OÜ HT Management avaldus Aktsiaseltsi POOHTECH nõukogu asendusliikme RP tagasikutsumiseks ja uue nõukogu asendusliikme määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ HT Management määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): OÜ HT Management (registrikood 10408088), tehinguline esindaja vandeadvokaat Valter Võhma Puudutatud isikud (vastustajad): Aktsiaselts POOHTECH (registrikood 11257334), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter RP (isikukood XXXXXXXXXXX) Activity OÜ (registrikood 10675383), seaduslik esindaja juhatuse liige TA
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.11.2017.a määrus muutmata.
2.Jätta OÜ HT Management määruskaebus rahuldamata.
3.Esitada kogu seni kantud menetluskulude jaotus: jätta maakohtu menetluskulud OÜ HT Management kanda.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud OÜ HT Management kanda.
5.Määrata kindlaks Aktsiaseltsi POOHTECH ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suurusena 924 eurot.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487
6.Mõista OÜ-lt HT Management Aktsiaseltsi POOHTECH kasuks välja menetluskuludena ringkonnakohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulu 924 eurot.
7.Mõista OÜ-lt HT Management vastavalt käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 5 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt Aktsiaseltsi POOHTECH kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.03.03.2017.a esitas avaldaja avalduse, milles taotles kohtul vabastada RP aktsiaseltsi POOHTECH nõukogu liikme kohalt (kutsuda ta nõukogu liikme kohalt tagasi) ning määrata tema asemel nõukogu asendusliikmeks MS (isikukood XXXXXXXXXXX). 24.05.2017.a menetlusdokumendi kohaselt täiendas avaldaja avaldust, paludes juhul, kui kohus ei nõustu MS määramisega nõukogu liikmeks, määrata nõukogu asendusliikmeks kohtu poolt usaldatud objektiivne isik. Activity OÜ (edaspidi Activity) ja avaldaja on aktsiaselts POOHTECH (edaspidi PT) aktsionärid, kellele mõlemale kuulub 50% PT aktsiatest. Activity juhatuse liige ja ainuosanik on TA ning avaldaja juhatuse liige ja ainuosanik on HT. PT aktsionäride (sisuliselt TA ja HT) vahel tekkisid 2013.a erimeelsused seoses PT juhtimisega, mida nad ei ole suutnud siiani kokkuleppel lahendada. Üks probleemkoht oli kokkuleppe mittesaavutamine PT juhatuse ja nõukogu liikmete kandidaatide osas, millest tingituna puudus PT-l tükk aega juhatus ja ka seadusele vastav nõukogu. Tulenevalt eeltoodust pöörduti kohtu poole asendusliikmete määramiseks ning kohus määras PT-le: (i) 11.08.2014.a juhatuse asendusliikmena IL (tsiviilasi 2-14-55454); (ii) 05.12.2014.a nõukogu asendusliikmena RP (tsiviilasi 2-14-53425); ning (iii) 20.04.2016.a nõukogu asendusliikmena VP (tsiviilasi 2-16-2260). PT nõukogu on tänaseks küll kohtu määratud PT juhatuse asendusliikme asendanud uue juhatuse liikmega, kuid sellele vaatamata erimeelsused ja pinged PT aktsionäride vahel jätkuvad. Üks põhjus, miks probleemne ning pingeline olukord PT-s kestab, on asjaolu, et kohtu määratud PT nõukogu asendusliige RP kui ka PT uus juhatuse liige IP (isikukood XXXXXXXXX) ei ole avaldaja hinnangul olnud erapooletud ega lähtunud aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist ning PT huvidest, vaid tegutsenud üksnes ühe aktsionäri Activity (sisuliselt TA) huvides ja juhiste järgi. Avaldaja hinnangul on kogu PT juhtimine Activity (TA) kontrolli all, TA on ise ka PT nõukogu kolmas liige, olles PT nõukogu esimees. RP ei ole nõustunud kohtuma avaldaja seadusliku esindajaga, samuti ei ole ta vastanud avaldaja seadusliku esindaja e-kirjadele ega telefonikõnedele. 11.05.2016.a toimus PT nõukogu koosolek. Vastaval koosolekul tegi PT nõukogu esimees TA ettepaneku vahetada välja kohtu määratud PT juhatuse asendusliige IL IP-ga. IP suhtes kuulutati 28.12.2010.a välja pankrot. Antud menetlus rauges 02.01.2012.a, kuivõrd IP-l puudusid varad masskohustuste ning pankrotimenetluse kulude katteks. Vastavast määrusest nähtuvalt oli võlausaldajatel IP vastu nõudeid enam kui 990 000 euro ulatuses. Antud määruse kohaselt algatati IP suhtes võlgadest vabastamise menetlus ning talle määrati usaldusisik. Muuhulgas on antud määruses järgmine lõik: tegevusaruande täienduses halduri avaldatud hinnangul on IP maksejõuetuse põhjus ebaõiged otsustused kohustuste võtmisel, eelkõige laenusuhete sõlmimisel SEB Pangaga. Võlgniku maksejõuetus ilmnes 2008.a algul. Sellele lisandus kinnisvarahindade järsk langus, mis muutis tagatisvara realiseerimise ja kohustuste täitmise võimatuks. PT teine nõukogu liige RP nõustus TA-ga ning pooldas IP valimist. PT kolmas nõukogu liige VP seevastu leidis, et
