nr 2-12-6383 10.01.2013 otsusega hagi rahuldamata põhjendusega, et töö eest tasutut ei saa kahjuhüvitisena nõuda. Käesolevas tsiviilasjas on hageja teinud kostjale hinna alandamise avalduse ja nõuab sel alusel ülemäära makstu tagastamist VÕS § 112 lg 3 järgi. Samuti on hageja esitanud kahjunõude ja nõuab kahjuna ahju ehitamiseks ostetud ehitusmaterjalide ja ahju lammutamise kulude ning kahju kindlakstegemise kulude hüvitust. Alternatiivses nõudes on hageja lepingust taganenud ja nõuab lepingu järgi üleantu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lg 1. Antud kahju hageja tsiviilasjas nr 2-12-6383 ei nõudnud. Samuti ei tuginenud hageja tsiviilasjas nr 2-12-6383 ostuhinna alandamisele ega lepingust taganemisele. Kahjunõue ja ostuhinna alandamisel ülemäära makstu tagastamise nõue või lepingust taganemisel lepingu järgi üleantu tagastamise nõue ei ole nõuded ühel alusel. Samuti ei ole olukorras, kus hageja esitab kahjunõude esmalt osa kahjunõudes ning seejärel ülejäänud kahjunõudes, tegemist hagiga samal alusel sama hagiesemega. Hagejal on õigus otsustada, kas ta nõuab kahju ühekorraga või ositi. Tsiviilasjas nr 2-12-6383 hageja ei nõudnud kahjuna ostetud materjalide maksumust, ahju lammutamise kulude ning kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. Seega ei ole taotlus menetluse lõpetamiseks põhjendatud.
10.Hageja tellis kostjalt 2011.a talvel (veebruaris- märtsis) ahju ehituse Pärnu, XXX, kokku lepiti töötasus 1200 eurot ja lisaks pidi hageja tasuma kostjale materjalide eest 78 eurot. Antud tööde tegemise kohta on koostatud märtsis 2011.a kirjalik leping (garantiikiri), mille kohaselt leping on sõlmitud ahju ehitamiseks XXX (tellija) ja teostaja, s.o kostja vahel. Ahi on 4x3 tavatellist: krohvitud, pahteldatud. Juurde laotud tagalõõr ehk korsten.
Teostusjuhised ja joonised „Tellismaja 3 osa. Müüritud küttekolded. Number 1030“. Materjali hangib tellija. Teostaja poolt toodud materjal makstakse välja tellija poolt. Ahju töömaksumuseks on 1278 eurot, mis tasutakse proovikütmise järel. Hilisemate defektide ilmnemisel kõrvaldab need teostaja. Töö, transpordi ja materjali maksab defekti põhjustaja. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on pooled sõlminud töövõtulepingu. Hageja väitel ei vasta kostja poolt ehitatud ahi lepingutingimustele ja hageja on esitanud kostjale hagiavalduses hinna alandamise avalduse ja alandanud töö eest tasumisele kuuluvat hinda 0 euroni. Hageja väitel on ta kostjale maksnud töötasu summas 1200 eurot. Kostja väitel hageja talle töötasu 1200 eurot ei tasunud.
11.Hageja ja tunnistaja RR kohtuistungil antud ütlustega luges maakohus tõendatuks, et hageja on kostjale ahju ehitamise eest töötasu 1200 eurot tasunud. Kohus leidis, et kostja ütlused töötasu maksmise osas tsiviilasjas nr 2-12-6383 ja antud tsiviilasjas on erinevad. Käesolevas tsiviilasjas väitis kostja, et ei ole töötasu 1200 eurot üldse saanud. Tsiviilasjas nr 2-12-6383 viitas kostja esmakordselt töötasu maksmata jätmisele üllatuslikult alles kohtuistungil, kus väitis, et hageja ei maksnud talle nii palju, kui ta hagis väidab. Vastuses hagile väitis kostja, et tõele ei vasta hageja väide, et töö eest sai raha tasutud pärast proovikütmist. Kohus leidis, et kui hageja esmakordselt tsiviilasjas 2-12-6383 esitas nõude tasutud töötasu kahjuna tagastamiseks, siis ei ole ka eluliselt usutav, et kostja, kui ta pole töötasu ahju ehituse eest saanud, koheselt ei oleks tuginenud vastuses hagile väitele, et hageja ei ole ahju ehitamise eest töötasu üldse tasunud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja, kui ta töötasu ei ole maksnud, oleks kahel korral pöördunud kohtu poole tasutud töötasu tagastamise nõudega (tsiviilasi 2-12-6383 ja käesolev tsiviilasi 2-13-8589).
12.Samade poolte vahel olnud vaidluses tsiviilasjas nr 2-12-6383 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja võttis tööd koheselt töö lõpetamise järel märtsis vastu ning kostja lahkus kinnistult. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja on puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Samuti on Pärnu Maakohtu jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-6383 tõendatud, et kostja ehitatud ahjul tekkisid vähem kui kahe kuu möödumisel töö valmimisest ja hagejale üleandmisest vuugipraod ning krohvipinna praod. Uuritud tõenditest järelduvalt ei vasta töö kokkulepitud tingimustele, sest valminud küttekolle- ahi ei sobi puuduste tõttu küttekoldena kasutamiseks ning selle sellisel kujul kasutamist keelavad tuleohutuse normid. Asjas uuritud tõendite põhjal asus kohus seisukohale, et küttekolle-ahju lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutab töövõtjana kostja ning pragude tekkimise on põhjustanud kostja raske hooletus.
13.Hageja on esitanud kohtule eriteadmistega isiku BB arvamuse, mille kohaselt ahi ei ole tehniliselt korras ja ei vasta kehtivale standardile EVS 812-3:2007 (Ehitiste tuleohutus osa 3 küttesüsteemid). Krohvitud ja värvitud ahju välispind ei vasta viimistluse RYL-is esitatud nõuetele. Vastavalt kehtivale tuleohutuse seadusele ei tohi tehniliselt mittekorras olevat ahju kütta. Vastavalt eeltoodule tuleb pragunenud ahi remontida või uuesti teha. Hageja poolt tellitud ahjul algavad praod küttekolde pealt ahju ukse ülemise pinna tasemelt, mille tõttu ahi tuleb lammutada kuni ahju vundamendini. BB on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside alal.
