Osaühing Worldwide Building hagi XXXX vastu 340 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
405,90 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Worldwide Building (registrikood esindajad 11312702), lepinguline esindaja Indrek Repnau Kostja: XXXX (isikukood XXXX ), lepinguline esindaja Danil Lipatov Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Osaühing Worldwide Building hagi XXXX vastu ja mõista XXXX lt Osaühing Worldwide Building kasuks välja 340 eurot põhivõlgnevust, sissenõutavaks muutunud viivis 38,70 eurot ja alates 15.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 301,30 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 437,50 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 337,50 eurot). Jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 187,50 euro suuruses summas. Mõista XXXX lt Osaühing Worldwide Building kasuks välja menetluskulud summas 437,50 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-17-100208 Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa ostuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata. Hageja nõuded ja poolte seisukohad
1.Osaühing Worldwide Building (hageja) esitas hagi XXXX (kostja) vastu 340 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 38,70 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (340 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest 15.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja teostas kostjale kostja kinnistul kostja poolt tellitud ehitustöid: vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldus ja selleks vajalikud tööd. Kostja on jätnud täies ulatuses hagejale tasumata arve nr XX summas 340 eurot. Arve maksetähtaeg oli 14.10.2015.a. Hageja arvestas viivist 0,022% päevas (0,075 eurot). Hagi esitamise seisuga on kostja maksega viivituses 516 päeva (38,70 eurot).
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
5.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale arve summas 340 eurot väljastanud ja kostja on selle kätte saanud. Kostja põhiline vastuväide on, et kostja ei ole arvel märgitud töid tellinud. Samuti ei ole vaidluse all, et hageja väljastas kostjale eelnevalt arve nr XXXX põhitööde osas ja kostja tasus selle. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt arvel nr XXXX kirjeldatud ehitustööd ja materjalid. Kostja väitel ei täitnud hageja oma kohustust arve nr XXXX raames täies ulatuses, jättes kostjale väljastamata teostusjoonise. Kostja väitel olid arvel nr XX kajastatud tööd suunatud puuduste kõrvaldamisele hageja töös. 7. Kohus leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele töövõtulepingu regulatsioon. Võlaõigusseaduse (VÕS) 2 (7)
2-17-100208 § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
8.Hageja väitel seisnesid lisatööd järgnevas: Veesurve puudumise tõttu hagejast mitte olenevatel põhjustel pidi hageja objektile korduvalt sõitma, et XXXX saadetud alltöövõtjad saaksid vea kõrvaldada. Kuna kostjal sõiduvahend puudus, siis hageja viis kostja objektile. Samuti tellis kostja hagejalt õues ja veemõõdu sõlmes asuvate torude soojustamise. Selleks osteti hageja poolt veekindel teip ning soojustus torudele mõõduga 110 mm ja veetorule mõõduga 32 mm. Torude soojustamiseks tuli nii majja minevad kui ka garaažis torud uuesti välja kaevata. Samuti paigaldati veetorule vahele tühjenduskraan ning maakraani avamiseks ja talveks kinni keeramiseks vastav maakraanivõti. Hageja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et objektile ühe korra sõidu eest tasub kostja 15 eurot. Arvel on märgitud 5 väljasõitu kogusummas 75 eurot järgmistel kuupäevadel: 16.09.2015, 18.09.2015, 21.09.2015, 27.09.2015 ja 29.09.2015.
9.29.09.2015 arvelt nr XX nähtuvalt seisneb hageja kulu järgnevas: kulu materjalile kokku summas 75 eurot (põlv 88 maksumus 7 eurot, kolmik puhastusluugiga maksumus 8 eurot, PPR toruosad (kolmik, ühendusmuhv ja kuulkraan) maksumusega 7 eurot, veekindel teip 1 rull maksumusega 8 eurot, penokoorik läbimõõduga 32 maksumusega 15 eurot, penokoorik läbimõõduga 110 maksumusega 10 eurot, maakraanivõti maksumusega 20 eurot); keevitusrent maksumusega 15 eurot; teostusjoonis ja projekt. Osaline juurdemakse 50 + 40 eurot; tööraha maksumusega 85 eurot; transport maksumusega 75 eurot. (tl 32).