2(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487 enne uue juhatuse liikme valimist tuleks vastava kandidaadiga kohtuda, mistõttu soovis ta juhatuse liikme vahetamise otsustamise edasi lükata. Selline soov on ka igati mõistlik, kuivõrd nõukogu liige peab olema veendunud, et kandidaadil on piisavad teadmised, et olla juhatuse liige. TA ja RP aga jätsid antud seisukoha arvestamata ning otsustasid IL tagasi kutsuda ning valida PT uueks juhatuse liikmeks IP. Antud otsus ja selle tegemise protsess näitab, et PT nõukogu liige RP käitus otseselt Activity (TA) huvides, kuivõrd ta ei pooldanud kandidaadiga tutvumist enne otsuse tegemist nagu iga mõistlik ja erapooletu nõukogu liige oleks teinud, vaid hääletas TA-ga samamoodi, seda olukorras, kus IP suhtes on alles mõned aastad tagasi läbi viidud eraisiku pankrotimenetlus ning kohtumääruses väljendatud, et IP on võtnud vastu ebaõigeid otsuseid, mis ongi pankroti tinginud. Sellise isiku määramine PT juhatusse ei ole PT parimates huvides. RP hääletas ka poolt jätkata tsiviilasjas nr 2-14-52723 menetlust, samuti nagu seda pooldas TA. Otsuse vastu oli VP, kes leidis, et eelistatum oleks kompromiss. Antud koosolekule järgnevalt jätkaski PT antud asjas menetlust, kus 10.10.2016.a tehtud ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäeti maakohtu 09.03.2016.a otsuse resolutsioon muutmata ning tulemus seega ei muutunud. PT esitas ka kassatsioonkaebuse, kuid ka see jäeti 30.01.2017.a Riigikohtu määrusega asjas nr 3-1-2-1028-16 menetlusse võtmata. Seega käitus RP ka selles küsimuses nagu TA, mitte ei pooldanud kompromissi sõlmimist, mis ringkonnakohtu otsuse ja Riigikohtu määruse valguses oleks olnud PT huvides parim lahendus, vaid otsustas pooldada PT varade kulutamist ning kohtuvaidluse jätkamist. 27.12.2016.a peeti uuesti PT nõukogu koosolek tingituna Activity soovist pidada PT aktsionäride 27.12.2016.a erakorraline üldkoosolek. Antud PT nõukogu koosoleku päevakorras oli muuhulgas: (i) PT aktsionäride 27.12.2016.a erakorralise üldkoosoleku päevakorra kinnitamine; (ii) PT aktsionäride 27.12.2016.a erakorralise üldkoosoleku kutses sisalduvate otsuste eelnõude alusel otsuste vastuvõtmise toetamine; (iii) PT aktsionäride 27.12.2016.a erakorralisel üldkoosolekul nõude esitamise otsustamine HT vastu. Päevakorra kinnitamise poolt olid RP ja TA, vastu oli VP. Protokollist nähtuvalt soovis TA, et PT esitaks HT (HT ainuosanik ja juhatuse liige) vastu uue kahjunõude, samuti, et HT tegevuse suhtes esitataks avaldus politseile. Antud nõuded on täielikult alusetud ning tõendamata. PT nõukogu liige VP juhtis koosolekul tähelepanu asjaolule, et oleks vaja näha dokumenteeritud põhjendusi väidetavate nõuete osas. Protokollist ei nähtu, et mingeid tõendeid oleks koosolekul PT nõukogu liikmetele väidetavate nõuete osas esitatud. Päevakorras sisalduvate otsuste eelnõude alusel otsuste vastuvõtmise toetamise puhul hääletas RP nagu TA, otsuse vastu oli VP. Nõude esitamise osas HT vastu hääletas RP nagu TA. Otsuse vastu oli VP. Protokollist nähtuvalt soovis VP enne otsustamist näha dokumente, mille pinnalt oleks võimalik vastavate asjaolude osas seisukoht võtta. Vastavaid dokumente koosolekul VP-le ei esitatud. Samuti kinnitas TA koosolekul, et neid dokumente ei ole nõukogule esitatud. Eeltoodust järeldub, et RP hääletas PT nõukogu koosolekul otsuste poolt nagu TA, olukorras, kus PT nõukogul puudus informatsioon väidetava nõude asjaolude osas. Antud viisil käitumine RP poolt väljendab üheselt, et ta hääletas TA huvides ning ei olnud erapooletu. Kui ta oleks käitunud erapooletult ja hoolsalt, oleks RP pidanud nõudma esiteks dokumentidega tutvumist nagu seda nõudis ka VP. Alles pärast dokumentidega tutvumist oleks saanud võtta seisukoha, kas nõuded esinevad või mitte ning kas nõuete esitamine on PT huvides vajalik või mitte. Eeltoodud viisil käitudes ei ole RP täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ega lähtunud aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist. RP on eelistanud TA huvisid ning käitunud viisil, mis kahjustab PT huvisid ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuivõrd Activity ja HT vahel esinevad erimeelsused, proovib Activity teha kõik võimaliku, et HT-le (ja HT-le) võimalikult suurt kahju tekitada. Üks selline viis on oma positsiooni ära kasutades sundida PT-d esitama HT vastu alusetuid ning põhjendamatuid nõudeid.