14.OÜ Adamiahjud esindaja PP on hageja pöördumise peale ahju puuduste kohta andnud 28.10.2012 kirjaliku arvamuse, mille kohaselt ei tuvastanud PP antud kütteseadme juures
mitte ühtegi märki kütteseadme ja korstna omavahelise kokkusobimatuse kohta. Väide, et korstna ristlõige ei vasta kütteseadme vajadustele on ebapädev. Põlemisel koldes tekkivad suitsugaasid ei oma kunagi nii suurt survejõudu, et kahjustada avatud siibriga küttes korralikult laotud ahju müüritist. Antud Soome tüüpi krohvitud tellisahju puhul on ahju välismüüritises pragude tekkepõhjuseks puudulik deformatsioonivuuk. Igal juhul on ahju ehituslik konstruktsioon puudulik ja pole arvestatud kolde/lõõristiku termopaisumisega.
15.Kohus on määranud kostja taotlusel asjas ehitustehnilise ekspertiisi, et kindlaks teha, kas ahi vastab lepingutingimustele ja kas ahjul on olulised puudused. Riiklikult tunnustatud ekspert TT arvamuse kohaselt ei vasta ahi õigusaktidest, standarditest ja heast ehitustavast tulenevatele nõuetele. Müüritud küttekolle-ahi ei ole tehniliselt korras. Ahju tuvastatud puudused on tekkinud müüritud küttekolde ehitamisel valede töövõtete kasutamisest. Ahju nähtavate deformatsioonivuukide laiused on ebaühtlased ning ei vasta nõuetele põhjustades ahju tarinduse deformeerumist. Paikvaatlusel teostatud mõõdistuste alusel läbi viidud arvutuste kohaselt on deformatsioonivuuk karkassi ja koldemüüritise vahele jäetud tegemata. Ahju karkassis tuvastatud defektide- müürikivide ja vuukide purunemise põhjuseks on ebapiisava laiusega või puuduvad deformatsioonivuugid karkassi ja kolde müüritise vahel. Täiendavaid deformatsioone tekitab isoleerimata teraselementide paigaldamine ahju. Paikvaatluse käigus on ekspert tuvastanud ahjul alljärgnevad defektid ja kahjustused: 1) koldeukse kinnitused on deformeerunud; 2) pragu koldekambri sillutises; 3) ahju karkassi praod ja defektid sh kivide purunemised; 4) ahju krohvikatte praod ja defektid sh krohvkatte nakke purunemised; 5) deformatsioonivuugid puuduvad ja /või ei ole need nõuetekohased; 6) ahju karkassi defektid sh kivide ja vuukide purunemised; 7) ahju tagakorstna ja suitsutoru ühendus on defektne; 8) ahju suitsutoru ja moodulkorstna ühendus ei ole nõuetekohane.
16.Kohus leidis, et kostja väited, et ta lõpetas tööd veebruaris 2011.a, ei ole tõendatud ega põhjendatud, kuna kostja on ise omakäeliselt koostanud leping- garantiikirja, millel on ajaline märge „märts 2011.a.“ Kostja 22.02.2017 kohtuistungil vande all antud ütlused, et kui ta oleks lepingusse pannud veebruar, siis hageja oleks öelnud, et ahi pole valmis, aga garantii juba kehtib, on arusaamatud ja pole usutavad. Ajaline märge lepingul on lepingu alguses ja ei seostu garantiiga, vaid pigem on tegemist lepingu koostamise ajaga. Hageja vande all antud ütlustega ja tunnistaja RR ütlustega on tõendatud, et nimetatud lepingugarantiikirja andis kostja hagejale pärast töö eest tasumist märtsis 2011.a.
17.Kostja väide, et eksperdil puudub vastav kutsetunnistus, et küttesüsteemidele hinnangut anda, ei ole põhjendatud. Ekspertiisi teostas riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside alal TT, kes on tehnikadoktor, ehitusinsener tase 8, MTR reg.nr.EK103043620001 ehitusprojektide ekspertiis ja ehitiste audit, MTR reg.nr.EO10304362- 0001 omanikujärelevalve, muinsuskaitse tegevusluba VS 684/2013. Eelpooltooduga on tõendamist leidnud, et eksperdil on vastav pädevus olemas. Kohtule esitatud ekspertiisiakt on nõuetekohane. Ekspert on oma seisukohti piisvalt põhjendanud ning ta on vastanud kostja poolt esitatud täiendavatele küsimustele kirjalikult ja kohtuistungil. Eksperdi arvamus ühtib hageja poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamusega.
18.Kostja väide, et ekspert ei ole deformatsioonivuukide puudumist tuvastanud, ei ole põhjendatud. Ülevaatusel on tuvastatud, et deformatsioonivuugid puuduvad ja/või ei ole need nõuetekohased. Samuti on ekspert oma arvamuses märkinud, et juhul, kui ahju deformatsioonivuugid on tehtud nõuetekohaselt, ahju karkassi müüritisse pragusid ei teki.
Deformatsioonivuukide puudumisel tekivad ahju karkassi müüritisse praod. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et kaminauks istus paigaldamisel kütteavasse ideaalselt. Eksperdi kirjaliku arvamuse kohaselt koldekambri ukse kinnitus ei vasta ehitusnõuetele, koldeuks on ülaosas müüritisest 10 – 15 mm eemale vajunud. Põhjuseks on ilmselt ukse kinnituselementide ja telliste vahelise isolatsiooniriba puudumine. Terase soojuspaisumine on põletatud tellistega võrreldes 2-3 korda suurem ning isolatsiooni puudumisel teras paisub ning põhjustab koldeukse kinnituste deformeerumise.
