Ghost Trans OÜ hagi WinWinPartner OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. septembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WinWinPartner OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2380,71 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Ghost Trans OÜ (registrikood 12952906), seaduslik esindaja Märtin Makkar, lepingulised esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov ja vandeadvokaadi abi Carel Kivimaa Kostja: WinWinPartner OÜ (registrikood 11878510), seaduslik esindaja MT, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik
Istungi toimumise aeg
16. jaanuar 2018
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. septembri 2017 otsus osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kindlaks ja välja mõista teisiti. Muus osas jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjusi.
Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista WinWinPartner OÜ-lt Ghost Trans OÜ kasuks 2232,41 eurot (põhivõlg 1853,74 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 18,67
eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 360 eurot) ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt 1853,74 eurolt alates hagi esitamisest, s.o. 06.11.2016 kuni põhivõla 1853,74 euro tasumiseni. 3.3.Menetluskulud jätta 75 % ulatuses WinWinPartner OÜ kanda ja 25 % ulatuses Ghost Trans OÜ kanda. 3.4.Määrata kindlaks, et Ghost Trans OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2122,50 eurot. 3.5.Määrata kindlaks, et WinWinPartner OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 317,50 eurot. 3.6.Tasaarvestada WinWinPartner OÜ-le ja Ghost Trans OÜ-le hüvitatavad menetluskulud ning välja mõista WinWinPartner OÜ-lt Ghost Trans OÜ kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1805 eurot. 3.7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb WinWinPartner OÜ-l tasuda Ghost Trans OÜ-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Kohtuotsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata Ghost Trans OÜ hagi WinWinPartner OÜ vastu põhivõla 228 euro ja hagi esitamise ajaks 06.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 2,10 euro saamiseks. Menetluskulud ringkonnakohtus
1.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja WinWinPartner OÜ kanda.
2.Välja mõista WinWinPartner OÜ-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1200 eurot Ghost Trans OÜ kasuks.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb WinWinPartner OÜ-l tasuda Ghost Trans OÜ-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ghost Trans OÜ esitas 07.12.2016 Harju Maakohtule hagi WinWinPartner OÜ vastu põhivõla 2581,74 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 33,12 euro ja viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitamiseks 360 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja mais 2016 koostööd ning sõlmisid selleks kolm suulist lepingut: laopinna rendilepingu koos kaasnevate teenustega; kaubaveolepingu, mille alusel tegi hageja ühekordseid kaubavedusid kostja klientidele Tallinnas ja Pärnus ning töövõtulepingu, millega hageja andis endale kuuluva külmutusseadmetega auto koos juhiga kostja käsutusse, täitmaks kostja tellimusi, tarnima kostjale ladudest kaupa ja järgima muid kostja juhiseid. Poolte koostöö lõppes kokkuleppel oktoobris 2016.
3.Töövõtulepingu järgi kohustus hageja sõitma igal hommikul kostja tegevuskohta Viimsis, laadima peale sushitooted ja transportima kauba Tallinna Sadamasse saabuvatele laevadele. Sadama laadimisalale sissepääsemiseks kohustus kostja taotlema hagejale sadamaload. Lisaks vedas hageja kostja korralduste järgi toormaterjali ladudest kostjale ja vastupidi. Töövõtulepingu alusel tehtavate tööde eest kohustus kostja tasuma 15 eurot tunnis (käibemaksuta) iga tunni eest, mille vältel oli hageja auto koos juhiga hõivatud kostjale teenuse osutamisega. Kulunud töötunnid märgiti aruandelehtedele.
4.Hageja alustas sõitu Tallinnast Viimsisse iga päev kell 8 ja jõudis sadamasse koos kaubaga hiljemalt 9:25. Hommikuse laeva kaup laaditi maha umbes kell 10. Järgnes ooteperiood, mil lõunasele laevale mõeldud sushitooteid hoiti hageja külmseadmetega varustatud autos värskena kuni lõunase laeva saabumiseni umbes kell 12:30 ja laevale laadimiseni kell 13. Tasustatav aeg kokku oli seega 08:00-13:00, s.o 5 tundi. Pärastlõunasele laevale mõeldud toodete järele alustas hageja sõitu Tallinnast kell 14, laadis need peale ja andis üle umbes kell 15.
5.Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid kaks korda kuus. Kostja tasus arved korrektselt ja kooskõlas kokkulepetega kuni septembrini 2016. Hageja esitas 20.09.2016 kostjale arve A-16038 perioodil 01.09.2016-15.09.2016 osutatud teenuste eest summas 1903,66 eurot. Kostja teatas 17.10.2016, et maksis arve alusel üksnes nn õigustatud tasu 1044,92 eurot. 02.10.2016 esitas hageja kostjale arve A-16043 summas 2163 eurot, millest kostja tasus 1026 eurot. 01.11.2016 esitas hageja kostjale arve A-16044 summas 219 eurot, millest kostja tasus 129 eurot. Lisaks on kostjal varasemast perioodist osaliselt tasumata arve A-16018. Arve kohaselt tuli tasuda 1999,75 eurot, kostja tasus 1499,75 eurot. Kostja kogu võlg hageja ees on seega 2581,74 eurot.
6.Arve A-16018 tasumise tähtaeg oli 15.08.216. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 12,35 eurot. Arve A-16038 tasumise tähtaeg oli 15.10.2016, sissenõutavaks muutunud viivis on 9,72 eurot. Arve A-16043 tasumise tähtaeg oli 25.10.2016, sissenõutavaks muutunud viivis on 10,44 eurot. Arve A-16044 tasumise tähtaeg oli 07.11.2016, sissenõutavaks muutunud viivis on 0,61 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale viivisena 33,12 eurot.