3(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487
2.Puudutatud isik PT palus jätta avalduse rahuldamata. Avalduses ei ole märgitud RP poolt tema nõukogu liikme kohustuste rikkumist. Hääleõiguse teostamine nõukogu liikme poolt vastavalt oma siseveendumusele ei ole kvalifitseeritav nõukogu liikme kohustuste rikkumisena isegi juhul, kui üks aktsionäridest nõukogu liikme seisukohtadega ei nõustu. Tagasikutsumist ei õigusta asjaolu, et konfliktis olevate aktsionäride vahelises erimeelsuses hääletab nõukogu liige oma sisetunde kohaselt ühe või teise aktsionäride huvidega haakuval viisil. PT töö toimib, nõukogu töö toimib ja nõukogu asendusliikme tagasikutsumine võib kahjustada äriühingu huve. IP-l on bakalaureusekraad Eesti Kõrgemast Kommertskoolist rahvusvahelise ärijuhtimise erialal aastast 2000. Ta on töötanud finants- ja raamatupidamisalal juba alates 1995.a, olnud varasemalt nt AS-is S-Marten finantsjuht ja finantsdirektor, töötanud erinevate ettevõtete tegevjuhina. Tänasel päeval töötab IP raamatupidamisteenuseid pakkuvas äriühingus ning tegeleb igapäevaselt nii finantsjuhtimisteenuste kui ka raamatupidamisteenuste osutamisega paljudele erinevatele klientidele. Seega on alusetu avaldaja kahtlus, et IP-l ei ole piisavaid raamatupidamisalaseid teadmisi. Kolmas nõukogu liige VP on HT õemees ja juhtinud HT perekonnale kuuluvat ettevõtet AS ESTANC ning kes on hääletanud alati HT huvides ka PT nõukogu liikmena
3.Puudutatud isik RP palus jätta esitatud avalduse rahuldamata. Asjaolu, et nõukogu liige ei hääletanud avaldajale meelepäraselt, ei peaks olema nõukogu liikme kohtu poolt tagasikutsumise alus. IP valimist kohtu määratud juhatuse asendusliikme IL asemele toetasid mh järgmised asjaolud: IP finantstaust oli tugevam ja oli kiire vajadus saada seltsi raamatupidamine korda, sh korrastada ja esitada aruanded, IP teenuse kulu oli seltsi jaoks oluliselt väiksem kui eelmise juhatuse liikme puhul. Samuti oli senisel juhatuse liikmel nappinud aega seltsi asjadega tegelemiseks. RP leidis, et ei ole mõistlik venitada ja korraldada uue juhatajaga kohtumist. IP raamatupidamisalaste teadmiste kohta oli nõukogul piisav info olemas. Ka otsuse tegemise hetkel oli IP pankrot teada, kuid see ei mõjutanud otsuse vastuvõtmist. Kui seltsil on potentsiaalseid nõudeid, peaks kohus otsustama nõude põhjendatuse üle ning nõukogu liikmelt ei saa nõuda kohtuvaidluse tulemuse etteennustamise võimet. Tegemist ei olnud alusetu või põhjendamatu vaidlusega. Nõukogu liikmed ei ole saanud kompromissi sõlmida. 27.12.2016.a nõukogu koosolekul ei otsustatud, kas selts esitab nõudeid või mitte, vaid nõukogu kinnitas seltsi aktsionäride 28.12.2016.a üldkoosoleku päevakorra. Aktsionäride pädevuses on otsustada seltsi nõukogu liikmega õigusvaidluse pidamise ja tema vastu nõuete esitamise üle ning selleks 28.12.2016.a aktsionäride üldkoosolek kokku kutsutud ka oli. Aktsionäride üldkoosolek kutsuti kokku aktsionäri nõudel, seega ei saanud nõukogu ette kirjutada, kas või millise päevakorraga aktsionärid oma koosolekut peavad. Juhul kui mõlemad aktsionärid, s.o nii avaldaja kui ka Activity peaksid ühel meelel leidma, et esineb alus nõukogu liikme tagasikutsumiseks nõukogu liikme kohalt, siis sellisel juhul puudutatud isikul avaldusele vastuväiteid ei ole.
