Määrata kindlaks Osaühing EETASOFT menetluskulude rahaline suurus ning mõista aktsiaseltsilt Kuma välja Osaühing EETASOFT kasuks menetluskulud summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot, s.o riigilõiv 450 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing EETASOFT (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse aktsiaseltsi Kuma (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 03.11.2017 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.11.2017 esitatud hagiavalduse ning 26.11.2017 esitatud täpsustuse kohaselt on hageja majandustarkvara tootmise ja toega tegelev äriühing ning õiguste valdaja, kes sõlmis kostjaga 06.03.2013 lõppkasutaja litsentsilepingu majandustarkvara kasutamiseks. Lepingu punkti 9.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igal aastal. Hageja on esitanud kostjale 23.05.2016 arvesaatelehe nr 4433 summas 1584 eurot ja 22.05.2017 arvete-saatelehe nr 5041 summas 1584. Kostja on jätnud nimetatud arved tasumata ning sellega rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut. Lepingu p 9.3 kohaselt kohustub kostja tasuma makse viivitamisel viivist 0,75% päevas. Arve 4433 maksetähtaeg oli 02.06.2016. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 6355,80 eurot. Arve 5041 maksetähtaeg oli 01.06.2017. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 2031,48 eurot. Kokku on hageja viivisenõue 8387,28 eurot. Hageja vähendab viivisenõude summat ja nõuab kostjalt viivist põhinõude ulatuses ehk 3168 eurot. 27.12.2017 esitatud seisukohas selgitab hageja, et on kostjale edastanud esimese meeldetuletuse võla tasumise kohta 06.06.2016, mille kättesaamist on kostja kinnitanud. Hageja esitatud 2016 arve maksetähtaeg oli 02.06.2016, seega sai kostja esimese meeldetuletuse kätte juba 4 päeva pärast peale maksetähtaja möödumist. Kostja kasutas lepinguga antud teenuseid mitmes kohas üle Eesti. Suhtlus toimus telefoni, e-posti ja lepinguga antud tarkvaras oleva kaugtoe süsteemi kasutades. Seetõttu on väärad kostja väited nagu hageja poleks temaga suhelnud.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 3168 eurot ja viivised 3168 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud kostjale mitmekordse küsimise peale poolte vahel allkirjastatud lepingut ega kostja kirjadele vastanud. Hageja on kostjaga igasugust suhtlust vältinud ning edastanud ainult arveid. Selline käitumine ei anna alust arvata, et hageja on teinud ise kõik selleks, et oma lepinguline tulu õigel ajal ning ilma kohtusse pöördumata kätte saada. Kostja on saatnud omalt poolt allkirjastatud digitaalse allkirjaga lepingu, kuid pole saanud vastu mõlema osapoole allkirjastatud lepingut. Poolte vahel sõlmitud leping jätab eksliku mulje, et hageja rendib kostjale majandustarkvara. Kostja on Eetasoft OÜ tarkvara Eeva koos lisamoodulitega välja ostnud juba 2003 aastal ning tegemist ei ole olnud litsentseeritava ega renditava tarkvaraga. Kõik vajalikud tarkvara uuendused ja muudatused on kostja ostnud arendajalt välja. Kostja ja hageja leppisid 2013 sõlmitud lepinguga kokku kaugtoeteenuse kasutamise õiguses. Kostja esitas 18.01.2018 täiendavad seisukohad, milles nõustub kasutustoe arve põhisummadega, kuid pole nõus tasuma teadlikult tekitatud kõrgeid viiviseid. Hageja on ära kasutanud olukorda, mille teine lepingupool ei tea lepingu kehtivusest, leping pikeneb automaatselt ning sisaldab ebamõistlikult suurt viivist – 0,75% päevas ehk 273,75% aastas. Kostja sai mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu kätte alles kohtu kaudu 27.11.2017. Väide, et hageja on saatnud kostjale lepingu tagasi mõnel muul moel ei ole loogiline, sest leping allkirjastati digitaalselt ning tavapraktika kohaselt saadetakse digitaalselt allkirjastatud dokumendid e-mailiga. Kostja on vastanud kõikidele hageja saadetud meeldetuletustele ning selgesõnaliselt palunud saata kehtiv leping. Hageja on kostja lepingu koopia päringuid ignoreerinud ning teadlikult valinud venitamistaktika, et suurendada viivist. Kostja ei ole ainukene, kellel on probleeme hageja kasutustoe lepinguga. Kostja esindaja ega raamatupidaja ei olnud teadlik, et kasutustuge tarvitati. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 368 sätestab, et litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
4.VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Pooled on sõlminud 06.03.2013 lõppkasutaja litsentsilepingu Eeva Majandustarkvara kasutamiseks, mida tõendab poolte poolt digitaalselt allkirjastatud väljatrükk (tlk 26-28). Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus, et kostja ei ole lepingut allkirjastanud. Seega tuleb lugeda poolte vahel olev leping sõlmituks ning kostja vastuväide, et tal ei ole mõlema poole allkirjastatud lepingut, on asjakohatu ega muuda lepingut olematuks. Kostja, olles lepingu allkirjastanud ning kasutanud hageja poolt pakutavat teenust, pidi teadma lepingu olemasolust ja kohustusest tasuda kasutatud teenuse eest tasu.