7.Hageja saatis kostjale 21.10.2016 nõudekirja. Kostja keeldus oma vastuses kohustuste täitmisest. Hageja tasus nõude koostamise eest oma esindajale 360 eurot (käibemaksuga). Kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejale seega kahju 360 eurot, mis tuleb VÕS § 1131 lg 2 alusel hüvitada.
8.Hageja võttis 09.01.2017 avaldusega tagasi hagi põhivõla 500 euro ja sellest tuleneva viivisenõude 12,35 euro osas. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja vastuse kohaselt ei olnud poolte vahel töövõtulepingut, millega hageja oleks andnud oma auto kostja kasutusse. Hageja vedas mitmete tellijate kaupu tema valduses ja kasutuses olnud autoga.
11.Kostja jättis arved tasumata 2081,74 euro, mitte 2581,74 euro ulatuses. 18.07.2016 arve A-16018 ei ole 500 euro ulatuses tasumata ja põhjendamatu on ka sellega seotud viivisenõue.
12.Kostja ei võta omaks hagiavalduses kirjeldatud teenuse osutamise viise. Need on esitatud sidustamata kuupäevadega. Hageja ei tõendanud, milliseid töid ta asjasse puutuvatel perioodidel tegi ja kui kaua need kestsid.
13.Tõele ei vasta hageja väide, et teenuste osutamiseks kulus umbes 100 tundi kuus. Kostja osundas juba alates juunist 2016 sellele, et arved ei ole õigesti koostatud ja palus neid korrigeerida. Asjaolust, et varasemad arved on makstud, ei saa teha järeldusi kulunud tundidega nõustumise kohta.
14.Hageja jätab tähelepanuta, et augustis 2016 jäi üks laev dokki ja septembris jäi ära teine laev. Seejärel võttis hageja peale korraga kahe laeva kauba, kuid ei oodanud sadamas, vaid tegi vahepeal muid sõite. Hageja arved on sellest hoolimata jäänud samaks.
15.Hageja tõendina esitatud väidetava sõidupäeviku ehtsus ja tõendiväärtus on küsitav, kuna see ei sisalda tajutaval kujul mistahes andmeid. Sellel on vaid numbrid, kuud, kuupäevad ja kellaajad. Sellest ei nähtu teave, mida hageja väidab ja sellel puudub seos kostja või hagejaga. Sõidupäevik on ilmselt võltsitud. Hageja väitel märkis töötaja tunnid üles iga päev, kuid dokumendist nähtub, et see on koostatud ühekorraga. Võltsitusele viitab ka see, et dokument esitati alles koos hagiavaldusega kohtule, kuigi kostja palus selle väljastamist korduvalt juba varem. Varem kostjale väljastatud sõidupäevik nägi välja teistsugune.
16.Arvetele ja sõidupäevikusse on kirjutatud oluliselt suuremad kulud, kui see mõistlikult või reaalselt olla võis. Veole, millele hageja kulutas 5-8 tundi, kulub tegelikult poole vähem aega. Kuna kostja tasus hagejale rohkem, kui lepingu järgi tasumisele kuulus, ei ole kostja hagejale võlgu. Seetõttu on põhjendamatud ka viivise- ja kahju hüvitamise nõuded. Esimese astme kohtu otsus
17.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2232,41 eurot, millest põhivõlg on 1853,74 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 18,67 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 360 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuse hageja kanda, määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2364,75 eurot ja kostja kulude suuruseks 317,50 eurot. Menetluskulude tasaarvestamise tulemusel mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2047,25 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
18.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad alustasid koostööd mais 2016, mille raames osutas hageja kostjale erinevaid teenuseid. Koostöö lõppes oktoobris 2016. Poolte vahel oli suuline laopinna rendileping koos kaasnevate teenustega; suulise kaubaveolepingu kokkuleppe kohaselt kohustus hageja vedama sushi-tooteid kostja partnerite RIMI, Delice, Prisma jt kauplustesse tellimuste tabelite alusel ning kostja kohustus iga sõidu eest Tallinnas asuvasse kauplusesse maksma hagejale 2,5 eurot ning Pärnus asuvasse kauplusesse 5 eurot.
19.Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kaubaveoleping. See, et hagejale anti veel korraldusi erinevate vedude teostamiseks, ei tõenda, et poolte vahel oli kokkulepe mingi muu tulemuse saavutamises kui kauba vedamine. Tõendatud on, et pooltel oli lisaks toodete kauplustesse vedamise tasule kokkulepe ajatasu (15 eurot tunnis) maksmise kohta vedude eest Viimsist Tallinna Sadamasse ja muude vedude eest. Pooled vaidlevad selle üle, millisest ajahetkest millise ajahetkeni pidi kostja hagejale tunnitasu maksma.
20.Tõendatud ei ole kostja väide, et hageja koostatud arved olid vastuolus poolte vahelise kokkuleppega juba lepingu algusest peale ja et kostja juhtis sellele tähelepanu alates juunist. Kostja seadusliku esindaja SK vande all antud seletuste ja seadusliku esindaja MT kinnituse kohaselt tekkisid kostjal arvetega seotud küsimused alles augustis.
21.Tõendatud on poolte kokkulepe selle kohta, et kostja tasub hagejale 15 eurot tunnis aja eest, mil hageja külmutusseadmetega auto koos juhiga on kostja kasutuses, st on hõivatud kostjale teenuse osutamisega. Veenev on hageja väide, et tooteid oli vaja hoida külmutusseadmetega autos, et need püsiksid värsked. Seega läks ajaarvestus käima siis, kui hageja lülitas auto külmutusseadmed sisse ja hakkas toodetele järele sõitma ning lõppes siis, kui hageja oli kõik enda valduses olnud kostja tooted sihtkohas üle andnud.