4.Puudutatud isik Activity nõustus kõigi PT poolt kohtule väljendatud seisukohtadega ning leiab, et alust ega mingit põhjust nõukogu liikme RP tagasikutsumiseks ei ole. Väide, et RP hääletab alati üksnes samamoodi, nagu TA, ei ole õige. RP on alati väljendanud oma isiklikku seisukohta ning nõukogu liikmete ühiste arutelude tulemusel on nii mõnigi kord teatud otsused jäänud vastu võtmata või lahendatud teisiti, kui oli algne TA ettepanek. HT ei ole isik, kes peaks määrama nõukogu liikme, arvestades et ta PT endise juhatuse liikmena omastas ühingu vara üle 20 000 euro ulatuses. Kui kohus soovib siiski uut asendusliiget määrata, esitas Activity uueks nõukogu liikme omapoolseks kandidaadiks KH.
4(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487
5.Harju Maakohus tegi 03.11.2017.a määruse, millega jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus mõistis avaldajalt PT kasuks menetluskulude eest hüvitise 3446,40 eurot ja viivise tasumata osalt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus määras, et puudutatud isikute RP ja Activity menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis viitaksid kohtu poolt määratud nõukogu asendusliikme RP hoolsuskohustuste rikkumisele ning avaldaja poolt väljatoodu ei ole alus nõukogu liikme tagasikutsumisele kohtu poolt. Avalduses on väljatoodud, et väidetavalt ei ole RP nõustunud kohtuma avaldaja seadusliku esindajaga, samuti ei ole ta vastanud viimase e-kirjadele ega telefonikõnedele. Samas ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ega ka väiteid millegagi põhistatud. Seega ei saa avaldaja paljasõnalised väited olla alus nõukogu asendusliikme tagasikutsumisele. Samuti heitis avaldaja nõukogu asendusliikmele ette, et viimane ei pooldanud juhatuse liikme kandidaadiga IP-ga tutvumist enne otsuse tegemist nagu iga mõistlik ja erapooletu nõukogu liige oleks teinud. Kohus nõustus PT seisukohaga, et äriühingul esines vajadus esitada äriregistrile 2013.a – 2014.a majandusaasta aruanded ning seetõttu ei olnud mõistlik venitada uue juhatuse liikme määramisega. Nimetatu nähtub ka 11.05.2016.a nõukogu koosoleku protokollist, mille kohaselt on otsustatud, et juhatus korraldab 2013.a ja 2014.a majandusaasta aruannete koostamise ja auditeerimise esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 01.07.2016.a ning esitab aruanded nõukogule arvamuse avaldamiseks. Ka ei tulene avaldaja poolt kohtule esitatud IP pankrotimenetlust lõpetavast kohtumäärusest, et isiku suhtes oleks kohaldatud ärikeeldu. Samuti ei ole avaldaja poolt kohtu ette toodud muid olulisi asjaolusid, mis tingiks selle, et IP ei võiks olla äriühingu juhatuse liige. Avaldaja leidis, et nõukogu asendusliikme vabastamise alus on ka asjaolu, et viimane hääletas selle poolt, et jätkata tsiviilasjas nr 2-14-52723 menetlust. Kohus leidis, et asjaolu, et nõukogu asendusliige on hääletanud selle poolt, et jätkata avaldaja juhatuse liikme vastu esitatud tsiviilhagi menetlemist, ei ole alus nõukogu asendusliikme tagasikutsumiseks. Kohus möönab, et erinevate kohtuvaidluste pidamine on selle osalistele ebamugav, kuid see ei saa olla alus nõukogu asendusliikme tagasikutsumiseks. Kohus selgitas, et äriühingu juhtorgani liige peab lähtuma eelkõige äriühingu huvidest. Seda enam, et antud juhul on kohus hagi osaliselt rahuldanud ja kostjalt välja mõistnud kahjuhüvitise. Kohtu poolt juriidilise isiku juhtorganite asendusliikme määramine on erimeede. Aktsionäride omavahelised erimeelsused tuleb lahendada aktsionäridel endal, mitte eeldada seda kohtu poolt määratud nõukogu asendusliikmelt. Käesoleval juhul ei ole aktsionärid suutnud nõukogu liikmeid valida juba 2013.a, millest tulenevalt on vastavate avaldustega pöördutud korduvalt kohtu poole. Kohus nõustus PT seisukohaga, et hääleõiguse teostamine nõukogu liikme poolt vastavalt oma siseveendumusele ei ole kvalifitseeritav nõukogu liikme kohustuste rikkumisena. Vastupidi hääletamisest keeldumine või erapooletuks jäämine on nõukogu liikmele keelatud. Ka ei ole nõukogu liikme kohustuse rikkumine asjaolu, et nõukogu asendusliige hääletab erinevalt ühe aktsionäri seisukohast. Nõukogu liikmete paaritu arv (antud juhul kolm liiget) ongi oluline just nimelt sel põhjusel, et otsused saaks vastuvõetud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 6 jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.