10.Kostja väitel on hageja jätnud varasemas arves nr XXXX kirjeldatud tööd osaliselt tegemata või on teinud need puudustega ja hagejal ei olnud õigust nende tööde lõpuni tegemise eest kostjale uut arvet esitada. Kostja väitel sisaldub tühjendusega maakraani paigaldamine esialgsetes töödes, samuti ei ole hageja kostjale üle andnud teostusjoonist. Hageja poolt kostjale esitatud arvel nr XXXX on märgitud vee- ja kanalisatsioonitöödeks kaevetööd 34 jm; 110 mm PVC-toru 12 tk; põlved 30“, 15“ ja 45“, muhvid, üleminek; kaevu komplekt 1 tk, liugaine 3 tk; tarktori sõit objektile ja tagasi; teostusjoonis tehtavale tööle; kaevendi tagasitäide teostatakse väljakaevatud pinnasega; VM-konsool; veemõõtja; veetoru PEM-32 10 jm; tagasilöögiklapp, kuulkraanid 3 tk; veetoru PEM-25 35 jm; tühjendusega maakraan 1 tk; keevitusaparaadi rent; PPR-osad kolmik, väliskeere + pronks üleminek, üleminek, nippel; sisetööd, surveproov; teostusjoonis. Kokku maksumus 3200 eurot. (tl 46).
11.Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja saab nõuda teostusjoonise ja tühjendusega maakraani eest tasumist. Hageja kui töövõtja peab tõendama, et tema tasunõue on põhjendatud. Seega pidi käesolevas asjas hageja kõigepealt tõendama, et arvel nr XX märgitud tööde puhul ei olnud tegemist varasemalt kokkulepitud tööde parandamisega, vaid täiendavate töödega. Varasemate tööde osas on kohtule tõendina esitatud arve nr XXXX . Pooled ei vaidle, et sellel arvel märgitud tööde osas oli poolte vahel kokkulepe. Hageja väidetest saab kohus aru, et tühjendusega maakraani paigaldamine oli lisatööks. Arvel nr XXXX on märgitud juba teostava tööna ühe tühjendusega maakraani paigaldamine. Lisaks kinnitab veemõõdusõlme 11.08.2015 tööprojekt, et paigaldamisele kuulub üks tühjenduskraan (tl 55-59). Hageja ei ole väitnud, et lisatöödena paigaldati täiendav tühjendusega maakraan. Seega järeldab kohus hageja väidetest, arvest nr XXXX ja tööprojektist, et hageja pidi paigaldama tühjendusega maakraani esialgsete tööde käigus, kuna see töö oli arvel nr XXXX ja tööprojektis märgitud.
3 (7)
2-17-100208 Samas leiab kohus, et hageja ei ole arvel nr XX tühjendusega maakraani osas kostjale tasunõuet esitanud. Arvelt nr XX nähtub, et täiendavalt on paigaldatud PPR toruosad (kolmik, ühendusmuhv ja kuulkraan) maksumusega 7 eurot. Arvel ei ole märgitud tühjendusega maakraani osas materjali ega selle paigaldamise osas kulu. Hageja väitel paigaldas ta tühjendusega maakraani maksumusega 175 eurot. Midagi sellist arvelt nr XX ei nähtu. Seega ei saa tühjendusega maakraani osas järeldada, et tegemist oleks ühe ja sama materjali ja töö eest topelt tasunõude esitamisega.
12.Teostusjoonise osas leiab kohus, et tõepoolest on nii arvel nr XXXX kui ka arvel nr XX märgitud tasu teostusjoonise eest. Arvel nr XXXX ei ole tasu suurust teostusjoonise eest välja toodud. Arvel nr XX on märgitud, et tegemist on osalise juurdemaksuga teostusjoonise ja projekti eest 50 eurot + 40 eurot. Arvel nr XX märgitust järeldab kohus, et teostusjoonise eest oli vajalik hagejal veel juurde maksta 50 eurot ja 40 eurot pidi kostja juurde maksma projekti eest. Hageja väitel oli algselt teostusjoonis ja projekt odavamad, kuid hiljem selgus, et tuleb juurde maksta kokku 90 eurot. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks olnud mittesiduva eelarvega. Seega seadis hageja poolt kostjale esitatud arve nr XXXX teostusjoonise maksumuse osas piirid hageja tasunõudele. Hagejal oleks sellises olukorras õigus kostjalt tasu nõuda kui kostja on täiendava tasunõudega nõustunud.