22.Kuna hommikul võeti kostja juurest peale mitme laeva kaup, oli vaja pärast esimese laeva kauba mahalaadimist hoida teisele laevale mõeldud kaupa autos külmas. Sellest on mõistlik järeldada, et kostja kohustus tasuma hagejale iga teenuse osutamise tunni eest. Usutav ei ole SK väide, et ta kuuleb esmakordselt, et teenuse eest tuleb maksta ka aja eest, mil kaup on hageja külmutusseadmetega autos. Kostja väide ei ole usutav ka seetõttu, et ta tasus maist kuni augustini kauba hoiustamise eest.
23.Aja arvestamise mõttes ei oma tähendust kostja väide, et septembris, kui laevu jäi vähemaks, pidi teenuse maht olema väiksem. Laevale mõeldud tooteid säilitas hageja kokkulepitud temperatuuri juures kuni nende üleandmiseni samas ajavahemikus.
24.Kostja väide, et ajaarvestus algab sõiduki liikumisest Viimsist Tallinna Sadama suunas, on ümber lükatud nii kostja 03.10.2016 kirjaga kui ka SK vande all antud seletusega selle kohta, et kostja arvestas ka ise ajakulu koos sõiduga Tallinnast Viimsisse. Varem samal põhimõttel arvestatud ja esitatud arved on tasutud. Sellest, et lepingueelsete läbirääkimiste ajal hindas hageja kaupade haldamisele kuluvaks ajaks marsruudil ladu -Viimsi umbes 1,5 tundi, ei järeldu, nagu oleksid pooled läbi rääkinud kogu ühes päevas teenuse osutamisele, s.h sadamavedudele ja täiendavatele sõitudele kuluva aja.
25.Mõistlik on hageja väide, et aeg Tallinnast Viimsisse jõudmiseks ja aeg mis kulub kauba pealelaadimisele on väikese varuga kokku üks tund. Kuna hageja pidi olema igal hommikul sushitoodetega sadamas hiljemalt kell 9:30, tuli alustada sõitu Tallinnast kell 8:00. Hageja seadusliku esindaja MM vande all antud ütlustega on veenvalt põhistatud, et kauba pealelaadimine võttis aega 15-20 minutit. Hageja pidi arvestama ka mõistliku ajavaruga.
26.Ajakulu arvestuse aluseks on sõidulehed. MM vande all antud seletused tõendavad, et tema täitis sõidupäevikut (sõidulehti), mille alusel koostati arved. Kostja ei tõendanud, et sõidupäevik on võltsitud. Kuna sõidupäevikut täitis sama isik, on loomulik, et see on koostatud sarnase käekirjaga. Põhjendatud ei ole väide, et sõidupäevik pidi olema põhjalikum. Sõidupäeviku võltsitus ei järeldu ka sellest, et selle käsikirjaline versioon esitati alles kohtumenetluses ja kohtueelselt esitas hageja kostjale elektroonilise versiooni.
27.Pooled ei vaidle, et pärastlõunasele laevale mõeldud toodete järele alustas hageja töötaja sõitu Tallinnast kell 14.00, laadis need peale ja andis üle umbes kell 15.00. Hageja seadusliku esindaja MM vande all antud seletusega on tõendatud, et sõidulehtedel märgitud pärastlõunase laeva kauba mahalaadimise hilisem aeg oli tingitud sellest, et sama veoga
planeeritavad muud kaubad ei olnud kostja poolt valmis pandud, mistõttu pidi hageja kaupa ootama, et mitte sellele eraldi järele sõita.
28.Asjakohatud on kostja väited, et hageja oleks saanud autosse võtta ka teiste tellijate kaupa või tegigi seda. Asjaolu, et samasugust teenust oleks kostja saanud väiksema hinna eest või et sõlmitud kokkulepe ei ole mõistlik, ei anna alust arvata, et poolte vahel ei ole sellist kokkulepet, mille nad sõlmisid.
29.Pooled ei vaidle, et lepingu kohaselt kohustus hageja vedama teatud päevadel kaupa kostja tegutsemiskohast Viimsis lattu aadressil Kalmistu tee 26, Tallinn, s.o Pärnu tarne algpunkti sellele (esmaspäev, kolmapäev ja reede) eelneval päeval. Sellele veole kohaldus samuti ajatasu 15 eurot tunnis. Pärnu tarned toimusid 02., 05., 07., 09., 12., 14., 16., 19., 21., 23., 26., 28. ja 30. septembril. Seega kulus nendel päevadel kauba veoks rohkem aega.
30.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi vastavalt kostja vajadusele ja juhistele täiendavaid sõite ladude ja kostja tegevuskoha vahel, näiteks 04.09.2016 ja 21.09.2016. Täiendavad veod olid kostjale teada ja märgitud sõidulehtedele. Kostja väide, et hageja osutatud teenus tema näidatud ajamahus ei ole mõistlik ja reaalne, on ümber lükatud MM seletusega ja sõidulehtedele kantud ajaarvestusega. Teenust ei olnud võimalik lühema ajaga osutada, arvestades liiklust ja vajalikku ajavaru. Kauba laevale jõudmise eest vastutas hageja ja ta täitis kostja ülesandeid täiendavate teenuste osutamiseks. MM alustas septembris kahel päeval sõitu kell 9.00 põhjusel, et hommikust laeva ei olnud või oli selle väljumist edasi lükatud, mitte põhjusel, et teenust sai osutada kiiremini. Kuna kostja tasus varasemad arved, ei ole veenev, et ta ei teadnud, kuidas on arvestatud tasumisele kuuluva teenuse aega. Kostja aktsepteeris sellist arvestust kui kokkulepet.