6.20.11.2017.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastatakse RP PT nõukogu liikme kohalt ja määratakse tema asemel nõukogu asendusliikmeks MS või kohtu poolt usaldatud objektiivne isik. Avaldaja palus menetluskulud jätta PT kanda. Avaldaja jäi enda varasemate seisukohtade juurde. Avaldaja esitatud dokumentidest on näha, et RP ei käitu nõukogu koosolekul hoolsalt, vaid hääletab samamoodi nagu TA, analüüsimata seda, kas otsus on PT huvides või mitte. RP toetas IP valimist PT juhatuse liikmeks ilma, et PT
5(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487 kolmandal nõukogu liikmel oleks olnud võimalik IP-ga eelnevalt tutvuda. IP näol oli tegemist isikuga, kelle suhtes oli kohus kuulutanud välja pankroti ning nentinud vastavas kohtumääruses, et antud isik on teinud ebaõigeid otsuseid kohustuste võtmisel. Sellise isiku määramine PT juhatuse liikmeks ei saa olla PT huvides. Samuti on RP toetanud PT poolt perspektiivitu kohtuvaidluse jätkamist ringkonnakohtus ja Riigikohtus, tekitades PT-le seeläbi vaid täiendavaid kulusid. Avaldaja esitas määruskaebusega kaks e-kirja, mille avaldaja RP-le saatis. E-kirjadest nähtuvalt soovis avaldaja nii 2016.a augustis kui 2017.a jaanuaris RP-ga PT edasisi arenguid arutada, RP aga eeltoodud kirjadele ei vastanud. Eeltoodu tõendab, et RP ei olnud erapooletu ega kohelnud PT aktsionäre võrdselt, kuivõrd ta keeldus avaldajaga, kellele kuulub 50% PT aktsiatest, suhtlemast. Menetluskulude osas on kohus kohaldanud valesti TsMS § 172 lg-t 6. Kohus ei ole oma 03.11.2017 kohtumääruses põhjendanud seda, miks menetluskulud ei jäänud PT kanda.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Vastustajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
9.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Äriseadustiku (ÄS) § 319 lg 5 kohaselt võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda mõjuval põhjusel nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Maakohus hindas kõiki asjaolusid, mille avaldaja kohtu ette tõi ning leidis, et need ei kujuta endast mõjuvat põhjust nõukogu liikme tagasikutsumiseks. Maakohus on enda seisukohta ka põhjendanud. Määruskaebuses ei ole maakohtu määruse osas esitatud ühtegi konkreetset etteheidet, vaid on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et asjas tuleb kõiki asjaolusid vaadata ja tõendeid hinnata kogumis ning kohus oleks pidanud esitatud asjaolude alusel avalduse rahuldama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõukogu liikme tagasikutsumiseks annaks aluse eelkõige nõukogu liikme poolt tema kohustuse oluline rikkumine. Seega tuleks kohtul tuvastada, kas nõukogu liige on enda kohustusi rikkunud ning kas see rikkumine oli selline, mis kujutab endast mõjuvat põhjust isiku tagasikutsumiseks.
11.Üldiselt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja puudutatud isikuga, et nõukogu liikmele ei saa ette heita otsuste poolt hääletamist üksnes põhjusel, et see pole aktsionärile meelepärane või põhjusel, et otsuse poolt hääletas ka nõukogu liige, kes on teise aktsionäri seaduslik esindaja. Asja materjalidest nähtub, et nõukogusse kuulub kolm liiget: RP, kes on kohtu poolt määratud asendusliige, TA, kes on ühe aktsionäri seaduslik esindaja, ja VP, kes on kohtu poolt määratud asendusliige. Avaldaja ei ole etteheiteid esitanud teiste nõukogu liikmete osas. RP-le etteheidete tegemisel tõi avaldaja näiteid VP käitumisest, kes avaldaja hinnangul täitis nõukogu liikme kohustusi nõuetekohaselt. PT on toonud kohtu ette asjaolud, millest nähtub, et VP on avaldaja seadusliku esindajaga seotud isik. Eeltoodust tulenevalt on nõukogus üks liige, kes on seotud ühe aktsionäriga ja teine liige, kes on seotud teise aktsionäriga. Kolmas liige RP ei ole seotud kummagi aktsionäriga, kuid avaldaja teeb talle etteheiteid teise aktsionäri
6(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487 pooldamises. Ringkonnakohus kordab maakohtu poolt sedastatut, et nõukogu liige on kohustatud hääletama. Arvestades, et kõik asjaosalised on tunnistanud, et aktsionäride omavahelised suhted on konfliktsed ning arvestades ka, et põhilised otsused, mille poolt hääletamist nõukogu liikmele avaldaja ette heidab, on seotud avaldaja seadusliku esindaja vastu nõuete esitamisega, on eeldatav, et RP poolt otsuste poolt või vastu hääletamine tooks mõlemal juhul kaasa kummagi aktsionäri pahameele. Kohus saab hinnata RP poolt nõukogu liikme kohustuste täitmist üksnes kohtu ette toodud asjaolude alusel. Kohustuse rikkumise hindamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas etteheidetav tegu oli nõukogu liikme kohustus ning kui jah, siis kas mõistlik nõukogu liige oleks sarnases olukorras samamoodi käitunud.