13.Hageja väitel nõustus kostja arve nr XX tasumisega. Hageja esitas selle tõenduseks 29.09.30.09.2015 e-kirjavahetuse hageja ja Evi Deelwateri vahel (tl 33). Kostja väitel ei tulene hageja poolt esitatud e-kirjadest, et kostja oleks nõustunud arve nr XX tasumisega, vaid kostja arvas, et tegemist on viimase ülekande tegemisega arve nr XXXX alusel. Kohtu hinnangul saab nimetatud e-kirjadest teha järelduse, et Evi Deelwater nõustus hageja poolt esitatud arve nr XX maksmisega, sealhulgas ka teostusjoonise eest täiendava tasu maksmisega. 29.09.2015 e-kirjas märgib kostja esindaja, et saadame lisatöödega uue arve, mis sisaldab materjali ja tööraha. Kirja manuses on kohtu hinnangul näha dokumendi faili. Selle ekirja peale vastas Evi Deelwater, et väga tore, ma tulen 19.oktoobril Tallinna ja siis saame kokku leppida, et raha maksta. Kohtu hinnangul on eeltooduga Evi Deelwater avaldanud nõusolekut tasuda hageja poolt esitatud arve nr XX . Seejuures on ta sisuliselt nõustunud arvel nimetatud tasu maksmise aluseks olevate asjaoludega, muuhulgas ka teostusjoonise täiendava tasu maksmisega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Evi Deelwateri näol on tegemist kostja tütrega. Kostja pole vaidlustanud seda, et Evi Deelwateri tahteavalduse näol ei oleks tegemist olnud kostja tahteavaldusega ning et tehing oleks olnud seetõttu tühine. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostja võis e-kirjadest järeldada, et nendes on silmas peetud arve nr XXXX maksmist. Hageja on konkreetselt 29.09.2015 e-kirjas märkinud, et tegemist on lisatöödega. Sellele viitab üheselt ka Evi Deelwateri järgmine, 23.11.2015 hagejale saadetud kiri, milles ta palub saata IBAN ja BIC ning viimane arve summas 340 eurot.(tl 33). Kohus järeldab arve nr XX tasumisega nõustumisest, et poolte vahel oli kokkulepe lisatööde tegemiseks, mis seisnes torude soojustamises ja maakraanivõtme paigaldamises. Samuti saab nimetatud arvest ja selle tasumisega nõustumisest järeldada, et poolte vahel põli kokkulepe ka veesurve puudumise kõrvaldamiseks täiendavate tööde tegemise kohta.
4 (7)
2-17-100208
14.Kohus leiab, et tõendatud on hageja poolt täiendavate tööde tegemine. Kostja ei ole väitnud, et neid pole tehtud, välja arvatud see, et kostja väitel ei ole hageja teostanud veemõõdu sõlmes olevate torude soojustamist. Hageja väitel oli lisatööks õues ja veemõõdusõlmes asuvate torude soojustamine. Arvelt nr XXXX ei nähtu soojustusmaterjale. (tl 46). Samuti ei nähtu tööprojektist torude soojustamist. (tl 5559). Arvelt nr XX nähtub, et lisamaterjalideks on soojustusmaterjal - penokoorik läbimõõduga 32 maksumusega 15 eurot, penokoorik läbimõõduga 110 maksumusega 10 eurot. (tl 32). VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö mittevastavust lepingu tingimustele peab tõendama tellija, antud juhul kostja. Kostja viitas töö (soojustamise) tegemata jätmisel hageja poolt esitatud fotodele ja Strantum OÜ kinnistutorustiku ülevaatuse aktile. Osaühing Strantum poolt 29.09.2015 koostatud Kinnistutorustiku ülevaatuse akti kohaselt ei vasta torustik nõuetele ja tehnilistele tingimustele ja põhjuseks on toodud, et veearvesti asub külmas ruumis. (tl 48). Kohtule esitatud fotolt nähtub veemõõtja ja selle külge ühendatud torustik. Ühe toru ümber (maa seest tulev) on näha soojustust, kuid veearvestist kahele poole suunduva torustiku ümber soojustust ei ole. (tl 35). Hageja väitel näitab see foto teostatud töid. Kohtu hinnangul oli kokkulepitud lisatööks torude soojustamine. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist oli tulemusele suunatud tööga. Seega pidi hageja saavutama selle, et torustik oleks soojustatud. Hageja enda poolt esitatud fotolt ei nähtu, et torustik oleks täies ulatuses soojustatud. Samuti kinnitab Kinnistutorustiku ülevaatuse akt, et puudus seisnes torustiku soojustamata jätmises veemõõdu sõlmes. Hageja väitel on Osaühing Strantum andnud kinnituse selle kohta, et ülevaatuse akti koostamise päeval on torustik kasutusse antud. 30.10.2017 kirjaga on Osaühing Strantum esindaja vastanud, et „OÜ Strantum ei võta tellija nimel torustikke vastu vaid kontrollib, kas need vastavad vee-ettevõtja tingimustele, nende kasutamisega ei kaasne kahju vee-ettevõtjale ning teistele klientidele ning kas need võib kasutusse lubada ning nende seisukord võimaldab kliendiga teenuslepingut sõlmida.“ Sama kuupäeva kirjaga vastab Osaühing Strantum esindaja täiendavalt, et torustik on kasutusse lubatud ülevaatuse akti koostamise päeval. (tl 76). Kohtu hinnangul ei lükka 30.10.2017 e-kirjad ümber Kinnistutorustiku ülevaatuse aktis märgitud puuduseid. Nimetatud kirjadest ei saa teha järeldust selle kohta, et puuduseid mingil hetkel enam ei esinenud. Ka ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks puudused ise hiljem kõrvaldanud. Seega leiab kohus, et hageja on teinud lisatööd torustiku soojustamise osas puudustega.
