Jätta hagi kahjuhüvitise 1033,58 euro ja alates 14.07.2017 sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 1033,58 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ja menetluskulud 600 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest 14.07.2017 kahjuhüvitise summalt 1033,58 eurot seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas XXX juures 24.02.2017 liiklusõnnetus. Hageja juhitud sõiduk Mercedes-Benz (registrinumbriga XXX) sõitis mööda XXX teed teisel sõidurajal Tallinna kesklinna poole. Umbes XXX juures tundis hageja tugevat lööki ning tajudes juhitavuse muutumist, peatas esimesel võimalusel auto. Selgus, et vigastada oli saanud esimene parem ratas, millel oli kahjustatud velg. Kahjustada sai ka sõiduki vedrustus. Hageja läks vaatama velje kahjustamise põhjust ning avastas teisel sõidurajal ca 80 sentimeetrit pika ja sügava augu, mis asus sõidurajal täpselt parempoolsete rataste liikumise alal.
3.Hageja teavitas juhtunust politseid. Sündmuskohale saabunud politseinikud mõõtsid augu ja registreerisid juhtunu. Ühtlasi selgitasid politseinikud, et samas augus on juba mitu sõidukit oma rehve lõhkunud. Hageja esitas kahjunõude Tallinna linnale, kuid sai keelduva vastuse.
4.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 on kehtestatud tee seisundinõuded ning määruse § 9 kohaselt on XXX tee näol tegemist tänavaga ning määruse lisa 2 kohaselt peab XXX tee vastama vähemalt seisunditasemele 3, kuna tegemist on põhitänavaga. Määruse lisa 3 kohaselt ei või esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Määruse § 12 sätestab, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Konkreetset auku tähistatud ei olnud.
5.Politsei mõõtis augu, mis oli pikliku kujuga. Augu pikkus oli ca 80 sentimeetrit, laius ca 50 cm. Augus sügavus oli ca 6-7 cm. Teekatet on selles piirkonnas korduvalt parandatud, paranduskohad ning märjad alad on erineva värvusega võrreldes sõidutee katte tavapärase värviga. Auk asus sõiduraja ääres, kus sellest möödapõikamise võimalus puudus, kuna oleks sundinud sõidu trajektoori muutma. Hageja oleks pidanud ümber reastuma esimesele sõidurajale, kus liikusid teised sõidukid. Kohale kutsutud politsei registreeris sündmuse.
6.Hageja pöördus 06.03.2017 kirjalikult Tallinna Kommunaalameti poole tekkinud kahju hüvitamiseks. 27.03.2017 teatas Tallinna Kommunaalamet, et nõue on menetluses, kuid vajab täiendavate materjalide kogumist, millega pikendati vastamise tähtaega. Milliste konkreetselt vajalike materjalide laekumist kostja ootas, ei täpsustanud. 21.06.2017 keeldus Tallinna Kommunaalamet kahju hüvitamisest.
7.Kostja oli teadlik, et tee ei vasta seisundinõuetele ning teel olevad augud ei taga ohutut liiklust. Kostja ei olnud tähistanud konkreetset auku ega piiranud teel liikumist, mistõttu hagejal puudus igasugune informatsioon sellest, et tee seisund on liiklemiseks nii ohtlik, et võib kahjustada sõidukit. Hageja leidis, et kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest.
8.Löökaugust läbisõitmise tagajärjel said vigastada sõiduki parempoolne vedrustus ja velg. Hageja on tasunud sõiduki remondikuludena 1033,58 eurot remondiettevõttele OÜ Viraks. Hagejale tekitatud kahju suuruseks on seega 1033,58 eurot. Kõrvalnõudena palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamise päevast 14.07.2017.
9.Kostja ei täitnud ohtliku koha tähistamise nõudeid. Augu mittetähistamine ei taganud autojuhile võimalust õnnetust ära hoida. Kui kostja tugineb asjaolule, et hageja sõiduki kiirus ei vastanud teeoludele ja vastaval teelõigul olevale kiiruse piirangule, siis see on kostja tõendamiskoormus.
10.Õiguslikult tugines hageja VÕS § 1045 lg 1 punktile 7, § 1045 lg 1 punktile 5, KOKS § 6 lõikele 1. Samuti viitas hageja TeeS §-le 51, § 10 lõikele 1, 2 ja 3, § 17 lõikele 31 ning § 25 lõikele 3. Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. Hageja viitas ka TeeS § 37 lõikele 2.