12.Informeerimiskohustuse rikkumise osas tõdes maakohus, et avaldaja vastuväited on üldsõnalised ning nende alusel ei saa tuvastada nõukogu liikme kohustuse rikkumist. Määruskaebuses esitas avaldaja sellega seonduvalt uued asjaolud ja tõendid. Määruskaebuse kohaselt saatis avaldaja 2016.a augustis ja 2017.a jaanuaris RP-le e-kirja, milles soovis RP-ga PT edasisi arenguid arutada, kuid millele RP ei vastanud. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks erinevalt apellatsioonkaebusest esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega saab ringkonnakohus esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul aga ei kuulu nende alusel maakohtu määrus tühistamisele. Nõukogu informatsiooni andmise kohustus tuleneb ÄS §-st 316, mille kohaselt teostab nõukogu järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja teeb kontrolli tulemused teatavaks üldkoosolekule, ja ÄS § 333 lg-st 1, mille kohaselt nõukogu vaatab läbi majandusaasta aruande ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Käesoleval juhul ei ole nimetatud kohustuste täitmata jätmist RP-le ette heidetud. Nõukogu on organina kohustatud andma informatsiooni ja teavet üksnes üldkoosolekule, mitte eraldiseisvalt igale aktsionärile. Seega ei ole RP-l eraldiseisuvalt kohustust ühe aktsionäriga arutada aktsiaseltsi edasisi arenguid ning seega ei saanud olla tegemist ka selle kohustuse rikkumisega.
13.Seoses uue juhatuse liikme määramisega märgib ringkonnakohus järgmist. Juhatuse liikme valimine on iseenesest nõukogu pädevuses. Asja materjalidest nähtub, et eelmine juhatuse liige määrati kohtu poolt 11.08.2014.a. Nõukogu koosoleku protokolli kohaselt tingisid uue juhatuse liikme määramise vajaduse mitu asjaolu, sh asjaolu, et IP juhtimisteenus on odavam kui IL teenus, IL-l ei olnud piisavalt aega ühingu juhtimisega tegelemiseks, IP finantstaust ja –teadmised hinnati paremaks kui ILl ning juriidilisel isikul oli vaja saada raamatupidamine korda (tl 16 pöördel). Protokolli kohaselt on TA tutvustanud IP tausta ja RP nõustus, et ühing vajab pigem raamatupidamise profiiliga inimest. Protokollis märgitut selgitas PT, selgitades et raamatupidamine oli vaja korda saada kiiremas korras, kuivõrd 2013.a – 2015.a majandusaasta aruanded olid registrile esitamata ning registripidaja oli 21.03.2016.a teinud PT-le hoiatusmääruse registrist kustutamiseks (tl 52 pöördel ja tl 56). Ka RP on eelnimetatud argumentidega enda otsust põhjendanud (tl 64 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul nõukogu liige võtnud vastu informeeritud ja majanduslikult põhjendatud otsuse ning talle ei saa sellise otsuse tegemist ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd füüsilise isiku pankrot ei ole asjaolu, mis välistab isiku juhatuse liikmeks oleku, ei saa selle asjaolu alusel ette heita isiku valimist juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmega kohtumata jätmine ei ole samuti asjaolu, mille alusel saaks leida, et nõukogu liige on enda kohustusi rikkunud. Arvestades, et IP valiti eelkõige tema finantstausta ja –kogemuse pärast, ei saa leida, et kohtumata jätmine on põhjendamatu. Asjaolu, et IP pankrotimenetluse käigus avaldas haldur hinnangu, et maksejõuetuse põhjused on ebaõiged otsused kohustuste võtmisel, eelkõige laenusuhete sõlmimisel SEB Pangaga, ei ole samuti alus, et leida, et nõukogu liige on juhatuse liikme kandidaadi poolt hääletades enda kohustusi rikkunud. Haldur on pärast seda hinnangut ka märkinud, et võlgniku maksejõuetus ilmnes 2008.a, millele lisandus
7(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487 kinnisvarahindade järsk langus, mis muutis tagatisvara realiseerimise ja kohustuste täitmise võimatuks. Arvestades et isikliku pankroti läbitegemine ei ole alus, et leida, et isik ei ole sobiv juhatuse liige, ning et RP tegi asja materjalidest nähtuvalt kaalutud otsuse, ei saa RP-le ette heita IP poolt hääletamist.