15.VÕS § 646 lg 1 kohaselt juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 648 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui: 1) töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; 2) tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Seega on töövõtulepingu puhul esmaseks tellija õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue. Tasu vähendamine tuleb kõne alla üldjuhul alles siis kui lepingu täitmisnõuet ei täideta või see ei ole võimalik. 5 (7)
2-17-100208 Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja nõudnud hagejalt töö lepingutingimustele vastavusse viimist. Seega ei esine käesoleval juhul aluseid, mis annaksid kostjale õiguse töövõtja tasu vähendada.
16.Kostja väitel ei ole selge, mis põhjusel pidi hageja teostama objektile väljasõite. Kohus leidis eelnevalt, et tegemist oli kostjaga kokkulepitud lisatöödega. Hageja teostas lisatööd. Seega on olnud kohtu hinnangul põhjendatud ka objektile teostatud kohalesõidud ja selle eest täiendava tasu nõudmine.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise summas 38,70 eurot ja viivise põhinõudelt (340 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest 15.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Arve nr XX maksetähtaeg oli 14.10.2015 ja hageja on arvestanud viivist 0,022% päevas. Kostja ei ole viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab sissenõutavaks muutunud viivise arvestamise aja algust põhjendatuks. Kostja on arve kätte saanud 29.09.2015 ja hageja poolt antud 15 päeva on mõistlik maksetähtaeg. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 38,70 eurot.
19.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõudmine on õigustatud ja kohus rahuldab hagi ka selles osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud summas 525 eurot, kokku 625 eurot.
23.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21112-11). Kohus leiab, et hageja märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav. 6 (7)
2-17-100208 Osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg. Hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse koostamisele koos konsultatsiooni, materjalide ja seadusandlusega tutvumisega kulutanud 3 tundi ja 45 minutit. Kõigepealt märgib kohus, et seadusandluse ja kohtupraktikaga peab praktiseeriv jurist olema jooksvalt kursis ja selle peale täiendavalt kulutatud aeg ei ole põhjendatud. Materjalide tutvumisele, konsultatsioonile ja hagiavalduse, mille maht on sisuliselt üks lehekülg ei peaks kuluma 3 tundi ja 45 minutit. Kohtu hinnangul on asja vähest mahtu ja vähest keerukust arvestades põhjendatud ajakuluks selles osas 2 tundi ja 15 minutit. Lisaks märgib kohus, et hagiavaldus oli koostatud puudustega, mistõttu tuli kohtul anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ülejäänud menetlustoimingutele kulutatud aega peab kohus põhjendatuks. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi ja 45 minutit.
24.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.
25.Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja asjaolude ja tõenduslikku vähest keerukust ning võttes arvesse, et tegemist ei ole vandeadvokaadiga, võib hageja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendamatuks ja ebamõistlikuks tunnitasu suuruseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu suuruseks antud juhul 90 eurot.
26.Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 337,50 (= 3,75 x 90) eurot.
27.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 437,50 eurot (= 100 + 337,50), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 437,50 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.