11.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Samuti viitas hageja majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestatud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendustele ja nõuetele fooridele“. Hageja viitas määruse §-le 4 ning samuti VÕS § 127 lõigetele 1 ja 4.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja hageja õigusabikulud. Hagejale on õigusabi osutatud 6 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. 22.06.2017 kulus kliendiga kohtumiseks ja esialgseks vestluseks 1 tund. Samal päeval kulus materjalide kogumisele, komplekteerimisele ja hagejale riigilõivu tasumise selgitamiseks 1 tund. 26.06.2017 kulus 3 tundi materjali süstematiseerimisele, hagi koostamisele ja hagejaga kooskõlastamisele. Lisade komplekteerimisele ja hagiavalduse kohtusse saatmisele kulus täiendavalt kokku 1 tund.
13.14.10.2017 seisukohades hageja kostja väidetega ei nõustunud. Hageja viitas, et on esitanud kohtule videomaterjali, kust on näha ja kuulda, kuidas sõiduk teelõiku läbides saab tugeva löögi. Seejärel jätab hageja sõiduki teepervele seisma, kuna selle parem esiosa on vajunud. Antud teelõigul ei võinud olla löökauke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm.
14.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et õnnetuse kohta ei olnud vaja tähistada liikluskorraldusvahendiga. Antud teelõigul puudus mistahes teemärgistus hoiatamaks liiklejaid ohust. Liikluspiiranguid kehtestavate märkide kasutamine ei vabasta teeomanikku kohustusest tagada teel ohutu liiklus. Kui ohutust ei ole võimalik saavutada muude vahenditega, on omanikul kohustus sulgeda liiklus teel. Kuna kostja on käesolevaks ajaks teostanud teelõigul remonditöid, on kostja tunnistanud löökaugu olemasolu.
15.Hageja leidis, et kuna teekattes oli auk, ei olnud tee liiklemiseks ohutu TeeS § 10 järgi ning kostja vastutab tekkinud kahju eest. Kostja esitatud asjatundja arvamusega hageja ei nõustunud
ning pidas asjatundja arvamust paljasõnaliseks. Aukudes puruks sõidetud amortisaatorite vahetus ei riku alati sõiduki velge või rehvi, kuigi hageja on hagiavalduses märkinud, et kahjustada on saanud ka velg. Tegelikult saavad meie kehvade teedega kahjustada kõik auto veeremiosad. Pukside, šarniiride ja rooliotstega tekib ehk probleeme sagedaminigi.
16.Hageja leidis, et kostja väited, mille kohaselt ei saanud esisilla purunemine toimuda löökaugust läbisõitmisel, kuna tegemist on amortiseerunud sõidukiga, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja esitas kohtule tõendid, mis kinnitavad sõiduki korrapärast hooldust ning selle kontrolli. Tegemist on sõiduki hooldusraamatuga. Samuti esitas hageja remondiettevõtte seletuskirja.
17.21.11.2017 seisukohtades tunnistas hageja, et avaldas hagiavalduses ekslikult, et õnnetuse põhjustanud löökauk oli 80 cm pikk, 50 cm lai ja 6-7 cm sügav. Hageja viitas, et 14.10.2017 seisukohas on märgitud õiged löökaugu mõõtmed. Hageja kinnitas, et õnnetuse kohal fikseeris politsei löökaugu läbimõõduga kuni 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm. Hageja esitatud pardakaardi salvestisest on näha, et sõidukiks on Mercedes-Benz. Salvestisest on kuulda, kuidas sõiduk saab tugeva löögi ja hageja jätab sõiduki teeperve seisma, kuna selle parem esiosa on vajunud.
18.Hageja ostis sõiduki 17.12.2015 ja sellele oli eelmise omaniku poolt umbes pool aastat enne müügitehingut tehtud korraline tehnoülevaatus. Hageja hinnangul sai kindlalt väita, et sõiduk oli täiesti korras tehnoülevaatuse ajal. Järgmine tehnoülevaatus pidi toimuma 2017. a suvel, kuid liiklusõnnetus juhtus varem. Hageja kinnitas, et ei sõidu ajal ega muul viisil pole sõiduki amortisaatorid olnud kahjustatud või vigased. Hageja kinnitas, et ta ei riskiks enda ja oma lähedaste eluga ebakorraliste amortisaatorite kasutamisel. Kostja vastuväited
19.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja teavitas kostjat 06.03.2017 Tallinnas 24.02.2017 toimunud liiklusõnnetusest ja soovis kahju hüvitamist. Tallinna Kommunaalamet jättis 28.07.2016 hageja avalduse rahuldamata.
