2.Jätta menetluskulud kostja 1 kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osale ja mõista kostjalt Novaimpex OÜ hageja Osaühing JTK kasuks menetluskuluna välja summas 266 (kakssada kakskümmend kuus) eurot ja 85 senti.
Jätta hagi kostja 2 J Si vastu rahuldamata.
Jätta kostja 2 menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing JTK esitas 13.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Novaimpex OÜ ja J Si 986,35 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus koostas 21.06.2017 makseettepaneku, mis on kätte toimetatud võlgnikule Novaimpex OÜ 4.07.2017. Võlgniku Novaimpex OÜ juhatuse liige Tarmo Noot esitas 12.07.2017 nõudele vastuväite. Võlgnikule J Sile ei ole õnnestunud kohtul makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.11.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrusega andis kohtunikuabi avalduse üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.11.2017 määrusega tegi kohus hagejale ettepaneku hagiavalduse esitamiseks.
2.Osaühing JTK (hageja) esitas 27.11.2017 Pärnu Maakohtule hagi (I kd, lk 24-39) Novaimpex OÜ ja J Si vastu põhivõla ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Kostja I kostja II isikus tellis hagejalt veoteenust. Tegemist oli saematerjalide veoga Leedust Tallinnasse. Teenus oli osutatud 16.02.2017.a, ning teenus on kostjate poolt aktsepteeritud. Hageja väljastas kaks arvet - arve nr 57 summas 528 eurot (440 eurot + käibemaks) oli väljastatud 16.02.2017.a maksetähtajaga 30 päeva, ning viivisega 0,5 % päevas tasumata summast ja arve nr 58 summas 528 eurot (440 eurot + käibemaks) oli väljastatud 16.02.2017.a maksetähtajaga 30 päeva, ning viivisega 0,5 % päevas tasumata summast. Hageja on seisukohal, et teenust nõuetekohaselt osutanud ja kostja I ja kostja II olid teenust aktsepteerinud ja arvetega nõustunud. Kostja I on 23.04.2017.a osaliselt tasunud (summas 350 eurot) arvet nr 57. Kostja II on hagejale teavitanud, et tasub hagejale võlgnevuses olevat summat, kuid ligi pooleteist kuud pärast viimast kirjavahetust selgus, et Kostja II oli kostja I juhatuse liige kuni 30.05.2017.a.
2-17-112712 Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 706 eurot, kohustuse täitmisega viivitamise eest kuni 27.11.2017 aasta (hagiavalduse esitamise kuupäevani) arvestatud viivis summas 706 eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
3.Kostja 1 seadusliku esindaja Tarmo Noodi allkirjastatud vastus hagiavaldusele ( I kd, lk 48-50) saabus kohtusse 11.12. 2017. Kostja 1 vastuse kohaselt võtab ta omaks, et tal on hageja ees põhivõlgnevuse tasumata jääk arvest 57 summas 178 eurot. Hageja arve nr 58 summas 528 eurot on kostjal 1 täielikult tasumata, seega on kostja I võlgnevus hageja ees kokku summas 706 eurot. Kostja 1 ei nõustu hageja nõutava viivisega summas 705 eurot ja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks Kostjaga I sõlminud lepingu viiviste osas 0,5% põhivõlgnevuse summast. Asjaolu, et Hageja kirjeldab küsitud viivisemäära 0,5% oma arvel, ei tähenda, et pooled oleks sellises viivise määras kokku leppinud. Samuti leiab kostja 1, et hageja ei ole tõendanud kostja 1 endise juhatuse liikme kohustuste rikkumist.
4.Kostja 2 J Si allkirjastatud vastus hagiavaldusele (I kd, lk 52-54) saabus kohtusse 12.12. 2017. Kostja 2 palub jätta hagi kostja 2 osas rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja 2 hinnangul ei ole hageja tõendanud enda nõuet kostja 2 vastu. Kostja 2 ei ole eraisikuna kostja 1 kohustusi käendanud ja hageja ei ole tõendanud kostja 2 poolt kostja 1 juhatuse liikmena ÄS rikkumist. Sellist rikkumist ei saaks kostja ka tuvastada ega hinnata. Kostja 2 poolt kohustuse täitmata jätmine hageja ees tulenes ebaõnnestunud majandustehingust, mitte juhatuse liikme poolsest ÄS rikkumisest. Viidatud põhjendust on kostja 2 kirjeldanud hagejale ka põhjusena võlgnevuse tekkimisel hageja ees. Lisaks soovib kostja 2 märkida, et hageja ei ole tõendanud kostjaga 1 kokkulepet viiviste osas 0,5% põhivõlgnevuselt. Hageja märge enda arvetel viivise määra kohta ei tekita kostjale 1 kohustust viivist sellises määras tasuda. Kostja 2 on seisukohal, et hageja viiviste nõue ei ole tõendatud. Kostja 2 on palunud hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista menetluskulu summas 360 eurot (hagiavalduse tutvumise ja vastu koostamise kulud, vastavalt RV Õigusbüroo arvele). Õigusteenuste osutamise arvet kostja 2 vastusele lisatud ei ole.