19.Tõendamata on kostja väited, et pragude põhjuseks on see, et valel ajal, s.o enne ahju kuivamist, on ahi üle värvitud; laotud ahjul on lastud ära külmuda; igal kütmisel lubatud köetavate puude koguse ületamine; põranda vajumine; ahju hooldamata jätmine ja ebaperemehelik ümberkäimine ahjuga. Tõendatud ei ole ka kostja väide, et hageja ei taganud ahju ehitamise ajal veebruaris ruumis temperatuuri + 5 kraadi. Ainuüksi kostja vande all antud ütlus ei ole usaldusväärne tõend ja teisi tõendeid ei ole kohtule esitatud. Samuti on tegemist eluruumiga, mistõttu ei ole kostja väited selles osas usutavad. Ekspert TT on tuvastanud, et puudused ahjul on tekkinud müüritud küttekolde ehitamisel valede töövõtete kasutamisest ja on need kirjalikus arvamuses nimetanud. Ekspert TT arvamuse kohaselt ahjul tuvastatud praod, defektid ja kahjustused ei ole põhjustatud ahju valmimise järgselt kuivamata ahju ebaõigest eelkütmisest/sissekütmisest. Ebaõige sissekütmine võib põhjustada mahakahanemispragusid, millede iseloom erineb XXX ahjul tuvastatud pragudest. Ahjus tuvastatud defektid ja kahjustused ei ole tingitud ahju valest kütmisest. Ahjul esinevad praod ei ole tekkinud ahjualuse põranda vajumisest. Põrand ei ole vajunud, hoone keldrikorruse inspekteerimisel tuvastati keldrilae vastavus tugevus ja jäikusnõuetele.
20.Kostja väitel ladus tema tagalõõri, mida ta korstnaga ei ühendanud, kuna seda lepingus kirjas ei ole. Tema pidi looma ahju tagalõõri suitsutoruga mingi kontakti, et ahi saaks kuivada. Kostja väitel on ahju korsten antud ahju tarbeks 2,2 korda väiksem ja hageja pidi korstna välja vahetama ning et ahju ehitas nii kostja kui hageja, kuna hageja pidi materjali hankima, tegema ahju lõppviimistluse ja ahju korstna. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seega, kui ahju korsten ei vastanud ehitatavale ahjule, oleks töövõtja pidanud seda tellijale enne ahju ehitamist selgitama ja mitte ehitama ahju enne korstna väljavahetamist. Põhjendatud ei ole ahju ehitamine, mida ei saa vastavalt ahju otstarbele kasutada. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta seda tellijale selgitas. Kostja ise ühendas ahju korstnaga, kuigi hiljem väidab, et tegemist oli ajutise ühendusega. Samuti pidi kostja kui töövõtja kontrollima, et tellija poolt toodud materjalidest on võimalik tellitud nõuetekohast ahju ehitada. Eksperdi arvamuse kohaselt tagakorstna ja ahju ühenduskoha kivide vuukidel on nähtav tahmumine, st nende vuukide kaudu võivad suitsugaasid tungida eluruumi. Suitsukorstnal endal ja ühendusel tagakorstnaga on nähtavad pigijäljed. Paikvaatluse kohaselt puudub tagakorstnal puhastusluuk, mille puudumine takistab oluliselt tagakorstna puhastamist. Eksperdi arvamuse kohaselt on suitsukorstna ristlõike pindala piisav ahjus nõuetekohase tõmbe tagamiseks. Samal seisukohal on ka OÜ Adami Ahjud esindaja PP. Kostja poolt esitatud LL esildis maakohtule ei ole asjakohaseks tõendiks, kuna kajastab ahju numbriga 1060.
21.Kostja väide, et kolde tagaseina ladumine treppi on ahju parendus, mis parandab põlemist, kuna leek pikeneb trepiastmete võrra, ei ole tõendatud. Eksperdi arvamuse kohaselt küttekolde lõõrid ei ole tehniliselt nõuetekohaselt projekteeritud. Lõõrid peaks paiknema viisil, et suitsugaasidel oleks võimalikult väike liikumistakistus. Ahju kolde lõõr on laotud treppi. Hea tava kohaselt lõigatakse kolde lõõri kivid selliselt, et ei teki nurki. Kostja
kirjalikud seisukohad ja väited ei ole asjas tõendiks. Samuti kostjat ei saa käsitleda eriteadmistega isikuna ahjude ehitamise alal, kuna tal puudub eriharidus ahjude ehitamise alal ja vastav kutsetunnistus. Kostja vande all antud ütluste kohaselt on ta käinud 3 korda kõrgema kvalifikatsiooni kursustel, kuid pole eksamit läbinud ja vastav kutsetunnistus tal puudub.
22.Vastavalt poolte vahel sõlmitud kirjalikule lepingule – garantiikirjale oli ehitatav ahi 4x3 tavatellistest, krohvitud ja pahteldatud. Juurde laotud tagalõõr ehk korsten. Teostusjuhised ja joonised Tellismaja. Müüritud küttekolded. Ahju number 1030. Eksperdi arvamuse kohaselt tegelikult teostatud ahju mõõtmed, tehnilised parameetrid ja müüritise laotised erinevad tüüpahjust 1030. Mõõdud ei ole samad, muudetud on ahju konstruktiivset lahendust- ära on jäetud ahju alaühendus, parempoolne tuhakast. Tuhakast paigutatud ahju esiküljele. Muudetud on lõõride paiknemist. Ka kostja ise on tunnistanud, et tegu ei ole tüüpahjuga 1030, vaid seda on kostja poolt kaasajastatud ja oludele vastavalt kohandatud. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Antud juhul ahju ehitamise kohta igasugused dokumendid puuduvad. Ahju kohta puudub ehitusprojekt, teostusjoonised, ehitustööde päevik, küttesüsteemi komponentide vastavusdeklaratsioonid, kaetud tööde aktid, küttesüsteemi pass ning kasutus- ja hooldusjuhend.
23.Põhjendatud ei ole kostja väited, et ahju ehitamise ajal kehtivad ehitusnormid puudusid. Ahju ehitamise ajal kehtis ehitusseadus (vastu võetud 15.05.2002.a. redaktsioonis 01.01.2011- 19.03.2011) ja tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010.a. redaktsioonis 01.01.2011- 31.12.2011). Ahju ehitamise ajal kehtinud tuleohutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt tuleb küttesüsteem projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilistele normidele ja tootja juhistele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Ehitisele ja selle osadele kehtisid tuleohutusnõuded, VV 27.10.2004.a määrus nr.315; Ehitusmaterjali ja toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid, Mkm 04.05.2004.a määrus nr. 123; Ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr.305/2011; EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: ventilatsioonisüsteemid (kuni 01.04.2014); EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3:Küttesüsteemid (kuni 02. 04.2013); EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine (kuni 02.03.2016); EVS –EN 13240:2007 Tahkel kütusel töötavad tubased küttesüsteemid. Nõuded ja kaitsemeetodid; EVS –EN 15544: 2009 Kahhelahjud/krohvitud pinnaga ahjud. Dimensioneerimine.