20.Kostja leidis, et nõue tuleb jätta rahuldamata kostja rikkumise puudumise tõttu. Hageja väited löökaugu pikkuse, laiuse ja sügavuse kohta ei vasta sündmuskohal tehtud fotodele. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna avariigrupi poolt koostatud liiklusõnnetuse materjalidest nähtub, et sündmuskohal asunud löökaugu sügavus oli alla 5 cm ja laius alla 20 cm. Teekattes olev auk oli kaarja kujuga (sügavusega kuni 5 cm ja laiusega kuni 10 cm). Sellele järgnes teepinna kerge vajumise tulemusena tekkinud ümarate servade lohk (pikkusega kuni 40 cm, laiusega kuni 40 cm ja maksimaalse sügavusega 2 cm). Selline koht ei nõudnud tähistamist liikluskorraldusvahenditega. Kostja ei ole rikkunud tee seisundinõudeid.
21.Kostja leidis, et hagiavalduses nõutus kahju ei ole põhjuslikus seoses esile toodud asjaoludega. Asjatundja XXXi 04.09.2017 arvamuse kohaselt ei saanud teekattes olev ava ja selle järgnenud teekatte kerge vajumise lohk sõiduautole hagis kirjeldatud kahju tekitada, kui sõiduauto oli eelnevalt tehniliselt korras ja sõidukil oli lubatud liikluses osaleda. Asjatundja on oma arvamust põhjendanud ja selgitanud, et kui 16” rehv (mõõtmetega 225/55R16) läbib kaarja kujuga ava, siis ratta diameetrist (ratta diameeter on ~65,39 cm ja ümbermõõt ~205,42 cm) moodustuv kaar kõõluga kuni 10 cm ja rehv laiusega 22,5 cm ei kahjusta auto tehnilist seisukorda, kui auto on eelnevalt liikluseks sobivas tehnilises seisukorras. Samuti ei saanud asjatundja arvates kaarjas ava ja sellele järgnenud lohk kahjustada veermikku selliselt, nagu on väitnud hageja. Asjatundja märkis, et kui aukudest läbimisel oleks olnud rikutud amortisaator, oleksid kindlasti kahjustada saanud ka auto rehvid ja rattalaager, kuid need fotode kohaselt kahjustada ei saanud.
22.Asjatundja viitas, et remonditud sõiduki fotodelt on selgelt näha amortisaatori lekete juba kuivanud jäljed ja korrosioon, mis viitavad, et auto ei olnud eelnevalt tehniliselt korras ja antud autoga ei oleks tohtinud liikluses osaleda. Remondis autost avaldatud pildilt on selgelt näha, et veovõlli kattekumm on juba pikemat aega olnud purunenud.
23.Kostja rõhutas, et XXXil on kõrgem tehnikainseneri haridus, tal on pikaajaline töökogemus sõidukite remondi valdkonnas (aastast 1992 GM, Opel, Cadillac remonditeeninduse meister ja teeninduse juhiabi, aastast 1997 Saab, Jaguar, Opel remonditeeninduse tehnikadirektor, aastast 2003 Nissan remonditeeninduse juht) ning seega on tegemist eriteadmistega isikuga, kelle arvamus on tõendiks.
24.12.12.2017 seisukohtades leidis kostja, et hageja esitatud videosalvestus ei ole kõlbulik hageja väidetud faktiliste asjaolude tõendamiseks. Videosalvestusel puuduvad andmed, kelle poolt, millal ja millisest autost videosalvestus on tehtud. Samuti ei vasta tõele hageja väide selle kohta, et videosalvestusel on jäädvustatud, kuidas sõiduk peatub, kuna selle parem osa on vajunud. Videosalvestusel ei ole sõiduki väidetav peatumine ja selle parema osa vajumine jäädvustatud. Videosalvestusel on vaid jäädvustatud, kuidas sõiduk tabab teel asunud vajumist. Kostja ei vaielnud vastu, et sündmus võis aset leida. Videosalvestusest ei piisa, et tõendada löökaugu suurust ja sündmuse põhjuslikku seost kahu tekkimisega. Videosalvestusest nähtuvalt liigub sõiduk pärast vajumise tabamist häireteta edasi. Kostja on endiselt seiskohal, et tehniliselt korras sõidukil ei saa sellistel asjaoludel kahju tekkida.