31.Kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale arve nr 16038 alusel 50 tunni osutatud teenuse eest 854,74 eurot, arve nr 16043 alusel 50,5 tunni osutatud teenuse eest 909 eurot ja arve nr 16044 alusel 5 tunni osutatud teenuse eest 90 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei esitanud hageja viivisearvestusele vastuväiteid. Hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 18,67 eurot (9,72+8,34+0,61).
32.Hageja ei tõendanud, et kostja kohustus taotlema hageja jaoks Tallinna Sadama laadimisalale sissepääsemiseks sadamaload ega kokkulepet, et sadamalubade eest tasub hagejale kostja. Hageja nõue 228 euro saamiseks on seega põhjendamatu.
33.Hagejal tekkis kostja kohustuse rikkumise tõttu kohtueelse nõudekirja esitamisega kahju 360 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus
34.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja.
35.Kaebuse kohaselt jättis kohus tuvastamata, et temal oli teenuse tellijana õigus rääkida kaasa selles, millise hinnaga ta teenust ostab. Kohus lähtus ebaõigesti üksnes hageja põhjendustest. Kostja tasus hagejale veoteenuse eest põhjendatud osa.
36.Kohus leidis ebaõigesti, et tasustamisele kuulus ka varuaeg, mis oli väidetavalt vajalik kauba laevale jõudmiseks ja ooteaeg kahe laeva vahel, mil hageja hoidis kaupu umbes 3 tundi külmas. Kohus tuvastas väidetava kokkuleppe ebaõigesti vajaduse järgi hoida kaupu
külmas ja veo toimumise faktist. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 779 lg 3, mille kohaselt peab selliste seisurahade kohta olema sõlmitud eraldi tasukokkulepe. Nii külmas hoiustamise kui ka laevale jõudmise varuaeg on seisuraha VÕS § 779 lg 3 mõttes. Kohus ei tuvastanud tahteavaldusi sellise kokkuleppe sõlmimiseks. Kohtu tõlgendus kokkuleppe olemasolu kohta põhineb üksnes hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusel ja tunnistajana üle kuulatud hageja töötaja ütlustel. Kohus jättis arvestamata kostja seadusliku esindaja seletustega ja põhjendamata, miks ta eelistab ühte tõendit teisele. Kohtu tõlgendus ei ole loogiline ja jätab tähelepanuta, et kostjal olid ka endal külmikud. Kahe veo kaup anti korraga kätte kulude vähendamise eesmärgil. Kohtu tõlgenduse kohaselt sõlmis kostja endale aga hoopis kahjuliku kokkuleppe.
37.MM seletuses ja HL ütlustest ei tulene asjaolusid, millest võiks järeldada kostja nõustumust seisu- ja varuaja eest tasumisega. HL ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta andis ebaõigeid andmeid kauba pealevõtmise kordade kohta ja ei osanud öelda, kui palju sõite ta tegi. Kohus jättis käsitlemata, et HL pidas vaid lepingueelseid läbirääkimisi.
38.Üllatuslik on kohtu lähenemine kauba külmas hoidmisele, mida kohus aktsepteeris võrdselt transporditeenuse osutamisega. Tõendatud on, et juht oli seisu ajal kontoris ja tegi muid asju (kontoritööd), mitte ei olnud kostja käsutuses. Külmik hoiab külma ilma kütusekuluta ja mootorit töös hoidmata. Kostja ei pidanud külmas hoidmise eest tasuma sama palju, kui transpordi eest.
39.Kohus jättis ebaõigesti arvestamata tõendi selle kohta, et ühe sellise sushiveo turuhind on tegelikult 18 eurot kord, nagu kostja hagejale ka maksis. 03.04.2017 istungil palus kohus kostjal tõendada tavakäibel põhinevaid vastuväiteid, kuid jättis siis kostja tõendid tähelepanuta, leides, et need ei oma asjas tähtsust.
40.Kohus järeldas ebaõigesti kostja poolt varasemate arvete mittevaidlustamisest, et kostja andis nõustumuse selliseks ajaarvestuseks, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale 15 eurot iga tunni eest, mille jooksul hageja hoidis kaupa autos. Ühelegi hageja arvele ei olnud tunniarvestuse kujunemist lisatud. Kostja ei saanud tunniarvestusele arve tasumisega seega nõustumust anda. Sõidutundidega mittenõustumisele viitabki see, et kostja nõudis hagejalt sõidupäevikute esitamist, millest hageja keeldus.
41.Ebaõige on kohtu järeldus, nagu ei oleks kostjal varasema ajakulu osas pretensioone olnud ja nende esitamine on vaid tagantjärele tarkus. Kostja esitas pretensioonide esitamise kohta tõendid ja seda kinnitavad ka tunnistaja HL ütlused.
42.Kohus tõlgendas ebaõigesti asjaolu, et alates septembrist tuli kaupa vedada viie laeva asemel kolmele ja tegi sellest vastuolulisi järeldusi. Asjaolust, et kostja tasus viiele laevale vedamise eest teatud hinda, ei tulene loogiliselt, et ta nõustus tasuma kolmele laevale vedamisel tekkinud seisutundide eest. Kohus hindas kokkuleppe sisu arvamise, mitte veendumuse pinnalt ja kasutas liiga palju oma loogikat. Kohus jättis kohaldamata VÕS §-st 27 tulenevad tõlgendamisreeglid.
43.Kohus jättis ebaõigesti hindamata lepinguprojekti ja sellega seonduva kirjavahetuse, mis tõendavad, et seismise/ootamise aeg ei kuulunud kokkuleppe kohaselt tasustamisele. Kostja esitas projekti saatmisega pakkumuse ja hageja aktseptis seda veoteenuse alustamisega. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel luges kohus tõendatuks, et hageja keeldus lepingupakkumusest. Samas ei ole tuvastatud, et hageja oleks teinud pakkumuse ooteaegade ja külmas hoidmise aegade tasustamiseks ja et kostja sellega nõustus.