24.Eelpoolnimetatud tõenditega on tõendatud, et kostja poolt ehitatud ahi ei vastanud lepingutingimustele, ahjul olid olulised puudused ja ahju polnud võimalik kasutada vastavalt sihtotstarbele. VÕS § 112 lg 1 järgi, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kindlaks kohustuse täitmise aja seisuga. Lg 3 järgi hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lg 1 ja § 191 lg 1 sätestatule. Täiendavad reeglid hinna alandamiseks sisalduvad töövõtulepingu puhul VÕS §-s 648 (tasu vähendamise piirangud). Töövõtulepingu puhul ei ole tegemist töö hinnaga, vaid töövõtjale makstava tasuga ja vastava õiguskaitsevahendi nimetuseks on tasu vähendamine.
25.Hageja on tõendanud, et mittekohase täitmise väärtus on 0 eurot. Nimetatu on tõendatud eriteadmisega isiku BB`i arvamusega, mille kohaselt hageja poolt tellitud ahjul algavad praod küttekolde pealt ahju ukse ülemise pinna tasemelt, mille tõttu ahi tuleb lammutada kuni vundamendini. Riiklikult tunnustatud ekspert TT arvamuse kohaselt ahjus tuvastatud defektid on sellise ulatuse ja iseloomuga, milliseid ei ole võimalik likvideerida remontimise teel. Ahi tuleks täies ulatuses lammutada. Nimetatut kinnitas ekspert ka kohtuistungil. Kui mittekohase täitmise väärtus on 0, siis kuulub tagastamisele kogu tasutud töötasu, s.o 1200 eurot. Hagis esitatud väide, et töötasu oli kokku lepitud 1278 eurot, ei ole õige, kuna mõlemad pooled on kohtumenetluse käigus kinnitanud, et töötasu oli 1200 eurot ja 78 eurot oli tasu, mida hageja pidi tasuma kostjale materjalide eest, s.o töökindad jne. Materjalide eest tasutut ei saa töötasu alandamisena tagasi nõuda. Materjali eest tasutut on võimalik nõuda kahjuna. Hageja nimetatut ka tsiviilasjas nr 2-12-6383 kahjuna nõudis, kuid hagi jäeti rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud. Seega kuulub hagi ülemäära makstud töötasu tagasinõudes VÕS § 112 lg 3 ja § 189 lg 1 alusel rahuldamisele osaliselt, s.o summas 1200 eurot.
26.Lisaks nõudis hageja kostjalt lepingulise kahjuna ahju ehitamiseks ostetud materjali summas 586,84 eurot hüvitamist. Nõude tõendamiseks esitas hageja K-Rauta arve 08.02.2011, Espak Pärnu AS arve 07.02.2011 ja kostja poolt koostatud dokumendi materjalide kohta summas 107,04 eurot. Samuti nõudis hageja ahju lammutamise, lammutusjääkide transpordi ning utiliseerimise kulu kokku summas 356,52 eurot, mille tõendamiseks esitas OÜ Lõõritaja hinnapakkumise. Hageja nõudis ka eriteadmistega isiku BB arvamuse koostamise tasu 30 eurot, mille tõendamiseks esitas FIE BB arve 195/30.03.2012 ja OÜ Adamiahjud konsultatsiooni tasu 50 eurot, mille kohta esitas arve nr.42/27.11.2012. Kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st kostja on ehitanud hagejale ahju, mis on oluliste puudustega, ahju sihtotstarbeline kasutamine ei ole võimalik ja ehitatud ahi tuleb lammutada. Hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Hageja poolt ostetud materjalid ahju ehitamiseks on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja mittenõuetekohane ahi tuleb lammutada. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse – eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kostja pidi ette nägema, et mittenõuetekohase ahju ehitamisel tuleb ahi lammutada ja materjalid muutuvad kasutamiskõlbmatuks ning lammutamisega kaasnevad kulud. Kostja omakäeliselt kirjutatud leping- garantiikirjas on märgitud, et hilisemate defektide ilmnemisel kõrvaldab need teostaja. Töö, transpordi ja materjali maksab defekti põhjustaja. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks puudustega ahju ehitanud ei oleks ahju ehitamiseks kasutatud ehitusmaterjalid muutunud osaliselt kasutuskõlbmatuks ja ahju ei oleks vaja lammutada ja lammutusjääke transportida ning utiliseerida. Kohus leidis, et kostja on tekitanud hagejale kahju, milleks on poest materjalide ostmise kulud summas 479,80 eurot. Ahju ehitamiseks ostetud materjalid sh tulekoldesegu, tulekindel valusegu, liiv, kivivill, fassaadi krohv ja tellised, on muutunud väärtusetuks ja neid ei ole võimalik enam kasutada. Samuti peab kostja hagejale tasuma ahju lammutuskulud, lammutusjääkide transpordi ja utiliseerimise kulud summas 356,52 eurot, kuna kostja ehitatud ahju ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja uue ahju ehitamiseks on vajalik see lammutada, lammutusjäägid transportida ja utiliseerida. Enne hagiavalduse esitamist tehtud konsultatsioonikulu summas 50 eurot ja eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu 30 eurot saab käsitleda VÕS § 128 lg 1 järgi kahju kindlakstegemise kuluna ja tegemist on põhjendatud kuluga summas 80 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama.
27.Hageja on esitanud materjalide eest täiendava nõude summas 107,04 eurot, esitades kohtule kostja poolt kirjutatud ebaselge dokumendi materjalide kohta. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on materjalide eest 107,04 eurot kostjale tasunud. Seega ei ole summas 107,04 eurot kahjunõue põhjendatud ja selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Arvestades eeltoodut kuulub kahjunõue rahuldamisele summas 916,32 eurot.
28.Vastavalt VÕS § 112 lg 3 võib ülemäära makstu tagastamist nõuda vastavalt VÕS § 189 lg 1 ja § 191 lg 1 sätestatule. VÕS § 189 lg 1 kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Seega on intressinõue põhjendatud alates 01.04.2011 (raha tasumine märtsis 2011) kuni hagis puuduste kõrvaldamiseni 31.05.2013 alandatud töötasu 1200 eurot eest summas 24,31 eurot.