25.Kostja ei nõustunud, et OÜ Viraks seletuse kohaselt tekkisid sõiduki kahjustused löökaugust läbisõidu tagajärjel. Tõendis ei ole põhjendatud, kuidas on järeldusteni jõutud ja arvamuse koostaja erialane pädevus ei ole arusaadav. Asjaolu, et sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus, ei tähenda automaatselt, et kõik selle seadmed ja mehhanismid olid tehniliselt korras. Selles osas on hageja väide paljasõnaline.
26.Kostja kinnitas, et tal endal puuduvad menetluskulud. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja esindaja kulud seoses õigusabiteenuse osutamisega on ebaproportsionaalsed ning ülepaisutatud. Õigusabikulude nimekirja kaks viimast punkti (lisade komplekteerimine 30 min ja hagiavalduse saatmine kohtusse 30 min) on ilmselgelt põhjendamata. Õigusabikulude määramisel tuleb arvestada ka asja mahukust ja keerukust. Tegemist on kergema ja lihtsama asjaga. Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et 06.03.2017 teatas hageja kostjale Tallinnas, XXX teel 24.02.2017 toimunud õnnetusest ja nõudis seetõttu sõidukile tekitatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja keeldus hageja kahjunõude rahuldamisest 28.07.2017. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõiduk sai hagiavalduses kirjeldatud viisil kahjustada löökaugust läbisõitmise tõttu ja kas kostja jättis täitmata seadusest tulenevad kohustused, mistõttu on ta kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju.
29.Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1033,58 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest 14.07.2017 seaduses sätestatud määras. Hageja väitis hagiavalduses, et ta sõitis 24.02.2017 XXX juures oma sõidukiga Mercedes-Benz löökauku, mis
oli umbes 80 cm pikk, 50 cm lai ja 6-7 cm sügav. Löökaugust läbisõidu tagajärjel sai kahjustada esimese parema ratta velg ja sõiduki vedrustus. Hageja ei saanud august mööda põrgata, sest ta oleks selleks pidanud reastuma esimesele sõidurajale, kus liikusid teised sõidukit. Pärast löökaugu läbimist hakkas sõiduki parem esiosa vajuma ja hageja peatas sõiduki. Hageja leidis, et tema viidatud õigusaktide kohaselt oleks sedavõrd sügav auk olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega.
30.Menetluse kestel võttis hageja omaks, et märkis hagiavaldusse löökaugu suuruse kohta ebaõiged andmed ja väitis, et tema 14.10.2017 menetlusdokumendis olid kirjas õiged andmed. Kostja asjatundja arvamust pidas hageja paljasõnaliseks ning leidis, et kuna sõiduk oli läbinud hoolduse ja tehnoülevaatuse, oli see tehniliselt enne õnnetust korras. Hageja kinnitas, et sõiduki amortisaatorid ei olnud varem kahjustatud.
31.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kostja rikkumine ei ole tõendatud. Hageja väited löökaugu parameetrite kohta on ebaõiged ega vasta sündmuskohal tehtud politsei fotodele, milliste kohaselt oli löökaugu sügavus alla 5 cm ja laius alla 20 cm. Löökauk ei pidanud olema eraldi tähistatud. Lisaks esitas kostja asjatundja arvamuse, mille kohaselt ei saanud teekattes olnud auk hagiavalduses kirjeldatud kahju tekitada, kui sõiduk oli eelnevalt tehniliselt korras. Hageja videosalvestus hageja väiteid kostja hinnangul ei tõendanud, sest sellel ei olnud jäädvustatud sõiduki peatumist ning sellelt ei nähtunud salvestise tegemise kuupäeva.
32.VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on hagiavalduses viidanud ühtlasi VÕS § 1045 lg 1 punktile 5, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus osundab, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada VÕS § 1045 lg 1 p 5 ehk hageja ei ole välja toonud, millal ja millise konkreetse teoga kahjustas kostja hageja omandit. Hagiavalduses esile toodud asjaolud võimaldavad kohtul kohaldada vaid VÕS § 1045 lg 1 p 7 ehk kontrollida, kas kostja täitis teehoolduse teostamisel õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt on hageja kostjale ette heitnud tegevusetust teehoolduse kohustuse täitmisel.
