Välja mõista R.L.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 350 eurot.
5.Välja mõista R.L.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 26-35, 89-91)
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (hageja) esitas 12.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub R.L.-ilt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 1867,70 eurot, intress 242,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 354,37 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 04.08.2023 Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank plc, edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse järgides saadud juhiseid. Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades krediidiandja iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 04.08.2023. Krediidilepingu kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. 04.08.2023 kandis krediidiandja vastavalt kostja esitatud taotlusele 1600 eurot kostja arvelduskontole. 06.08.2024 esitas kostja täiendava laenutaotluse krediidisumma väljamaksmise kohta ja samal päeval kandis krediidiandja kostja arvelduskontole 400 eurot.
3.Krediidilepingu intressimäär on 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas ja krediidikulukuse määr 50,16% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga.
4.Kostja kohustus tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on teostanud tagasimakseid 315,01 eurot, millest krediidisumma katteks arvestati 132,30 eurot, kulude katteks 17 eurot ja intressi katteks 165,71 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, novembri osamakse 96,04 eurot, maksetähtaeg 10.12.2023, detsembri osamakse 99,57 eurot, maksetähtaeg 10.01.2024, jaanuari osamakse 102,86 eurot, maksetähtaeg 10.02.2024 ja veebruari osamakse 105,93 eurot, maksetähtaeg 10.03.2024. Krediidiandja edastas kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest e-posti teel ja ka kostja konto kaudu ning märkis teatises, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 09.03.2024. Kostjat teavitati 03.04.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
5.Kostja võlgneb hagejale põhivõla, mis hagi esitamise seisuga on 1867,70 eurot. Kostja viimane makse krediidisumma katteks toimus 15.11.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja teostatud viimase makse järgnevast päevast alates 16.11.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress 242,93 eurot. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 10.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.09.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivise, mida hageja on vähendanud 354,37 euroni. Hageja on edastanud kostjale 03.04.2024 nõudekirja, 22.05.2024 pretensiooni ja 13.06.2024 hagihoiatuse. Sissenõudmiskulud on 35 eurot (nõudekiri 25 eurot, pretensioon 5 eurot ja hagihoiatus 5 eurot), mille hageja palub lepingu alusel välja mõista.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja teostanud enne lepingu sõlmimist laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kliendi pangakonto väljavõtte alusel, mille alusel tuvastas kostja igakuise sissetulekuna vähemalt ca 1200 eurot (töötasu). Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Ka lähtus krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamisel kostja esitatud andmetest, milles kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 3000 eurot ja igakuiseks väljaminekuks 220 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi kehtivat maksehäiret.
2
7.Vastuseks kostjale selgitab hageja, et laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto taotluse esitamisega ning pidi ise oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades logima krediidiandja iseteenistusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Kostja poolt on tehtud tahteavaldus krediidilepingu sõlmimiseks. Kostja on ise tunnistanud, et raha kanti tema arvelduskontole ja seejärel kolmanda isiku käsul kandis ta krediidisumma enda ettevõtte kontole. Kostja on oma hoolsuskohustust rikkunud ja andnud oma isikut tõendavad dokumendid ja PIN koodid kolmandate isikute kasutusse. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 81-82)
8.Kostja hagi ei tunnista, kuna tema laenulepingut allkirjastanud ei ole. Lepingus märgitud konto kuulub kostjale aga telefoninumber on Eger R.L. oma ning e-posti aadress on kostja ettevõtte oma, kuhu ta enam sisse ei saanud. Eger R.L. tegi kostja ettevõttele raamatupidamist ning see raha, mis laekus kostja kontole, käskis ta kanda ettevõtte kontole. Kostjal ei olnud selgust, mis rahaga on tegu. Alles hiljem sai kostja teada, et tegu on tema nimele võetud laenuga. Kostjale jääb selgusetuks, mil moel on leping allkirjastatud. 400 eurot on lastud kanda Romeks OÜ kontole.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Asja materjalide kohaselt esitas kostja 04.08.2023 Multitude Bank Plc-le (Ferratum) veebi teel taotluse laenu saamiseks (dtl 36) ning samal päeval sõlmiti laenulimiidi laenuleping (dtl 37-49). Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 3.2 ja 3.3 järgi saab lepingu sõlmida elektrooniliselt veebilehel või salvestatud telefonikõne vahendusel ning lepingu sõlmimiseks peab klient külastama veebilehte ja järgima seal toodud juhiseid või helistama eespool toodud kontakttelefoninumbril ja järgima saadud juhiseid. Üldtingimuste p 3.6 järgi avab Ferratum konto igale kliendile, kelle Ferratum esimest korda kliendina kinnitab. Sellest tulenevalt kasutatakse lepingu sõlmimise korral sama kliendi poolt sama kontot uuesti isegi juhul, kui konto ei ole olnud kasutuses teatava ajavahemiku jooksul. Ferratum annab kliendile oma kontole juurdepääsuks isikliku identifitseerimisnumbri (PIN).