44.Kohtuotsus on faktiliste asjaolude hindamisel ületamatult ebatäpne ja vastuolus tõendite hindamise nõuetega. Hageja ei toonud esile, kuidas vaidlusalusel perioodil sõidud toimusid, milline oli kokkulepe ja kuidas reaalselt sõideti. Hageja tõendina esitatud sõidupäevikud on
võltsitud. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tõendama sõidupäevikute võltsituse. Piisas võltsituse põhistamisest. Sõidupäevik koostati spetsiaalselt kohtu jaoks. Seega pidi kohus jätma selle TsMS § 277 kohaselt tõendina arvestamata.
45.Kohus hindas sõidupäevikut ka ebaõigesti. Õige ei ole kohtu järeldus, et sõidupäevikut ei täidetud ühekorraga. Maakohus jättis selle ebausaldusväärsust ja võltsitust puudutavatele vastuväidetele vastamata.
46.Õige ei ole kohtu seisukoht, et hageja esitas kostjale sõidupäevikuid varem elektrooniliselt. Sõidupäevik esitati ainult augustikuu kohta ja see sisaldas vaid iga päev kulutatud tunde, kuid mitte kellaaegu ega muud teavet. Selles sõidupäevikus ja kohtule esitatud käsikirjalises sõidupäevikus esineb kaks erinevust. Kohus ei lugenud kokku sõidupäevikus märgitud tunde ja tunde, mis on märgitud arvetel ja hagiavalduses. Septembrikuu andmed ei ole omavahel vastavuses. Arvetel on kokku 1,75 tundi rohkem.
47.Kohus tuvastas teenuse osutamise asjaolud ebatäpselt. Vaidlust ei ole, et esimene sõit Tallinnast Viimsisse kuulus tasustamisele. Vaidlus on selle üle, kas ja miks pidi hageja alustama sõitu kell 8, kui kaua kestab sõit Viimsisse ja milline on mõistlik aeg veose pealelaadimiseks ning sõiduks sadamasse ja seal mahalaadimiseks. Neid asjaolusid pidi tõendama hageja. Kokkulepet selle kohta, et hageja alustab sõitu kell 8, ei olnud. Kohtu lahend loob ebaõige ettekujutuse, nagu oleks hageja pidanud olema sadamas kell 9:30. Midagi ei oleks juhtunud ka siis, kui hageja oleks jõudnud laevale kell 10. Põhjendamatu on arvestada ummikuteks ja varuajaks tervet tundi.
48.Õige ei ole kohtu järeldus, et sõit Tallinnast Viimsisse kestab hommikul 31-32 minutit. Tegelikult nähtub hageja esitatud Google Maps väljavõttelt, et sõiduks kulub 22 või 24-40 minutit. Google Maps rakenduse andmete kujunemine ei ole teada. Hommikust tipptundi suunal Tallinnast Viimsisse ei ole. Õige sõiduaeg on 20 minutit, mille eest kostja on ka tasunud. Viimsist sadama suunas tuli liikuma hakata 09:10. Kohus arvestas ebaõigesti 1-3, kõige rohkem 8 kasti laadimise ajaks 15-20 minutit. Kaup oli alati eelmisel päeval valmis tehtud. Arusaamatuks jääb, miks kohus leidis, et hageja pidi arvestama ajavaruga. Laadimine laevale algas kell 9:45 ja lõppes 10:00. Arusaamatu on, miks pidas kohus põhjendatuks aega kuni kella 13-ni. Kohus hindas varuaega 1 tund, isegi kui see oleks tasustatav, ilmselt üle.
49.Pärastlõunased Tallinn-Viimsi-Sadam sõidud kestsid väidetavalt kell 14-15, kuigi MM ütluste kohaselt alustas ta sõitu kell 14 ja laadis kauba maha juba kell 14:30. Sõidupäeviku kohaselt kulus hagejal aga alati tund ja kostja on selle eest ka tasunud. Samuti on hagejale tasutud otsuses kirjeldatud lisavedude eest. Septembris arvestas aga hageja rohkem kui ühetunniseid sõitusid 21 päeval kokku 17,25 tundi.
50.Kohus luges ebaõigesti ooteajad põhjendatuks sellega, et hageja pidi ootama, kuni Pärnu veo kaup pannakse valmis. Pärnu vedu toimus tükihinna alusel. Õige ei ole MM seletus selle kohta, et lattu vedude puhul arvestati veel lisaks ka tunnihinda. Sellisele kokkuleppele ei ole kostja nõusolekut andnud. Kohus tegi oma järeldused võltsitud ja ilmselt ebausaldusväärsete tõendite ja ütluste alusel. Tegemist on väidetava ooteajaga, mitte sõiduajaga, mille kohta oli tasukokkulepe. Kohus rahuldas kogu pärastlõunaste vedude tasu väidetavate lisatundide eest arusaamatult.
51.Kohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja kohtuväliselt võla nõudmise eest 360 eurot, kuna kostja ei ole hagejale võlgu. Igal juhul on hageja väidetav ajakulu nõudekirja koostamiseks liiga suur, arvestades selle sisu ja lehekülgede arvu. Nõudekiri esitati ka 500 euro saamise kohta, mis oli tegelikult tasutud, samuti rahuldamata jäänud sadamatasude kohta.