33.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
34.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
35.Eeltoodud sätetest kogumis tuleneb kohtu hinnangul, et kostja peab hüvitama hageja sõidukile tekkinud kahju, kui kostja on rikkunud mõnda õigusaktis kohalikule omavalitsusele kui tee omanikule ette nähtud kohustust ning selle kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses kaasa toonud kahju.
36.Hageja on hagiavalduses viidanud teeseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, millele tuginedes on ta kostjale ette heitnud õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumist. Kohus leiab, et hageja ei ole viidanud kohastele õigusnormidele. Hagiavalduse kohaselt toimus liiklusõnnetus 24.02.2017, kuid teeseadus ning selle alusel kehtestatud alamalseisvad õigusaktid kehtisid kuni 01.07.2015. Seega on hagiavalduses toodud õiguslik käsitlus iseenesest asjakohatu.
Kohus saab hageja väiteid arvestades ise kohaldada õnnetuse ajal kehtinud õigusakte.
37.Liiklusõnnetuse toimumise ajal 24.02.2017 reguleeris teeomaniku kohustusi ehitusseadustik. EhS § 91 lg 1 sätestab, et ehitusseadustiku vastava peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. EhS § 92 lg 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Vaidlus puudub selle üle, et XXX tee, kus hageja väiteil õnnetus toimus, on avalikult kasutatav tee. TeeS § 97 lg 1 järgi tuleb tee ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kooskõlas EhS § 97 lõikega 2 kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega.
38.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92. Vastava määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Kooskõlas § 2 lõikega 2 peab tee seisund vastama vähemalt nimetatud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Samuti tuleneb määruse §-st 12, et üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
39.Tee seisunditasemed on täpsemalt reguleeritud määrusele lisatud tabelites. Lisatud tabelite kohaselt peaks juurdepääsuteeks olev tänav vastama seisunditasemele 2 ning sellise seisunditaseme puhul on lubatud ajavahemikul 15. novembrist kuni 15. juunini aukude esinemine, kui nende läbimõõt on alla 20 cm ja sügavus 2,5 cm kuni 5 cm.
40.Hageja on väitnud, et õnnetus toimus XXX teel. Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2016 määrusega nr 52 on kinnitatud Tallinna teede liigid. Antud määruse kohaselt loetakse juurdepääsuteeks mitmekesist, ainult teatud piirkonda magistraalidega ühendavat tänavat. Sama määruse kohaselt on XXX tee liiginumbriks 212. Määruse kohaselt tähendab esimene number, kas tegemist on magistraali või juurdepääsuteega. Magistraalid on tähistatud numbriga 1 ja juurdepääsuteed numbriga 2. Teine number näitab, kas tegemist on kõrvaltänavaga (1), veotänavaga (2), kvartalisisese teega (3), jalgtänavaga (4) või jalgteedega (5). Kolmas number näitab alaliigituse jagunemist vastavalt tänava parameetritele ja ühistranspordi olemasolule.
41.Seega on XXX tee näol tegemist juurdepääsuteega, mis pidi vastama antud tee liigi osas kehtestatud seisundinõuetele. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et õnnetuse toimumise kohas ei vastanud XXX tee õnnetuse ajal kehtinud õigusaktides ettenähtud nõuetele. Kuna XXX tee näol on tegemist juurdepääsuteega, olid sellel tänaval alates 15. novembrist kuni 15. juunini lubatud augud, kui nende läbimõõt oli alla 20 cm ja sügavus 2,5 cm kuni 5 cm.
42.Kohus selgitas 19.10.2017 pöördumises (toimiku lk 62) hagejale vajadust oma väiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada väiteid löökaugu suuruse kohta. Kohus selgitas hagejale, et ainuüksi hageja lepingulise esindaja seletused ei ole tõendiks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
43.Hageja esitas kohtule fotod politsei tehtud löökaugu mõõtmistest (toimiku lk 5-6). Fotodelt nähtub, et augu sügavus oli alla 5 cm ja laius ligikaudu 10 cm. Seega ei saa fotodest järeldada, et XXX teel asus sügav löökauk, mida seal talvisel perioodil õnnetuse ajal kehtinud õigusaktide
kohaselt olla ei tohtinud.