12.01.2018 kohtumäärusega määras kohus kohtuistungi aja (I kd, lk 60).
6.Novaimpex OÜ seaduslik esindaja Tarmo Noot edastas 22.01.2018 kohtule teate, milles kinnitab, et kostja 1 jääb oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja palub asja arutada kostja 1 osavõtuta kohtuistungist.
7.24.01.2018 toimunud kohtuistungile kostja 1 ega kostja 2 ei ilmunud. Hageja jäi istungil kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Istungil tehtud määrusega määras kohus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 05.02.2018.
8.24.01.2018 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas kokku summas 505,40 eurot. Novaimpex OÜ seaduslik esindaja Tarmo Noot on kohtule 25.01.2018 vastuses kinnitanud, et ei oma vastuväiteid hageja menetluskuludele.
2-17-112712
9.Kostja 2 J Si edastas kohtule 29.01.2018 teate, et palub asi lahendada tema osavõtuta ning et jääb varasemalt esitatud kirjaliku seisukoha juurde. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostjate seisukohtadega ja kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kostja 1 vastu on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid hagi kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
1) 2) 3) 4)
Kostja 1 kostja 2 isikus tellis hagejalt veoteenust 14.02.2017. Kostja 2 oli kostja 1 juhatuse liige 07.03.2012-30.05.2017. Teenus oli nõuetekohaselt osutatud 16.02.2017 ja see on kostjate poolt aktsepteeritud. Hageja väljastas teenuse osutamise eest kaks arvet - arve nr 57 summas 528 eurot (440 eurot + käibemaks) oli väljastatud 16.02.2017.a maksetähtajaga 30 päeva, ning viivisega 0,5 % päevas tasumata summast ja arve nr 58 summas 528 eurot (440 eurot + käibemaks) oli väljastatud 16.02.2017.a maksetähtajaga 30 päeva, ning viivisega 0,5 % päevas tasumata summast. Kostja 1 on 23.04.2017.a osaliselt tasunud (summas 350 eurot) arvet nr 57. Kostjal 1 on hagejale veoteenuse arvete nr 57 ja 58 eest tasumata kokku 706 eurot. Seega on kostjal 1 täitmata lepinguline kohustus hageja ees.
5) 6)
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) eest vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
13.Kostja 1 on tunnistanud võlgnevust hageja ees veoteenuse arvete nr 57 ja 58 eest summas 706 eurot (I kd, lk 48), mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda täpsemalt analüüsida. Kohus on seisukohal, et kostjalt 1 tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 706 eurot.
14.Hageja leiab, et koos lepingujärgse põhivõlgnikuga vastutab ka äriühingu endine juhatuse liige J Si. Kostja 2 oli veoteenuse lepingu sõlmimise ajal kostja 1 juhatuse liige. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ja viivis. Kohus ei nõustu hagiga kostja 2 vastu, sest leiab nõue kostja 2 vastu ei ole põhjendatud ja puudub seaduslik alus kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamiseks. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 asub 20 peatükis, mis reguleerib osaühingu juhtimist. Seega eeldatakse juhatuse liikmelt korraliku
2-17-112712 ettevõtja hoolsust eelkõige osaühingu suhtes. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. ÄS § 187 lg 2 tulenevalt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohtu 03.03.2014 otsuse 3-2-1-197-13 punkti 14 kohaselt „ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
15.Hageja on kostjale etteheitnud, et kostja 2 ei ole esitanud kostja 1 majandusaasta aruandeid. ÄS § 179 lg 4 sätestab, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Äriregistrist nähtub, et Novaimpex OÜ esitas viimase majandusaasta aruande äriregistrile 12.04.2016. eeltoodust tulenevalt oleks Novaimpex OÜ pidanud esitama 2017.a. majandusaasta aruande. Kuivõrd majandusaasta aruannet ei ole esitatud, on kostja 2 majandusaasta aruannete esitamise kohustust rikkunud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole kohtule kirjeldanud majandusaasta aruannete esitamise kohustuse ja Novaimpex OÜ esitatud arvete tasumata jätmise vahelist põhjuslikku seost. Hagist ei nähtu, et majandusaasta aruande esitamise korral oleksid arved tasutud või veoteenuse tasumise kohustus jäänud tekkimata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumise ja hagejale väidetava kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost ei ole võimalik tuvastada. Seetõttu ei anna hageja esitatud väide majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumise kohta alust hagiavalduse rahuldamiseks kostja 2 suhtes.
16.Kohus ei pea vajalikuks täiendavalt hinnata hageja väiteid, mis põhinevad juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisel, sest väidetav kahju saab olla tekitatud osaühingule ning hagejad ei nõua kahju hüvitamist osaühingule. ÄS § 187 lg 4 järgi ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Hageja nõuab kahju hüvitamist endale. See, et äriregistrist saadud informatsiooni kohaselt on kostjal 1 esitamata 2017.a. majandusaasta aruanne, ei tähenda et kostja 1 on maksejõuetu. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, et kostja 1 oleks maksejõuetu. Kohtute infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt kohtute menetlustes ei ole avaldust Novaimpex OÜ pankroti väljakuulutamiseks või tema likvideerimismenetluse algatamiseks.
