Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(4)

2-17-118385 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteri asukohaga XXX kaasomanikud. AS MEKE Sillamäe on asutatud Sillamäe Linnavalitsuse varade baasil ja on loodud Sillamäe linnaosa territooriumil füüsilistele ja juriidilistele isikutele elamumajanduslike teenuste osutamiseks. Põhjusel, et majas asukohaga Kesk 9, Sillamäe ei ole moodustatud korteriühistu, siis nimetada elamu valitsejaks on määratud AS MEKE Sillamäe. Oma kohustuste raames AS MEKE Sillamäe täidis oma kohustusi ning kandis kulutusi seoses elamu tavapärase valitsemise, korrashoiuga. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ning kostjatele igakuiselt saadetud arvetele ei ole kostjad regulaarselt ja täies ulatuses arveid tasunud, mistõttu tekkis kostjatel võlgnevus summas AS MEKE Sillamäe ees. Seega on AS MEKE Sillamäe täies ulatuses täitnud oma lepingulised kohustused, kuid samal ajal ei ole kostja täitnud oma kohustust tasuda osutatud teenuste eest. AS MEKE Sillamäe palus korduvalt kostjat võla kustutada, kostja seda ei teinud. AS MEKE Sillamäe loovutas hagejale oma nõude kostjate vastu 15. oktoobri 2010 lepingu alusel, millest teavitati kostjad 31. juulil 2017 kirjalikult posti kaudu. Lähtudes eeltoodust hageja esitab nõude kostjatelt järgmiste summade väljamõistmiseks: võlgnevus korterimandi hooldamise eest 219,88 eurot ja võlgnevuse korteriomandi kütuse eest 232,78 eurot, kokku 452,66 eurot. Kuna käesoleva ajani ei ole kostjad täitnud osutatud teenuste eest tasumise kohustust hageja ees, peab hageja õigustatud põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjatelt summas 452,66 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjatele koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostjate tegelik asukoht oli teadmata, 2(4)

2-17-118385 toimetati kostjatele hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Korteriomandi - ja korteriühistu seaduse (edaspidi KrtS) § 65, § 66 lg 3, § 40 lg 1, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 65 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja korteriomandi Kesk 9-45, Sillamäe linn teenindamise eest seisuga 01. detsember 2017 võlgnevuse kokku 452,66 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimese lause alusel, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hageja kohtukulud riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud 320 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 320 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud asja materjalide tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks 1 tund ning õigusliku positsiooniloomiseks ja hagiavalduse koos lisadega koostamiseks 3 tundi, kokku 4 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 2 lehekülge ning mis on masshagi avaldus. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud konsulteerimiseks ja hagiavalduse koostamisele 3 töötunni ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja tunnitasuks 80 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 240 eurot (80 x 3). Kostjalt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 340 eurot (100+240). 3(4)

2-17-118385 Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.