29.Hageja on hagi esitamisel nõudnud viivist põhivõlalt summas 1278 eurot, seejärel on nõuet suurendanud ja palunud viivise välja mõista põhivõlalt summas 2194,32 eurot ja 14.10.2016 menetlusdokumendis viivise kogu põhivõlalt 2301,36 eurot seadusjärgses määras alates 31.05.2013. Kohus leidis, et lähtudes VÕS § 113 lg 1 on põhjendatud viivis alates 31.05.2013 – 23.03.2017 (põhinõudelt summas 2116,32 eurot) summas 658,17 eurot. Samuti on TsMS § 367 tulenevalt põhjendatud viivisenõue tasumata põhinõudelt (2116,32 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
30.Kohus leidis, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes jätta 15,5% ulatuses hageja ja 84,5 % kostja kanda. Hageja nõue hagi esitamise seisuga oli summaliselt 2531,85 eurot, millest kuulub rahuldamisele 2140,63 eurot, s.o 84,5 %. Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata või lõpetati menetlus loobumise tõttu. Kostjale on Pärnu Maakohtu 09.12.2013 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus on 13.02.2017 määrusega kindlaks määranud kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 2022 eurot (sh käibemaks). Maakohus määras täiendavalt kindlaks kostja esindaja riigi õigusabi kulu peale nimetatud tähtaega teostatud menetlustoimingute eest summas 265,20 eurot. Seega on põhjendatud riigi õigusabi tasu kokku 2287,20 (sh käibemaks). Kostjale on 09.11.2015 kohtumäärusega antud osaliselt menetlusabi ja kohustatud tasuma ekspertiisitasu summas 10 eurot, mille kostja on tasunud. Ülejäänud osas on ekspertiisitasu välja makstud riigi vahenditest 2337,04 eurot. Lähtudes TsMS § 190 lg 2 ja TsMS § 179 lg 1 tuleb nimetatud kulud riigituludesse välja mõista. Hagejalt tuleb välja mõista riigituludesse eksperdi kulu summas 362,24 eurot (15,5%) ja kostjalt 1974,80 eurot (84,5%). Kostjale on antud riigi õigusabi ilma kohustuseta seda riigile hüvitada ning seega riigi õigusabi tasu 84,5% summas 1932,68 eurot jääb riigi kanda. Kostja riigi õigusabi tasu 15,5% summas 354,51 eurot peab tasuma hageja riigituludesse.
31.Põhjendatud on hageja menetluskulud seoses riigilõivu ja registripäringuga summas 278 eurot. Hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik summas 3856,85 eurot. Hageja õigusabikulu suuremas mahus, kui hageja nõue, on põhjendatud, kuna kostja esitas hagile ulatuslikke põhjendamatuid vastuväiteid, taotles ehitustehnilise ekspertiisi määramist ja eksperdi kohtuistungil ärakuulamist ning kohtumenetlus on olnud töö- ja ajamahukas. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu kuni 70 eurot, millele lisandub käibemaks, on arvestades kohtupraktikat, asja keerukust ja töömahtu mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on seega 4134,85 eurot, millest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 84,5 % s.o 3493,95 eurot – 1,55 eurot (s.o kostja tasutud ekspertiisitasust 10 eurot 15,5%), summas 3492,40 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
32.25.04.2017 esitas kostja isiklikult ja 26.04.2017 esindaja kaudu Pärnu Maakohtu 24.03.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohtumenetlus lõpetada või alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati.
33.Samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud Pärnu Maakohtu 10.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-6383, millega jäeti hageja hagi rahuldamata. On ilmselge, et käesolevas kohtuasjas esitatud hinna alandamise või alternatiivselt lepingust taganemisel lepingu järgi üleantu tagastamise nõuded on esitatud samadel faktilistel alustel, kuna kõik eelnimetatud nõuded põhinevad asjaolul, et kostja poolt ehitatud ahjul esinesid väidetavalt puudused. Lisaks on eelnimetatud nõuded ka sama esemega, kuna hageja nõuded on esitatud ühest ja samast lepingurikkumisest (faktiline alus) tulenenud sama sisuga nõude hüvitamiseks samas ulatuses ehk lepingutingimustele mittevastava ahju eest alusetult makstud töötasu tagastamiseks 1200 euro suuruses. Hagi eseme samasuse hindamisel tuleb lähtuda nõude tegelikust sisust ning pelgalt õiguskaitsevahendite valiku formaalsed erinevused ei tähenda, et käesolevas kohtuvaidluses esitatud hinna alandamise ja lepingust taganemisel lepingujärgselt üleantu tagastamise nõuded on esitatud erineval hagiesemel kui kahjunõue tsiviilasjas nr 2-12-6383.
34.02.10.2014 haginõude täiendamine lepingust taganemise nõudega on vastuolus VÕS § 118 lg 1, kuivõrd seda pole esitatud mõistliku aja jooksul. Samas on see nõue ka aegunud. Lepingust taganemise ja alternatiivse nõude aegumise tähtaeg algas märts 2011a. Kostja aga esitas taganemise avalduse 02.10.2014, s.o üle kolme aasta hiljem.