44.Kostja juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagiavalduses toodud hageja väited löökaugu suuruse kohta ei ühti hageja enda esitatud fotodega. Kohus juhtis samuti hageja tähelepanu vajadusele põhistada ja tõendada väiteid löökaugu suuruse kohta. 20.11.2017 menetlusdokumendis võttis hageja omaks vaid selle, et hagiavalduses toodud väited ei vastanud tõele. Hageja avaldas, et hoopis 14.10.2017 menetlusdokumendis on toodud õiged löökaugu mõõtmed. Samas ei ole hageja ka 14.10.2017 menetlusdokumendis välja toonud, millised oli tema arvates löökaugu mõõtmed. Hageja on üksnes viidanud kehtivuse kaotanud õigusaktide nõuetele, milliste kohaselt ei oleks tohtinud teel olla löökauke läbimõõduga kuni 20 cm ja sügavusega 2,5 cm kuni 5 cm. Millised olid hageja väidete kohaselt XXX teel asunud löökaugu tegelikud mõõtmed, menetlusdokumendist järeldada ei ole võimalik.
45.Kohtu selgitustele vastas hageja vaid sellega, et esitas kohtule väidetava pardakaamera salvestise, millest pidi nähtuma õnnetusjuhtumi toimumine. Pardakaamera salvestiselt (nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel) ei nähtu, millal on salvestis tehtud. Salvestiselt on küll kuulda, et sõiduki ratas läbib augu, kuid ei saa teha mistahes järeldusi augu suuruse kohta. Vastuolus hageja väidetega jätkab sõiduk pärast augu läbimist sõitu. Vastupidiselt hageja väidetele ei nähtu salvestisest, et sõiduk oleks koheselt peatunud põhjusel, et selle esiosa hakkas tugevalt kalduma. Pardakaamera salvestisest nähtuv on vastuolus ka hageja väitega, et ta ei saanud augu vältimiseks reastuda ümber teisele sõidureale seal asuvate sõidukite tõttu, sest augu läbimise ajal ega enne seda ei olnud teisel sõidureal sõidukeid.
46.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagiavaldus kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kostja poolt õigusaktides sätestatud teehoiu kohustuste rikkumist. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks õigusaktides toodud kohustusi rikkunud.
47.Vastates teistele poolte esitatud väidetele leiab kohus ühtlasi, et hageja ei ole tõendanud talle tekitatud kahju suurust ning põhjuslikku seost kahju ja löökaugu läbimise vahel. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja kohtule fotod kahjustada saanud sõidukist Mercedes-Benz (toimiku lk 6-11). Kõik fotod ei ole tehtud sündmuskohal. Sõiduki ühegi rehvi kahjustusi fotodest ei nähtu. Nähtub ühe velje vähemärgatav kahjustus. Hageja ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid tõendavad ülejäänud sõidukist remonditöökojas tehtud fotod ja milliselt fotolt nähtuvad ülejäänud kahjustused.
48.Politsei- ja Piirivalveameti kirjast 02.03.2017 (toimiku lk 12-13) nähtub, et 24.02.2017 toimus kella 14.56 ajal XXX juures Tallinnas juhtum, kus hageja juhitud sõiduk sõitis läbi löökaugu. Kuna inimesed kannatada ei saanud, ei alustanud politsei juhtumi kohta menetlust ja edastas hagejale fotod. Seega ei tuvastanud politsei kohapeal, millised kahjustused täpselt sõidukile löökaugu läbimise tõttu tekkisid.
49.Hageja esitas kohtule Viraks OÜ hinnapakkumise nr 7476 (toimiku lk 16) summas 1033,58 eurot. Hinnapakkumise kohaselt tuli teha 4 tunni ulatuses lukksepa tööd, monteerida kumm, remontida valuvelg ja reguleerida silda. Hinnapakkumises alusel ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas või millest oli tingitud vajadus teha kõiki selles kajastatud töid.