52.Kohus luges ebaõigesti põhjendatuks hageja õigusabile maakohtus kulunud aja 28 tundi ja 32 minutit. Kostja õigusabi tundide arv oli ligi 3 korda väiksem. Kuna kohus juba mõistis raha välja kohtuvälise nõude esitamise eest, on põhjendamatu nõuda täiendavalt raha hagiavalduse ja lisade koostamise eest, arvestades sh hagiavalduse pikkust ja sisu. Kohus luges ebaõigesti põhjendatuks ajakulu hagi korrigeerimise ja riigilõivu tagasitaotlemise eest. Ka muud kulud on selgelt põhjendamatud. Arvesse tuleb võtta, et kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine oli hageja süü. Kui kohus ei pidanud asja keerukaks, jää arusaamatuks, miks ta luges hageja esindaja põhjendatud tundide arvuks 28.
53.Kohus vähendas ebaõigesti kostja õigusabikulusid. Õige ei ole väide, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Maakohus vähendas ebaõigesti esindaja tunnihinda. Kohus pidi hindama hageja ja kostja esindajate tundide arvu, mis erinesid enam kui 5 korda. Vastus apellatsioonkaebusele
54.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
55.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Hagi rahuldamata jäetud osas on maakohtu otsus jõustunud.
56.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, s.o menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistab need välja teisiti. Muus osas jääb kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
57.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Selles osas ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, milliste kostja väidetega ja miks ta otsuse tegemisel ei arvestanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda, kuid täiendab neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
58.Iseenesest on õige kostja väide, et tal oli teenuse tellijana õigus kaasa rääkida selles, millise hinnaga ta teenust ostab. Kirjalikku kaubaveolepingut pooled ei sõlminud, kuid pooled ei vaielnud maakohtus asjaolu üle, et lisaks kauplustesse kauba viimisele, mille eest tasus kostja hagejale iga sõidu eest kindla summa, oli muude kostja tellitud sõitude osas ajatasu kokkulepe -15 eurot tund. Seega oli pooltel hinnakokkulepe olemas.
59.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas poolte kokkuleppe kohaselt tuli kostjal tasuda ajatasu ka seisuaja eest, samuti veoste vedamiseks kulunud aja üle.
60.VÕS § 779 lg 1 kohaselt võib vedaja nõuda veose peale- või mahalaadimiseks kuluva aja eest eraldi hüvitist (seisuraha) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud või kui peale- või mahalaadimisaeg ületab selleks mõistlikult vajalikku aega ja peale- või mahalaadimiseks mõistlikult vajaliku aja ületamine toimus vedajast sõltumatu asjaolu tõttu.
61.Maakohus leidis suulise lepingu tõlgendamisel, et kostjal oli poolte kokkuleppe järgi kohustus tasuda hagejale ajatasu 15 eurot tunnis alates ajast, mil hageja alustas Tallinnast sõitu kostja asukohta Viimsis kuni toodete sihtkohas üleandmiseni, st ka seisuaja eest. Maakohus ei teinud seda järeldust üksnes kaupade külmas hoidmise vajaduse ja vedude toimumise alusel, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Kohus hindas selle järelduse tegemisel nii tunnistaja HL ütlusi kui ka kostja seaduslike esindajate seletusi. Kohtu põhjendustest nähtub, et kohus arvestas lepingu tõlgendamisel selle sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled sellele lepingutingimusele kuni 2016.a septembrini andsid, lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5). Kohus põhjendas, miks ta ei arvestanud kostja seaduslike esindajate seletusi selle kohta, et neil ei olnud kokkulepet tasu maksmise kohta aja eest, mil kaupa hoiti hageja külmutusseadmetega autos. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda teinud, ei vasta tõele. Asjaolu, et tunnistaja HL ei mäletanud ütlusi andes täpselt, millistel konkreetsetel päevadel ja mitu sõitu ta aasta tagasi tegi, on inimlikult mõistetav ja see ei anna alust kahelda tema ütluste õigsuses. Maakohus ei pidanud VÕS § 27 kohaldama, kuna kohus tuvastas, et olulistes tingimustes, sh selles, mille eest ja kui palju tuleb tasuda, oli kokkulepe olemas.
62.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja andis hommikul kostjale vedamiseks üle mitmele laevale veetava kauba ja seda tuli hoida kuni üleandmiseni külmas. Seda kinnitab kostja ka apellatsioonkaebuses. Selles kontekstis jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse väide, et kostjal olid ka endal külmikud olemas. Mitmele laevale kauba korraga väljasaatmine oli kostja tahe.
63.Kuna veetavateks kaupadeks olid sushitooted, on ilmne, et sõidukis toodete külmas hoidmise võimalus oli lepingu sõlmimise eelduseks. Vastasel korral ei oleks kostja hagejaga kaubaveolepingut sõlminud. Kostjaga sarnane mõistlik isik pidi mõistma, et mitme laeva jaoks toodete külmas hoidmine kuni veose üleandmiseni on veoteenuse osa, mille eest peab teenuse tellija VÕS § 787 lg 1 järgi vedajale maksma.
64.Maakohus jättis AS Est Trans Kaubaveod poolt kostjale 31.10.2016 esitatud arve (I kd lk 139) tõendina põhjendatult arvestamata. Sellele arvele on märgitud ühe veo hinnaks 18 eurot, kuid pooltel oli kokkulepe ajatasus. Seega ei tõenda nimetatud arve kaubaveo turuhinda ja maakohus leidis õigesti, et sellel tõendil ei ole asja lahendamisel tähtsust.