35.Nõuete rahuldamiseks puudub alus ka seetõttu, et töötasu maksmine kostjale 1200 euro suuruses summas pole tõendatud. Alusetu on maakohtu väide, et kostja ütlused töötasu maksmise osas on tsiviilasjas nr 2-12-6383 ja antud tsiviilasjas täiesti erinevad. Kostja on ka eelmises tsiviilasjas väitnud ja kirjalikes vastuväidetes hagile kinnitanud, et hageja ei ole talle töötasu maksnud. Kostja ei ole kunagi omaks võtnud temale 1200 euro suuruse töötasu maksmist. Nii eelnevas kui ka käesolevas kohtumenetluses on segadust tekitanud hageja poolt kostjale tasutud 78 eurot, mis ei olnud töötasu, vaid puuduvate töövahendite ja materjalide eest otseselt hüvitatud summa, mida kostja käsitles eelmises kohtumenetluses algselt töötasuna. Seega puudub õiguslik tähendus maakohtu otsuses välja toodud asjaolul, et kostja ei tuginenud tsiviilasjas nr 2-12-6383 kohe raha mittemaksmisele. Õiguslikku tähendust ei saa omada ka maakohtu seisukoht, et töötasu maksmine kostja poolt on tõendatud asjaoluga, et hageja on vastava nõudega pöördunud kohtu poole korduvalt. Eluliselt on ebausutav hageja poolt väidetu nagu ta oleks andnud kostjale raha üle garantiikirja-lepingu vastu ilma kostja allkirja võtmata sularahas tasumise kohta. Lepingust ei ole ka kuidagi võimalik välja lugeda raha üleandmist kostjale. Kuna kostjal pole võimalik tõendada raha mittesaamist, lasub hagejal kohustus tõendada raha maksmist. Hageja ja tunnistaja RR on omavahel lähedased tuttavad. Maakohus on jätnud käsitlemata kostja poolt esile toodud vastuolu RR tunnistuse ja hageja seisukoha vahel, kuna vastavalt hageja 17.09.2014 eelistungil esitatud seisukohale võttis ta RR kostjaga kohtumisele kaasa juhuslikult, kuigi vastavalt tunnistaja RR ütlustele läks ta hagejaga kaasa viimase palvel ja just põhjusel, et olla juures raha üleandmisel. Hageja ei viidanud kordagi tsiviilasjas nr 212-6383, et töötasu maksmist oleks pealt näinud ja seda saaksid tõendada kolmandad isikud, mistõttu on hageja väited olnud erinevates kohtumenetlustes vastuolulised. Lähtuvalt kostja
poolt vande all antud ütlustest ning tunnistaja RR ebaobjektiivsusest pole hageja suutnud usutavalt tõendada töötasu maksmist.
36.Maakohus tuvastas ebaõigesti nagu oleks poolte vahel sõlmitud leping alles 2011.a märtsis garantiikirja andmisel, kuna faktiliselt sõlmisid pooled töövõtulepingu juba 2011.a jaanuaris materjalide ostmise ja ahju ehitamise alustamisega. Seega on usutav, et garantiikirja nime kandev dokument oli kostja poolt antud edasiulatuvalt 2011.a märtsi seisuga, lähtuvalt ahju eeldatavast valmimisajast, et kajastada õiget garantiiperioodi, kuna kostja oli kokkulepitud ehitustegevusega juba eelnevalt alustanud.
37.Kostja on kohtumenetluse käigus esitanud hulgaliselt kirjalikke vastuväiteid ekspertiisiaktis kajastatud järelduste ebaõigsuste ja puuduste kohta. Kostja jääb selles osas esitatud seisukohtade juurde. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 2 p-s 8 sätestatut, jättes kohtuotsuses põhjendamata, miks ta kostja vastuväidetega ekspertiisiakti suhtes ei nõustu. Kostja poolt kirjalikult ekspertiisiakti suhtes esitatud vastuväidete ja kostja poolt vande all antud ütluste arvestamata jätmine põhjustas ebaõige otsuse tegemise, kuna ahju puuduste tõendamise aluseks olev ekspertiisiakt on tegelikkuses koostatud puudulikult, on vastuoluline ega saa hageja nõuet seetõttu tõendada. 22.03.2016 ekspertarvamus tuleb ahju väidetavate puuduste tõendamisel täielikult kõrvale jätta. Lisaks nõudis kostja, et ekspert peab vastama kutsetasemega pottseppmeistri tasemele 5, millele ekspert TT ei vasta.
38.Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväite, et hageja on sisuliselt kohtuistungitel õigeks võtnud, ja ka ekspertarvamuse foto nr 25 tõendab, et ahju on kogu aeg alates selle ehitamisest, s.o kuue aasta kestel, köetud. Eluliselt ei takista asjaolud hagejal ka edaspidi samal viisil ahju kütmise jätkamist. Samas tõendab see ka seda, et ahi on hooldamata, mis võis ka olla põhjuseks ahjul väidetud defektide, pragude tekkimise kohta. Ekspert ei pidanud ahju kütmist võimatuks. Päästeamet ei ole teinud ettekirjutust ja/või keelanud ahju kütmist. Ekspertarvamuse ebaobjektiivsust ja subjektiivsust ilmestab asjaolu, et ekspert ei soovinud ahju paikvaatluse käigus kindlaks teha tuhaluugi olemasolu ahjul, põhjendades seda ebamugava juurdepääsuga.
39.Vastavalt ekspertarvamuse lk-l 25 toodud arvutusele pole ekspert tegelikkuses paikvaatluse käigus deformatsioonivuukide ja kivivilla puudumist objektiivselt kindlaks teinud, vaid selgitas kohtuistungil, et on lähtunud hüpoteetilisest arvutuslikust meetodist. Samas aga ei ole kajastanud seda arvutuslikku meetodit ei ekspertiisiaktis ega esitatud küsimustele kirjalikus vastuses. Seega puudub kostjal võimalus kontrollida eksperdi poolt tehtud järeldust. Seega tuleb õigeks lugeda kostja kinnitused ja ka vande all antud selgitus deformatsioonivuukide ja kivivilla olemasolu ja ahju tehnilistele tingimustele vastavuse kohta. Ekspert ei ole ka välja toonud, milliseid ehitusnorme on ahju ehitamisel rikutud ning millisel viisil on ahju kohta kehtestatud standardeid rikutud. Kostja ei nõustu maakohtuga nagu poleks ahju läbikülmumine eluliselt usutav, kuivõrd maakohus hindas ebaõigesti, et ahju ehitamise ajaks oli 2011.a märts, kuigi tegelikkuses ehitas kostja ahju 2011.a jaanuaris ja veebruaris, kui temperatuuri äärmused on palju madalamal ja alla 0 kraadi.
40.Kostja ei vastuta ahju ühendamise eest ebaõige suurusega korstnalõõriga, kuna kostja sai alles ehituse lõppjärgus teada, et hageja ei plaani paigaldada sobiva suurusega korstnalõõri, kuid selleks ajaks oli ahju ehitamine lõppjärgus ning korstnaga ühendamine oli ahju kuivamise jaoks vajalik. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et kostja ei täitnud oma hoolsuskohustust selgitada hagejale korstna ebasobivust, kuna hageja soov kasutada
ebaõiget suitsulõõri ilmnes alles ahju ehituse lõppjärgus, kui ajutise ühenduse tegemine suitsulõõriga oli hädavajalik edasiste kahjustuste vältimiseks ahju kuivamisel.
