Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-18-1465 taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Auvõlg Narva OÜ esitas 29.01.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse K B ja E Z vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjate ühisomandis korter asukohaga XXX, Narvas, korteri kommunaalteenuste eest on kostjatel tekkinud võlgnevus. Korteriühistu loovutas oma nõuded kostjate vastu hagejale. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1378,66 eurot ja jooksva viivise võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 26.01.2018. Ühes hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes hagi tagamiseks seada kostjatele kuuluvale korteromandile asukohaga Kerese 6-30, Narvas esimesele vabale kohale kohtulik hüpoteek summas 1578,66 eurot. Kohus jättis 30.01.2018 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 31.01.2018 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ning riigilõivu ja tagatise tagastamiseks seoses asjaoluga, et kostjad ei ela Eestis ega oma Eestis elamisluba.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus tuvastas, et korteri asukohaga XXX, Narvas ühisomanikeks on kostjad K B ja E Z. Mõlemad kostjad on Vene Föderatsiooni kodanikud. K B elamisluba kehtis kuni 29.06.2017, kostjal E Z ei olnud Eesti elamisluba ning tal ei ole Eesti isikukoodi. Rahvastikuregistris on kostja K B kohta märgitud, et tema andmed on kantud arhiivi. Hagiavalduses märkis hageja, et aadressil XXX kostjad tegelikult ei ela. Hagiavalduses on hageja viidanud TsMS §-le 88, mille kohaselt hagi korteriomaniku vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud õigussuhtest, võib esitada ka korteriomandi esemeks oleva kinnisasja asukoha järgi. Samuti leidis hageja, et asi allub Viru Maakohtu Narva kohtumajale TsMS § 86 lg 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kui varaks on võlaõiguslik nõue, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada võlgniku elu- või asukoha järgi, kui nõude tagatiseks on asi, võib hagi esitada ka asja asukoha järgi. Kuna hageja taotles hagi tagamiseks seada kohtulikku hüpoteeki, siis ka nimetatud sätte alusel tuleks lahendada asja korteri asukohajärgses kohtus. Hageja viitas ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 46, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. 2(4)

2-18-1465 Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et kuna antud tsiviilasjas on kostjatel Vene Föderatsiooni kodakondsus, esineb asjas nö rahvusvaheline element ning kohaldamisele kuulub välisleping, TsMS-i sätted ei ole antud juhul asjakohased. Kohtualluvuse küsimus on reguleeritud Eesti-Vene õigusabilepingus ning lepingu art 21 kohaselt tuleb asja lahendada kostja elukohajärgses kohtus, muus kohtus on võimalik asja lahendada siis, kui on olemas kostja nõusolek. Kohus andis hagejale tähtaja kostja andmete täpsustamiseks ning juhul, kui kostjate elukoht on Venemaal, siis Eesti kohtus asja lahendamiseks kostjate kirjalike nõusolekute esitamiseks. Hageja palus asjas menetluse lõpetada seoses asjaoluga, et kostjad Eestis ei ela. Kohus kontrollis võimalikke registrite andmeid, kuid ei tuvastanud, et kostjatel oleks Eestis elukoht. Kohtul ei ole ka kostjate sidevahendite andmeid Venemaal, et sinna menetlusdokumendid saata ja küsida nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kuna kostjate puhul on tegemist Vene Föderatsiooni kodanikega ning neil ei ole Eestis elukohta, leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamise taotluse osas märgib kohus, et kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, ei lahenda kohus ka esitatud hagi tagamise taotlust.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kuna kohus ei võta hagiavaldust ega hagi tagamise taotlust menetlusse, tuleb tasutud riigilõiv tagastada keeldumise määruse jõustumisel. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalistele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja taotluse ning tagastab talle riigilõivu kokku summas 250 eurot. Hagi tagamise taotluse esitamisel tasus hageja tagatise summas 78,93 eurot. TsMS § 383 lg 11 tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. TsMS § 391 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud 3(4)

2-18-1465 tähtaegselt. Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Kuna käesolevas asjas keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ega kohalda seetõttu hagi tagamise abinõud, tuleb hagejale tasutud tagatis tagastada. Kuna antud asjas ei olnud hagi tagatud, ei saanud ka kostjatel seoses sellega kahju tekkida. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja taotluse tagatise tagastamiseks. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.