5.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 9.1 sätestab, et iga aasta pärast pikeneb leping automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki pooltest pole kolm kuud enne lepingu lõppu teatanud tähitud kirjaga lepingu lõpetamisest. Lepingupunkti 8.1 ja 9.2 kohaselt tasutakse lepingu pikenemisel kord aastas vastavalt litsentsiaari hinnakirjale järgneva aastase perioodi eest selle perioodi alguses. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on 1584 eurot, mis tasutakse vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole hagi esitamise seisuga poolte vahelist lepingut üles öelnud. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja kasutanud hageja poolt pakutavat teenust (tlk 70-74). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda kasutatud teenuse eest. Hageja on esitanud kostjale arve nr 4433 summas 1584 eurot (tlk 29) ja arve nr 5041 summas 1584 eurot (tlk 30). Kostja arveid tasunud ei ole. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta (tlk 69). Kostja on 18.01.2018 esitatud seisukohas nõustunud esitatud arvete põhisummadega (tlk 83). Kohtu hinnangul on hageja esitatud nõue seega põhjendatud ning tõendatud. Poolte vahel on sõlmitud leping, millega hageja osutab kostjale teenust ning kostja on kohustatud selle eest tasuma. Lähtudes eeltoodust kuulub hageja nõue summas 3168 eurot rahuldamisele.
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise lepingujärgses määras ning vähendanud seda viivise nõuet põhinõude summani. Kostja on esitanud viivise suuruse osas vastuväite, tuues välja, et viivise määr on ebamõistlikult suur.
VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lõppkasutaja Eeva Majandustarkvara kasutamise litsentsilepingu punkti 9.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et tasumata summadelt tasutakse viivist 0,75% päevas ( s.o 273,75% aastas). Kostja on taotlenud kohtult viivise vähendamist. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tuleb kostjal vastuväite korral viivise suuruse osas tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamisest kahju saanud või on kahju nõutavast viivisest väiksem. Kui viivise vähendamist taotlev isik ei suuda tõendada, et viivis on võlausaldaja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb kohtul jätta viivise alandamise taotlus rahuldamata. Teistsugune on tõendamiskoormis viivise nõudmisel suuremas ulatuses kui põhivõlg – kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Võlausaldaja peab tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p-d 18 ja 19). Hageja ei ole käesoleval juhul nõudnud viivist põhivõlga ületavas ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et hageja poolt nõutav viivis oleks kostja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Pooled on sõlminud kokkuleppe koos selles sisalduva viivisekokkuleppega kutse- ja majandustegevuses ning hageja on hagi esitamisel oma viivisenõuet vähendanud. Kostjal ei ole kohtu hinnangul ülekaalukaid huve, mida tuleks VÕS § 162 lg 1 kontekstis arvestada. Kohus jätab seega kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 3168 eurot.
7.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 3168 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 3168 eurot. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot (tlk 88). Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tlk 2 ja tlk 25). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 450 eurot ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 450 eurot.