2-17-112712 Seega ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse kostja 2 vastu nõude esitamiseks ja eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja 2 J Si suhtes rahuldamata. Viivise arvestus põhivõlgnevuselt.
17.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõutavat viivise arvestust. Viivise arvestus puudutab ainult kostjat 1, kuna kostja 2 osas leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja 1 vaidleb vastu hageja nõutavale viivise määrale 0,5% päevas tasumata summast.
18.Pooled võivad lepingus kokku leppida teistsuguses viivisemääras kui on seadusjärgne viivise määr. Kostjad leiavad, et selline 0,5%-line viivisemäära kokkulepe puudub. Hageja leiab, et väljastatud arvetel on viivise määr 0,5% olemas. Viivisemäära kui lepingu ühe tingimuse osas peavad pooled olema saanud vastastikuste tahteavalduste vahetamisega õiguslikult siduva kokkuleppe. Hagiavaldusele lisatud e-kirjadest nähtub, et pooled sõlmisid veoteenuse osutamise lepingu kokku e-kirja teel, kuid kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et viivise määr on 0,5% päevas. VÕS § 37 lg 1 I lause sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada, lg 2 sätestab, et lepingupooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut arvestades eelnevalt kokku leppida, et tüüptingimused kehtivad teatud liiki lepingutele ning lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohtule ei ole hageja esitanud dokumente selle kohta, et kostja on viivise sh viivise määra tingimusega eelnevalt tutvunud ja nendega nõustunud. Kuna pooled sõlmisid lepingu e-kirja teel teenuse hinna, osutamise aja ja vahemaa järgi ning hageja pole väitnud, et viivise määr oleks läbi räägitud telefoni teel, ja kuna ka kaubaveo saatelehel puuduvad igasugused andmed viivise määra kohta, siis leiab kohus, et pooled ei ole vahetanud vastastiku õiguslikult siduvaid tahteavaldusi ja saavutanud kokkuleppe viivise määras 0,5 % võlalt. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist VÕS § 76 lg 1alusel 0,5% päevas võlalt.
19.Ehkki hagejal ei ole õigus saada viivist võlalt 0,5%, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras, mis on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi § 94 sätestatud määr (avaldatakse Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes), millele lisandub 8% aastas. Kostja pidi tasuma arve nr 57 veoteenuse eest 16.03.2017, kuid tasus vaid osa ehk 350 eurot 23.04.2017. Edasiselt võlalt 178 eurot on viivis alates 17.03.2017 kuni 27.11.2017 (kuupäev, milleni hageja viivist nõuab) 9,99 eurot (8,0% x 256 p x 178 eurot). Kostja pidi tasuma arve nr 58 veoteenuse eest 16.03.2017, kuid jättis selle täielikult tasumata summas 528 eurot. Viivis võlalt 528 eurot on perioodi 17.03.2017 kuni 27.11.2017 eest 29,63 eurot (8,0% x 256 p x 528 eurot). Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt 1 tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 706 eurot (178 + 528) ja viivist kokku 39,62 eurot (9,99 + 29,63).
2-17-112712 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
21.Hageja menetluskuludeks on 24.01.2018 menetluskulude nimekirja on riigilõiv summas 200 eurot, õigusabiteenus mahus 2,5 h x 40 eur/h (km-ta) kokku summas 100 eur (120 km-ga), nõupidamine kliendiga 0,5 x 40 eur/h (km-ta) kokku summas 20 eurot (24 eurot käibemaksuga), sõidukulud Tallinn-Kuressaare-Tallinn + praamipiletid summas 83,40 eurot ja 24.01.2018.a kohtuistungil esindamine kohtuistungiks ettevalmistamine 40 minutit summas 27 eurot ja sõidu peale kulutatud aeg 7,5 tundi, sõidutunni hind 10 eurot summas 75 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 505,4 eurot hageja kasuks. Kostjal 1 ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus märgib, et peab hageja esindaja õigusabi osutamise tunnitasu 40 eurot/tund (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud/rahuldamata osale teise poole kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 1. Hagi kuulus rahuldamisele 52,80% (745,62/1412*100). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt 1 välja mõista hageja menetluskulude katteks 266,85 eurot (505,40 eurot - 47,20%). Hageja ei ole märkinud, et taotleb käibemaksu hüvitamist, mistõttu lähtub kohus esitatud kulude suurusest (TsMS § 174 lg 10).
22.Kostja 1 menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad kõik tema menetluskulud tema enda kanda.
23.Kostja 2 palunud oma vastuses hagiavaldusele kohtul hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista menetluskulu summas 360 eurot (hagiavalduse tutvumise ja vastu koostamise kulud, vastavalt RV Õigusbüroo arvele). Õigusteenuste osutamise arvet ega menetluskulude nimekirja kostja 2 kohtule esitatud ei ole. Seepärast kohus kostja 2 menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.