50.Täiendavalt esitas hageja kohtule OÜ Viraks nimel on XXX poolt allkirjastanud dokumendi (toimiku lk 60). Dokumendis kirjeldab XXX, et talle esitati 02.03.2017 ülevaatamiseks sõiduk MB registrinumbriga XXX. Seletuse kohaselt oli sõiduk sõitnud läbi löökaugu parema esimese rattaga. Ülevaatuse käigus selgus, et viga oli saanud parem esimene amortisaator, parema veovõlli kummikaitse oli katki rebitud ja vajas vahetust ning velg vajas remonti. Seletusest ei nähtu selle koostaja pädevus. Samuti ei nähtu kohtu hinnangul seletusest, kas selle koostaja hinnangul võisid kõik kirjeldatud vigastused olla tingitud löökaugust läbisõitmisest või oli
tegemist varasemate kahjustuste ja/või detailide kulumisega. Kohus selgitas hagejale antud tõendiga seonduvat, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
51.Kostja esitas kohtule XXXi arvamuse (toimiku lk 46). Arvamuse avaldaja näol on tegemist diplomeeritud tehnikainseneriga, kes on töötanud erinevate sõidukite esindustes remonditeeninduse meistri ning teenistuse juhina. Seega on arvamuse koostajaks olnud pädev eriteadmistega isik ning kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja arvamusele tuginevad väited on paljasõnalised.
52.XXXi arvamuse kohaselt ei saanud teekattes olnud ava ja sellele järgnenud teekatte vajumise lohk sõidukile kirjeldatud kahju tekitada, kui sõiduk oli eelnevalt tehniliselt korras. XXXi arvamuse kohaselt oli augu sügavus kuni 4 cm ja laius kuni 10 cm. Sellele järgnes teekatte vajumise tulemusena tekkinud ümarate servadega lohk. Arvamuse andja leidis, et kui 16“ rehv läbib kirjeldatud ava, siis ratta diameetrist moodustuv kaar kõõluga kuni 10 cm ja rehv laiusega 22,5 cm ei kahjusta sõidukit. Samuti on rõhutatud, et kui august läbisõidu tulemusena oleks saanud kahjustada amortisaator, oleks kindlasti saanud kahjustada ka rehv ja laager, kuid rehv kahjustada ei saanud. Remondis oleva sõiduki fotodelt on näha amortisaatori lekete kuivanud jäljed ja korrosioon, millest asjatundja järeldas, et sõiduk ei olnud eelnevalt tehniliselt korras. Remondis olnud sõiduki fotolt on näha, et veevõlli kattekumm on juba pikemat aega olnud purunenud.
53.Kohtul puudub alus kahelda asjatundja arvamuses toodud seisukohtade õigsuses, sest need on sisuliselt põhistatud. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli tehniliselt täiesti korras enne väidetava õnnetuse toimumist. Kohtu selgitustele vastates esitas hageja täiendavalt üksnes koopia sõiduki hooldusraamatust (toimiku lk 55-59). Hooldusraamatu kohaselt oli sõiduki esmase registreerimise kuupäevaks 18.04.2007. Sõidukile on tehtud hooldust kord või kaks aastas, kuid viimane hooldus on läbi viidud 19.05.2015 ehk kaks aastat enne õnnetust. Viimase sissekande kohaselt on sõidukil vahetatud üksnes mootoriõli, muude toimingute tegemist järeldada ei saa. Hooldusraamatust ei saa järeldada, et sõiduki amortisaator oli enne õnnetust töökorras. Hageja väited, milliste kohaselt oli sõidukil kehtivalt tehtud tehnoülevaatus, on jäänud tõendamata.
54.Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et sõiduk, sealhulgas selle amortisaatorid, oli enne õnnetuse toimumist tehniliselt korras. Hageja ei ole tõendanud, et kõik sõidukil tekkinud kahjustused on põhjuslikus seoses löökaugust läbisõitmisega. Eeltoodut kokku võttes tuleb jätta hagi kahjuhüvitise nõudes summas 1033,58 eurot rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahjuhüvitise nõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.
55.Hagiavalduses on hageja hagi hinnaks märkinud üksnes kahjuhüvitise nõude summa 1033,58 eurot, kuigi hageja on esitanud põhinõude ja viivisenõude. TsMS § 133 lg 2 kohaselt liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on hagi hind arvutatud hagiavalduses ebaõigesti. Ühe aasta eest arvutatav viivise summa on 87 eurot ja hagi hind seega 1033,58 eurot + 87 eurot = 1120,58 eurot.
56.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kostja on teatanud, et tal
puuduvad menetluskulud, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitatavat menetluskulude summat. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.