14.Seoses õigusvaidluse jätkamisega tsiviilasjas nr 2-14-52723 märgib ringkonnakohus järgmist. Õigusvaidluse pidamise otsustamine ei ole iseenesest nõukogu pädevuses, kuna tegemist ei ole igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehinguga. Õigusvaidlusi ei peetud olemasoleva juhatuse liikmega. Hoolimata eeltoodust on nõukogu andnud juhatusele juhise, seega hindab ringkonnakohus, kas RP käitus nagu mõistlik nõukogu liige oleks käitunud. Arvestades, et PT esitas kohtusse nõude summas ligikaudu 100 000 eurot, mille maakohus rahuldas 18 000 euro ulatuses, leides et kostja on siiski osaliselt teinud alusetuid väljamakseid (tl 21 jj), ei saa leida, et apellatsioonkaebuse esitamine oli õiguslikult perspektiivitu. Läbitud oli aja- ja kulumahukas maakohtu menetlus ning seega ei ole apellatsioonimenetluse ettevõtmine enam täiendavalt selline kulu, mis oleks ebamõistlik, võrreldes võimaliku kasuga. Ringkonnakohus on enda lahendis ka muutnud kohtu põhjendusi, leides et poolte vahel oli käsundita asjaajamise võlasuhe (tl 21 jj). Eeltoodud põhjendustel ei saa ka leida, et ka kassatsioonkaebuse esitamine oleks olnud õiguslikult põhjendamatu. Nõukogu liikmele saaks ette heita üksnes täielikult õiguslikult perspektiivitu õigusvaidluse jätkamise juhise andmist juhatusele. Selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole. Ringkonnakohus nõustub ka, et tegemist oli õiguslikult keeruka vaidlusega, kus perspektiivi hindamine saab eelduslikult tugineda õigusteenuse osutajate hinnangule. Sellele on tuginenud ka RP. Seega ei saa leida, et mõistlik nõukogu liige oleks sellises olukorras teisiti käitunud.
15.Seoses 27.12.2016.a koosolekul vastuvõetud otsustega märgib ringkonnakohus järgmist. Protokollist nähtub, et 27.12.2016.a koosolekul otsustas nõukogu erakorralise üldkoosoleku päevakorra kinnitamise, ettepanekute tegemise päevakorrapunktide osas ning üldkoosolekule pädevuse andmise õigusvaidluse pidamise otsustamiseks. Üldkoosoleku päevakorra kinnitamine ja päevakorrapunktide osas ettepanekute tegemine on nõukogu pädevuses. Protokolli tekstist nähtub, et nimetatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist sellise päevakorraga on nõudnud aktsionär Activity OÜ, kellele kuulub 50% aktsiatest (tl 31 jj). ÄS § 292 lg 2 kohaselt kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. ÄS § 293 lg 1 kohaselt kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega olenemata sellest, kas nõukogu oleks aktsionäri nõudel kokkukutsutud üldkoosoleku päevakorda kinnitanud või mitte, oleks aktsionär saanud kutsuda kokku üldkoosoleku sellise päevakorraga. Protokollist nähtub ka, et TA tutvustas auditi tulemusi ja avastatud rikkumisi, mis oli alus kahju hüvitamise nõuete esitamise vajaduse otsustamisel. Arvestades nõukogu ja juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevate vaidluste õiguslikku keerukust, hindab nõuete esitamise õiguslikku perspektiivi eelduslikult õigusteenuse osutaja. Eeltoodust tulenevalt, arvestades et nõukogu ei otsustanud õigusvaidluste pidamist ega olnud selleks ka pädev, vaid andis selles osas otsustusõiguse üldkoosolekule, kinnitades üldkoosoleku päevakorra, ei saa väita, et RP oleks rikkunud nõukogu liikme kohustusi. Nõukogu poolsed ettepanekud otsuste vastuvõtmisel ei ole aktsionäridele siduvad. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud ka asjaolusid, millest nähtuks, et algatatud oleks õiguslikult perspektiivitud kohtuasjad. Samuti sisaldus heakskiidetud üldkoosoleku päevakorras ka otsuse vastuvõtmine, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumist nõudnud aktsionär võttis kohustuse hüvitada PT-le kahju, mis tekib esitamisele kuuluvate nõuete rahuldamata jätmise tagajärjel, sh kantud õigusabikulud (tl 57 jj). Eeltoodust tulenevalt ei ole
8(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487 kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks leida, et RP rikkus nõukogu liikme kohustusi 27.12.2016.a koosolekul otsuste poolt hääletamisel.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelnimetatud juhtumite alusel, mille puhul kohus eraldiseisvalt iga juhtumi puhul tuvastas, et RP ei ole enda nõukogu liikme kohustusi rikkunud, leida juhtumite kogumi pinnalt, üksnes põhjusel, et RP hääletas samamoodi nagu TA, on RP nõukogu liikme kohustusi rikkunud või kohelnud aktsionäre ebavõrdselt. Juhul kui aktsionäri teod on andnud alust esitada tema vastu kahju hüvitamise nõudeid (mis on osaliselt ka rahuldatud), ei saa leida, et selliste nõuete esitamine aktsionäri vastu oleks ebavõrdne kohtlemine võrreldes teise aktsionäriga. Kahju hüvitamise nõuete esitamine on eelduslikult PT huvides, mitte ühe aktsionäri huvides. Avaldaja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et RP on käitunud ühe aktsionäri ja mitte PT huvides. Samadel põhjustel ei ole alust vabastada RP nõukogu liikme ametist ka TsMS § 604 lg 5 alusel.
