Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-157

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja korduvalt Ferratum Bank p.l.c.-lt (esialgne võlausaldaja) laenu interneti vahendusel. Kostja võttis laenu kokku 1 440,17 eurot. Laenult tuli tasuda intressi 0,172% päevas (62,78% aastas). Kostja on jätnud tagastamata laenu summas 1 199,45. Kostjal on tasumata intress summas 309,41 eurot, s.o ajavahemiku 31.10.2016-15.11.2016 eest summas 32,53 eurot (1194,77x0,172%x16), ajavahemiku 16.11.2016-23.12.2016 eest summas 76,76 eurot (1174,45x0,172%x38) ja ajavahemiku 24.12.2016- 30.03.2017 eest summas 200,12 eurot (1199,45x0,172%x97). Kuna kostja viivitas kolme järjestikuse tagasimaksega lõpetas laenuandja kostjaga lepingu. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, lõppes leping 30. märtsil 2017. Esialgne võlausaldaja loovutas 03. aprillil 2017 nõude hagejale. Creditreform Eesti OÜ algatas hageja soovil kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt.

2(5)

2-18-157 Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu 1 199,45 eurot, tagastamata laenuintressi 309,41 eurot, sissenõudmiskulu 55 eurot, tagasiulatuvalt viivist tasumata põhisummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras summas 74,62 eurot ning viivist tasumata põhinõudelt alates 05. jaanuarist 2018 kuni selle kohase tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-49). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esialgne võlausaldaja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 32-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Poolte vahel lepingu sõlmimise ajal kehtiva VÕS § 406-2 lg 1 esimese lause alusel on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu kokku summas 1 400,17 eurot intressiga 0,172% päevas (62,78% aastas). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr kuni 30. novembrini 2015 oli 21,65% ja kuni 30. novembrini 2016 oli 18,95%. Hageja andmetel oli aastane krediidi kulukuse määr 75,04% (t.l.-21, pöördel). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste 3(5)

2-18-157 poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 3 korda (21,65*3=64,95% ja 18,95%*3=56,85%). Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu krediidikulukuse määr ületas Eesti Panga novembris 2015 ja novembris 2016 avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 3 korda, on laenuleping VÕS § 406-2 lg 1 alusel tühine. VÕS § 406-2 lg 3 esimese lause alusel kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (1 199,45 eurot). Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda intressi ega viivist lepingus ja selle lisas sätestatud määras. Hagejal on õigus nõuda viivist ja intressi VÕS § 94 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab laenu kasutamise aja eest tasu (intressi)) eest summas 309,41 eurot. Lepingu järgi on aastane intressimäär 62,78%. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01. juulist 2016 oli 0,00%. Arvestades, et hageja nõuab kostjalt intressi esitatud arvete alusel ajavahemiku 31.10.201615.11.2016 eest, ajavahemiku 16.11.2016-23.12.2016 eest ja ajavahemiku 24.12.201630.03.2017 eest ning eelnimetatud ajavahemikkudel oli intressimäär 0,00%, kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks 0 eurot. Intressinõue tuleb seega jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõue kostjalt tagasiulatuvalt viivist tasumata põhisummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras summas 74,62 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 05. jaanuarist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 55 eurot. Kuivõrd laenuleping on tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Seetõttu jätab kohus hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata.

4(5)

2-18-157 Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 1 199,45 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 74,62 euro osas, kokku 1 274,07 eurot ja viiviste alates 05. jaanuarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osas. Intressi 309,41 euro ja kahjuhüvitise 55 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (hagihind 1 734,44/1 370,03 (1 274,07+95,96), s.o 79% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 21% ulatuses hageja ja 79% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulude summas 140 eurot, kokku 385 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 225 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on esindaja kulud kokku summas 140 eurot vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 385 eurot (225+20+140). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 79% menetluskuludest, s.t 304,15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.