65.Maakohus põhjendas otsuses ka seda, miks ta ei arvestanud tõendina lepinguprojekti (I kd lk 82,83). Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Samas on õige kostja etteheide, et hindamata on lepinguprojektiga seonduv kirjavahetus (I kd lk 81 ja 84) ja kohus ei ole selle hindamata jätmist otsuses põhjendanud. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
66.18.05.2016 toimunud kirjavahetusest nähtub, et see toimus hageja seadusliku esindaja SK ja RN vahel (I kd lk 81). Kirjadest nähtub, et RN saatis SKle tarnelepingu põhja ja selgitas, et see vajab lepinguks kohendamist ja täitmist ning et tal on H-ga (HL) suuline kokkulepe, samuti on kirjas märgitud lepingu tingimused. SK vastas talle, et leidis ühe veolepingu ja täitis lüngad. 12.07.2017 e-kirjaga vastas RN kostja teise juhatuse liikme MT järelepärimisele, et ta saatis SK saadetud lepingupõhja H-le (HL) edasi (I kd lk 84). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et RN oleks tegutsenud lepingutingimusi kirjeldades hageja esindajana või lepingupõhja HL-le saates kostja esindajana. Vastupidi, RN kinnitas 12.02.2017 kirjas, et ta viis pooled üksnes kokku ja ta ei tea, kas ja millistel tingimustel leping sõlmiti. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks esitanud hagejale lepinguprojekti, mida saaks käsitleda kostja pakkumusena (oferdina), mida hageja aktseptis veoteenuse alustamisega. Seda ei tõenda ka eelnimetatud kirjavahetus. Kostja
apellatsioonkaebuse sellekohased väited ei vasta tõele. Pealegi ei ole eelnimetatud lepinguprojektis kajastatud vedusid Viimsist Tallinna Sadamasse ja nendele kuluvat hinnangulist aega, mis on käesoleva vaidluse lahendamisel keskseks vaidlusküsimuseks. Seda leidis õigesti ka maakohus, kui põhjendas, miks ei saa lepinguprojekti otsuse tegemisel tõendina arvestada. Kuna asja materjalist ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud enne vaidlusaluse suulise lepingu sõlmimist mingeid kokkupuuted, on asjakohatud kostja viited VÕS § 20 lg-tele 2 ja 3.
67.Alusetu on kostja etteheide, et hageja ei lisanud arvetele andmeid tunniarvestuse kujunemise kohta. Tundide arv, mille eest hageja kostjalt tasu nõudis, on arvetele märgitud (vaidlusalused arved I kd lk 20-22). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooltel oleks olnud kokkulepe selle kohta, et hageja esitab kostjale igakuuliselt sõidupäevikuid. See ei tähenda aga, et kostjal ei oleks olnud õigust nõuda hagejalt andmeid ajakulu kohta. Kostjate seaduslike esindajate seletustega on tõendatud, et kostja hakkas arvetele märgitud tundide vastu huvi tundma alles 2016.a augustis. Kostja nõudmisel esitas hageja siis ka ümbertrükituna 2016.a augusti sõidupäeviku (I kd lk 47).
68.Iseenesest on küll õige kostja väide, et 2016.a augusti käsitsi kirjutatud sõidupäevikus ja trükitud sõidupäevikus on kaks erinevust. Hageja selgituse kohaselt tekkisid vead ümbertrükkimise käigus selliselt, et vahetusse läksid kõrvuti kuupäevade tunnid. Selline selgitus on usutav, sest augustikuu ajaarvestuse kogusumma on nii trükitud kui ka käsikirjalises sõidupäevikus sama. Eeltoodud eksimus ei oma asja lahendamisel tähtsust.
69.Alusetu on ka kostja etteheide, nagu oleks maakohus jätnud vastamata kostja väidetele sõidupäevikute ebausaldusväärsuse ja võltsituse kohta. Maakohus vastas kostja sellekohastele väidetele. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu viitaks sõidupäevikute võltsimisele eelkõige see, et need kajastavad veoaegu täistundides. Sõidupäevikutest nähtub, et arvestust on peetud ka pooltundides. Tunnistaja HL ütluste kohaselt on veoteenuse osutamisel selline aegade märkimine tavaline, eriti siis, kui tasu makstakse tunnihinna alusel. Arvestada ei saa kostja väidet, et üldteadaolevalt käib transpordis kõik minuti täpsusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaubaveo ajaarvestus minutilise täpsusega üldtuntud asjaolu, mida ei ole TsMS § 231 lg 1 järgi vaja tõendada. Kostja võrdlus ühissõidukite väljumisaegadega ei ole kohane. Maakohus sõidupäevikute võltsitust ei tuvastanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
70.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, nagu ei oleks hageja välja toonud, kuidas vaidlusalusel perioodil sõidud toimusid. Kohtule on esitatud käsitsi kirjutatud hageja sõidupäevikud (I kd lk-d 8 -12), kus on märgitud, millisel kuupäeval mitme tunni jooksul hageja kostjale ajaliselt arvestatavat teenust osutas.
71.Maakohtus ei vaidlustanud kostja sõidupäevikutes ja arvetel märgitud tundide vastavust. Seetõttu ei pidanud kohus üle arvutama sõidupäevikutes, arvetel ja hagiavalduses märgitud tunde, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Kuna hageja oli esitanud ajakulu kohta tõendid, oli kostja kohustus esitada omapoolsed tõendid, mis need ümber lükkaks. Kostja seda ei teinud.
72.Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud vastuväiteid sõidupäevikutes märgitud ajakulu kohta ja leiab jätkuvalt, et hageja oleks saanud teenust osutada ka lühema ajaga. Maakohus on neid väiteid ja ajakulu arvestusega seonduvaid asjaolusid käsitlenud piisava põhjalikkusega. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, mis kell oli vaja kaup laevadele üle anda. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite, et hageja ei pidanud tarneaegu järgima, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kostja subjektiivset ja tõendamata arvamust, et teenust oleks saanud osutada kiiremini, ringkonnakohus otsuse tegemisel arvestada ei saa.