17.Määruskaebuses on avaldaja vaidlustanud ka menetluskulude jaotust osas, milles PT menetluskulud jäeti avaldaja kanda ja avaldaja menetluskulud ei jäetud PT kanda. Maakohus jättis PT (aktsiaseltsi) menetluskulud avaldaja (aktsionäri) kanda. TsMS § 172 lg 6 ei kohaldu juhul, kui taotletakse nõukogu liikme tagasikutsumist. Nõukogu liikme tagasikutsumist ei menetleta seaduse kohaselt hagita menetluses. Ka tavapäraselt menetletakse seda hagimenetluses. Sellisel juhul kohalduks TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagita menetluses aga kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 1 teine lause, mille kohaselt tuleb mitme menetlusosalisega hagita menetluses jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Seega kuivõrd avaldus jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Avaldaja esitas ka avalduse uue nõukogu liikme määramiseks, kuid arvestades, et see seondus üksnes põhitaotlusega, nõukogu liikme tagasikutsumisega, mille üle käis ka põhiline vaidlus, ei ole alust leida, et kohaldama peaks TsMS § 172 lg 6 esimest lauset. Kohus oleks lahendanud asendusliikme määramise taotluse üksnes juhul, kui nõukogu liikme tagasikutsumise avaldus oleks kuulunud rahuldamisele. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
18.Maakohus on määranud kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Selles osas ei ole avaldaja vastuväiteid määruskaebuses esitanud. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust kontrollida. Arvestades, et maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, teeb seda määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude osas ka ringkonnakohus. PT poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal kokku 5,75 tundi tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Sellegipoolest hindab ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust. Kohtulahendi analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga on lepingulisel esindajal kulunud 0,25 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik, arvestades kohtulahendi sisu ja mahtu. Kliendi teavitamine kohtulahendist on samuti põhjendatud. Kohtuga lahendi edasikaebamise osas suhtlemine ja sellest kliendi teavitamine on samuti põhjendatud 15 min ulatuses, arvestades et menetlusosalisel on õigus teada, kas tema osas tehtud lahend on jõustunud või mitte. Määruskaebuse analüüsiks ja selle vastamiseks on esindajal kulunud kokku 5 tundi. Määruskaebus ei olnud mahukas ja selles oli viidatud varasematele seisukohtadele, kuid määruskaebuses esitas avaldaja ka uusi asjaolusid ja lisas määruskaebusele uusi tõendeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud nimetatud määruskaebuse läbitöötamiseks ja analüüsimiseks 0,25 tundi. Samuti on põhjendatud ja vajalik varasemate menetlusdokumentide läbivaatamine 1 tunni ulatuses, arvestades et
9(10)
Tsiviilasi nr 2-17-3487 määruskaebuses viidati varasematele seisukohtadele. Koostatud vastus määruskaebuse osas on põhjalik ning selles on vastatud kõigile määruskaebuse väidetele, sh uutele asjaoludele ja tõenditele seoses e-kirjadega. Vastuses on viidatud ka seotud menetluses tehtud uuele lahendile. Arvestades eeltoodut, ei ole ülejäänud 3,75 tundi ehk u pool tööpäeva ülemäärane aeg vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus ei mõista välja hüvitist menetluskulude eest seoses menetluskulude nimekirja koostamisega (0,25 tundi). Seega on põhjendatud ja vajalik aeg määruskaebemenetluses kokku 5,5 tundi. Põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas kohtupraktikaga on tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades et PT ei ole käibemaksukohustuslane, on põhjendatud mõista avaldajalt välja kulu koos käibemaksuga. Seega kuulub avaldaja poolt PT-le hüvitamisele 924 eurot (5,5 tundi × 140 eurot × 1,2). Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis. Teistel vastustajatel asja materjalidest nähtuvalt lepingulist esindajat ei olnud ja menetluskulude nimekirju ei esitatud. Toimikust ei nähtu ka muid menetluskulusid.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saab menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale edasi kaevata üksnes avaldaja.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.