41.Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja viivise. Kohus jättis vastuolus TsMS § 442 lg 2 p 8 otsuses põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja alternatiivse taotlusega vähendada välja mõistetavat viivist. Kostja palus ringkonnakohtul vähendada viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel nullini, kuna maakohtu poolt väljamõistetud viivis on ebamõistlikult suur ning vastav viivis on moodustunud peamiselt hageja enda poolt põhjustatud viivitustest täielike hagiavalduse ja seisukohtade esitamisel ning alusetu kohtumenetluse algatamisest. Lisaks tõi kostja välja, et taotles ekspertiisi läbiviimist riigi vahenditest. Kohtuotsusega on aga ekspertiisitasu nõutud kostja kahjuks välja. Vastus apellatsioonkaebusele
42.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
43.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja ülemäära makstud töötasu 1200 eurot, intressi 24,31 eurot, kahju 916,32 eurot ja viivise 23.03.2017 seisuga 658,17 eurot ja edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
44.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
45.TsMS § 428 lg 1 p 2 tulenevalt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend. Kolleegiumi arvates on maakohus leidnud õigesti, et käesoleval juhul ei ole tegemist vaidlusega samal alusel, mis tsiviilasjas nr 2-12-6383. Tsiviilasjas nr 2-12-6383 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes ning palus kahjuna välja mõista töö eest tasutud 1278 eurot. Käesolevas asjas nõudis hageja ülemäära makstu 1278 eurot tagastamist vastavalt VÕS § 112 lg-le 3 (hinna alandamine) ning lisaks kahju hüvitamist hageja poolt ahju ehitamiseks ostetud ehitusmaterjalide, ahju lammutamise kulude ning kahju kindlakstegemise kulude eest. Riigikohus on selgitanud, et hinna alandamist ja kahju hüvitamist ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks korraga nõuda. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus ostja on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 24 ja 31.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, p 18). Väljendi „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt Riigikohtu 17.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10, p 11). Hinna alandamine on kujundusõigus, mida teostatakse avalduse tegemisega teisele
poolele. Avalduseks ei ole ette nähtud vorminõuet, avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis, kui see jõuab kostjani (vt Riigikohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15611, p 21). Käesoleval juhul on hageja teinud hinna alandamise avalduse hagiavalduses. Kuna tsiviilasjas nr 2-12-6383 hageja hinna alandamisele ei tuginenud, ei ole käesolev hagi ülemäära makstud 1278 euro tagastamise osas esitatud samal alusel, mis tsiviilasjas nr 212-6383. Samuti ei ole hageja tsiviilasjas nr 2-12-6383 nõudnud kahjuna hageja poolt ostetud materjalide, ahju lammutamise kulude ning kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
46.Alternatiivselt tugines hageja lepingust taganemisele ning nõudis lepingu järgi üleantu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lg-le 1. Kuigi maakohus rahuldas avalduse hinna alandamise alusel (VÕS § 112 lg 3), märgib ringkonnakohus, et ka taganemise korral lepingu järgi üleantu tagastamise nõue ning tsiviilasjas nr 2-12-6383 esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole samal alusel esitatud nõuded. Maakohus tuvastas, et hageja võttis kostjalt tööd vastu märtsis 2011, ning et puudused tekkisid vähem kui kahe kuu möödumisel töö valmimisest ja hagejale üleandmisest. Hageja on 02.10.2014 menetlusdokumendis tuginenud sellele, et ta taganes lepingust 17.09.2014 kohtuistungil. VÕS § 118 lg 1 p 1 tulenevalt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul lepingurikkumisest teada saamisest. Seega on hageja kaotanud lepingust taganemise õiguse. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et taganemisavaldus esitati hilinenult. Kostja esindaja on maakohtu 02.12.2016 istungil viidanud, et taganemisavaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul (IV kd tl 113).
47.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud ning puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.
48.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited kostjale töötasu 1200 eurot maksmata jätmise kohta ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Maakohus on hageja vande all antud seletuse ning tunnistaja RR ütluste alusel lugenud kostjale töötasu maksmise sularahas summas 1200 eurot tõendatuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud tõendite hindamisel ka sellega, et tsiviilasjas nr 2-12-6383 ei tuginenud kostja alguses sellele, et ta töötasu ei saanud. Tõendite teistsuguseks hindamiseks ei anna alust ka kostja poolt esile toodud asjaolu, et hageja ja tunnistaja RR on omavahel lähedased tuttavad. Hageja vande all antud seletuse ja RR tunnistajana antud ütluste vahel ei ole selliseid vastuolusid, mis annaks alust jätta tunnistaja ütlustega arvestamata.
49.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on tuvastanud, nagu oleks leping sõlmitud alles 2011.a märtsis garantiikirja andmisel. Maakohus tuvastas, et hageja tellis 2011.a talvel (veebruaris-märtsis) ahju ehituse ja selle kohta koostati kirjalik leping (garantiikiri) märtsis 2011. Seega on maakohus tuvastanud lepingudokumendi koostamise, mitte lepingu sõlmimise aja.
50.VÕS § 112 lg 1 tulenevalt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatule. Maakohus tuvastas, et hageja on kostjalt töövõtulepingu alusel teostatud tööd vastu võtnud ja kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud ning kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud.
51.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult riiklikult tunnustatud ekspert RR eksperdiarvamusele ja tema täiendavatele vastustele, eriteadmistega isiku BB arvamusele ning OÜ Adamiahjud esindaja PP arvamusele tuginedes tuvastanud, et kostja poolt ehitatud küttekolle- ahi ei vastanud lepingutingimustele, sellel olid olulised puudused ning seda polnud võimalik kasutada vastavalt sihtotstarbele. Samuti selle, et töö mittekohase täitmise väärtus on 0 eurot, kuna puuduste kõrvaldamiseks tuleb küttekolle-ahi lammutada ja uuesti ehitada. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6). Eeltoodust tulenevalt on maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult leidnud, et hagejal oli õigus hinda alandada ning on sellest tulenevalt mõistnud kostjalt VÕS § 112 lg 3 alusel hageja kasuks välja töö eest ülemäära tasutud 1200 eurot.