73.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus teenuse osutamise asjaolud, sh laevadele viidava kauba tarneajad, õigesti. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et ajatasuga tegi hageja kostja tellimusel mitte ainult sõite Viimist Tallinna Sadamasse, vaid ka Viimsist hageja lattu ja muid kostja tellitud sõite. Asjaolu, et Pärnu vedu toimus tükihinna alusel, ei tähenda seda, et kostja ei pidanud maksma ajatasu kauba lattu viimise eest päev enne Pärnusse sõitu. Ka leidis maakohus õigesti, et õigeaegsete tarnete tegemiseks oli vajalik võimalike ummikute jm takistuste tõttu arvestada mõningase varuajaga. Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.
74.Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas maakohus VÕS § 128 lg 3 alusel õigesti ka hageja nõude 360 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamisega seotud kohtuvälise nõude esitamine vandeadvokaadi poolt oli vajalik toiming. Advokaadi tunnihind on arve järgi 100 eurot käibemaksuta, 120 eurot käibemaksuga, mis on mõistliku suurusega. Nõude esitamiseks vajalike asjaolude ja materjalidega tutvumine ning kirjaliku nõudekirja koostamine 3 tunnise ajakuluga oli mõistlik ja vajalik. Esindaja ajakulu ei sõltu nõudekirjas kostjale esitatud nõude suurusest, nagu kostja ekslikult leiab.
75.Osaliselt on apellatsioonkaebus põhjendatud kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.
menetluskulude
rahalise
suuruse
76.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmisel ületanud osaliselt diskretsioonipiire.
77.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et käesolev asi ei olnud keskmisest keerukam ja mahukam. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks oli kohtu arvates põhjendatud ajakulu hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 8 tundi 6 minutit olukorras, kus sama esindaja oli juba enne kostjale nõudekirja esitamist tutvunud nõude esitamiseks vajalike asjaolude ja materjalidega. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hagiavaldus ei ole mahukas, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu selles osas 5 tundi. Samuti ei ole põhjendatud arvestada hageja esindaja kuluna, mille kostja peaks hüvitama, 09.01.2017 hagi osalise tagasivõtmise ja enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse esitamise kulu (I kd lk 51-53). Nende toimingute tegemise vajaduse põhjustas hageja eksimus hagiavalduse koostamisel ning need ei ole seostatavad kostjaga. Kuna samas menetlusdokumendis sisaldub ka hageja vastus kostja vastusele ja eelnimetatud taotlused on ca poolel leheküljel, tuleb selles osas esindaja ajakulu vähendada ja mõistlikuks ajakuluks lugeda selles osas 2 tundi 45 minutit.
78.Ajavahemikul 07.04.2017 – 17.04.2017 esindaja tehtud töö tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks ning 17.04.2017 menetlusdokumendi koostamiseks on põhjendatud 5 tunni 27 minuti ulatuses, nagu leidis õigesti ka maakohus. Samuti on põhjendatud ja vajalikud muud kohtuotsuses nimetatud toimingud ning nende tegemisele kulunud aeg, mida maakohus otsuse tegemisel arvestas.
79.Ekslik on kostja seisukoht, nagu peaks poolte esindajate toimingute kulunud ajad olema sarnases suuruses. Kohus peab arvestama esindaja poolt tegelikult tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning ei saa otsuse tegemisel lähtuda sellest, et teise poole esindaja töö maht oli väiksem. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei oma tähtsust ka see, mis põhjusel pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud. Kostja vastupidine seisukoht ei
ole õige. Samuti ei jaga ringkonnakohus kostja arusaama, et advokaadi suurem tunnihind tähendab kõrgema kvalifikatsiooniga antavat õigusabi ning menetluskogemusi ja oskusi.
80.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et hageja esindaja ajakulu maakohtus on põhjendatud 25 tunni 18 minuti ulatuses. Arvestades esindaja tunnihinda 100 eurot, tuleb lugeda hagejale hüvitamisele kuuluva õigusabikulu suuruseks 2530 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 300 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2830 eurot.
81.Kostja esindaja õigusabikulude suuruse kindlakstegemisel maakohus diskretsiooni piire ei ületanud Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata mitte üksnes esindamisele kulunud aega, vaid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis põhjendatult, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuta. Maakohtu seisukoht põhineb senisel kohtupraktikal (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-16 p 13). Ringkonnakohtul puudub alus selles osas maakohtu otsuse muutmiseks.
82.Arvestades menetluskulude jaotust, peab kostja hüvitama hagejale menetluskulud 75% ulatuses, s.o 2122,50 eurot ja hageja kostja menetluskulud 25 % ulatuses, s.o 317,50 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1805 eurot.
83.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja otsus hagi osalise rahuldamise kohta jääb lõppjärelduses muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
84.Hageja palub kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 2650 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 3 tundi 30 minutit, vastuse koostamiseks 14 tundi 36 minutit ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks 3 tundi 5 minutit – kokku 21 tundi 11 minutit, millele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemise aeg 1 tund. Esindaja tunnitasu on 125 eurot (käibemaksuta).
85.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg 3 tundi 30 minutit apellatsioonkaebuse analüüsimiseks on kaebuse mahtu (28 lehekülge) arvestades põhjendatud ja vajalik. Kuna kaebuse analüüsimine oli juba tehtud, on põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks, arvestades vastuse mahtu ja selle sisu, 3 tundi 30 minutit. Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks on mõistlik ajakulu 1 tund, sest vaidluse asjaolud olid hagejale teada ja erilist ettevalmistust ei olnud vaja. Samuti on põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 10 tundi. Kuna kostja esindaja tunnihinnana pidas kohus mõistlikuks 120 eurot (käibemaksuta), arvestab ringkonnakohus sama tunnihinda ka hageja esindaja puhul. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 1200 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
86.Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib ringkonnakohus, et kostja peab maksma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.