52.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 2 p 8 sätestatut, jättes põhjendamata, miks ta kostja vastuväidetega ekspertiisiakti suhtes ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi RR pädevuses ja objektiivsuses ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jätta eksperdiarvamust tõendina arvestamata. Kostja väidete ning vande all antud seletusega ei saa ümber lükata eksperdiarvamuses tehtud järeldusi, mida toetavad ka eriteadmistega isiku BB ja OÜ Adamiahjud esindaja PP arvamused. Kolleegium leiab, et maakohus on vastavalt TsMS § 442 lg 2 p 8 piisavas ulatuses vastanud kostja vastuväidetele ekspertiisiakti suhtes. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
53.Ringkonnakohus märgib vastusena apellatsioonkaebusele, et asjaolu, et Päästeamet ei ole teinud ahju kasutamise osas ettekirjutust või keelanud selle kütmist, ei tähenda, et ahi ei oleks tuleohtlik ja seda saaks sihtotstarbeliselt kasutada. Eksperdiarvamuses on tuvastatud, et ahi on kasutamisel tuleohtlik ning selle püsiv kütmine ei ole lubatud (III kd lk 131). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks Päästeamet tunnistanud küttekolde kasutuskõlblikuks. Eksperdiarvamuses on viidatud, et küttekolde ehitamise tehniline dokumentatsioon (sh päästeasutuse heakskiiduga küttesüsteemi ehitusprojekt) puudub. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja on puudustega ahju kasutanud. Hageja on 22.02.2017 kohtuistungil selgitanud, et ta ei saa ahju sihipäraselt kasutada. 7 aasta jooksul on ta saanud ahju kütta 8 kuud. Peale seda on ta paar korda proovinud ahju kütta, aga praod on nii suured, et sealt tuleb suitsu sisse (IV
kd lk 169). Lisaks on ekspert leidnud, et tuvastatud puudused ei ole tingitud ahju valest kütmisest, vaid valede töövõtete kasutamisest (III kd lk 132, 135).
54.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust ei ole alust muuta ka osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 916,32 eurot seoses hageja poolt ahju ehitamiseks ostetud materjali, ahju lammutamiskulude ning kahju kindlakstegemiseks kantud kuludega. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).
55.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 31.05.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.03.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras summas 658,17 eurot ja edasiulatuvalt viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on heitnud apellatsioonkaebuses ette, et maakohus ei ole võtnud seisukohta tema viivise vähendamise taotluse osas. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on 02.12.2016 kohtuistungil palunud vähendada viivise summat nullini (IV kd lk 113). VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on selgitanud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Sealjuures tuleb arvestada ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Vastasel juhul oleks tegemist erinevate võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ja üldise õigusliku ebakindlusega majanduskäibes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 16, p 20). Samast Riigikohtu lahendist tuleneb, et olukorras, kus viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust, on võlgnikul kohustus tõendada viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kui võlgnik ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata (vt p 19). Kostja on tuginenud viivise vähendamise alusena sellele, et viivis on moodustunud peamiselt hageja enda poolt põhjustatud viivitusest täielike hagiavalduste ja seisukohtade esitamisel ning alusetu kohtumenetluse algatamisel. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited selle kohta, et viivis on moodustunud hageja poolt põhjustatud viivitusest, ei ole põhjendatud. Arvestades rahuldatud põhinõude suurust ei ole seadusjärgses määras väljamõistetud viivis kolleegiumi hinnangul ebamõistlikult suur. Seega tuleb viivise vähendamise taotlus jätta rahuldamata.
56.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
57.Kostja esitas koos 25.04.2017 apellatsioonkaebusega tõendina Pärnu Maakohtu 10.01.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-6383. Kohus leiab, et kuna nimetatud kohtuotsus on juba asja materjalide juures (I kd lk 12-20), siis ei ole vaja seda täiendavalt esitada, mistõttu kohus keeldub selle vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1). Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29). Menetluskulude jaotus
58.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude rahalist suurust. Kostja on apellatsioonkaebuses ette heitnud seda, et temalt mõisteti välja ekspertiisitasu, kuigi ta taotles ekspertiisi läbiviimist riigi rahaliste vahendite eest ja tema taotlus rahuldati. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõikest 5 tulenevalt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega ei välista kostjale menetlusabi andmine menetluskulude hilisemat riigi tuludesse väljamõistmist.
59.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1), välja arvatud tasu kostjale osutatud riigi õigusabi eest, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda (Pärnu Maakohtu 09.12.2013 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Hageja on 31.01.2018 esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 691,61 eurot (sh käibemaks) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusteenust kokku 8 tunni ja 14 minuti ulatuses tunnihinnaga 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Sealjuures on kulunud apellatsioonkaebuse analüüsile 1 tund ja 34 minutit; apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 3 tundi ja 57 minutit; vastuse korrigeerimisele ja kohtule edastamisele 43 minutit; 18.01.2018 toimiku materjalide ülevaatamisele, kohtumäärusega tutvumisele ja kliendile info edastamisele 55 minutit ja 31.01.2018 menetlusdokumendi koostamisele 1 tund ja 5 minutit. Kostja vaidles vastu menetlustoimingule, mis seondub apellatsioonkaebusele esitatud vastuse korrigeerimisega ja kohtule edastamisega, kuivõrd see on hõlmatud juba eelneva menetlustoiminguga. Samuti ei nõustunud kostja 18.01.2018 menetlustoiminguga, kuna see ei olnud kostja hinnangul vajalik.
60.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, peab kohus põhjendatuks apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu 1 tund ja 34 minutit. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamise, selle korrigeerimise ja kohtule edastamise ajakulu peab ringkonnakohus vastuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks ja vajalikuks 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. 18.01.2018 ajakulu kohtu kirja, toimiku materjalidega tutvumise ning kliendile info edastamise osas on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud 30 minuti ulatuses. 31.01.2018 on hageja esitanud oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Menetlusdokumendis on hageja üksnes märkinud, et jääb oma seniste seisukohtade juurde. Ringkonnakohus leiab, et lõplike seisukohtade koostamisega seotud ajakulu ei ole põhjendatud ja vajalik. Samuti ei saa TsMS § 175 lg 1 mõttes pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude avalduse ja nimekirja
koostamise ajakulu, kuna nende koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 6 tundi ja 34 minutit. Hageja esindaja tunnitasu 70 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist turuhinda. Hageja on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 551,60 eurot (sh käibemaks). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.