11.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimiseks anti kostjale PIN kood. Üldtingimuste p 3.3 viimane lause sätestab, et klient ei avalda PIN-i ühelegi kolmandale isikule ning ta vastutab ainuisikuliselt avaldamisest põhjustatud kahju eest, sealhulgas Ferratumile põhjustatud kahju eest.
12.Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2019. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 216-124450).
13.Kuigi kostja väitel ei ole tema lepingut allkirjastanud ning talle on selgusetu, kuidas leping on allkirjastatud, ei ole kostja selgitanud, kuidas sattusid tema digitaalallkirja andmiseks vajalikud vahendid ja krediidiandja antud PIN kood Eger R.L. valdusesse.
14.Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge hoolsuskohustus. ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi IDkaardi omaja.
15.Kui kostja on lepingu sõlmimiseks vajalikke vahendeid (PIN kood) kasutanud ise või kui ta on need andnud kasutada kolmandale isikule, siis kehtib eeldus, et kostja on kehtivalt 3
volitanud kolmandat isikut (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1). Kostja on vastuses kohtule kinnitanud, et pangakonto number, kuhu laenurahad kanti, kuulub temale. Samuti kuulub tema ettevõttele e-posti aadress, mida laenu taotlemisel kasutati. Asjaolu, et telefoninumber on Eger R.L. oma, ei ole piisavaks aluseks tuvastamaks, et lepingu on sõlminud just tema.
16.Asja materjalidest nähtuvalt kandis krediidiandja kostjale 04.08.2023 (konto nr EE814204278620167805) 1600 eurot (dtl 50) ja 06.08.2023 (konto nr EE737700771007841106) 400 eurot (dtl 52) ning selle üle vaidlust ei ole, et raha on kostjani tema konto ja ettevõtte konto kaudu jõudnud (dtl 84-85). Maksete väljavõttest (dtl 53) nähtuvalt on laenu katteks tehtud tagasimakseid 315,01 euro ulatuses. Seega saab lepingu lugeda sõlmituks mitte üksnes kostja poolt digitaalselt tahteavalduse andmisega, vaid ka käitumise tõttu, sest kostja ei vaidlusta, et on raha saanud. Asjaolu, et kostja on raha edasi kandnud ei oma asjas tähendust.
17.Seega on pooled sõlminud krediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Arvestades, et hageja on oma majandustegevuses sõlminud lepingu füüsilise isikuga, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.
18.Kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
19.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
20.Krediidilepingu p F järgi oli krediidikulukuse määr 50,16% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 50,16%. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.
21.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
22.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei 4
ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Antud juhul on kostja laenutaotlust täites esitanud andmed on sissetulekute ja finantskohustuste kohta ning kinnitanud andmete õigsust.
23.Hageja on esitanud kohtule krediiditaotlused (dtl 36, 51, 68), millest nähtuvalt on kostja krediidi taotlemisel avaldanud, et tema netosissetulek on 3000 eurot ning igakuised kulutused ja kohustused 200 eurot. Hagist nähtuvalt on krediidiandja taotluse läbivaatamisel kogunud andmeid kostja sissetuleku suuruse ja kohustuste kohta, st teinud päringud rahvastikuregistrisse ja andmebaasidesse maksuvõlgade ning maksehäirete kohta ja analüüsinud kostja esitatud ja kogutud andmete alusel tema krediidivõimelisust sh kostja konto väljavõtte alusel.
24.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on piisaval määral kogunud andmeid ja omandanud teabe, mis võimaldas tal hinnata ja jõuda veendumusele, et krediiditaotleja (kostja) on võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt krediiti tagasi maksma. Seega ei ole kostjale krediidi andmisel rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, mis tooks kaasa VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjed.
25.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
26.Laenulimiidi lepingust nähtuvalt on leping sõlmitud tähtajatult, tagasimakstud krediiti saab taas kasutusse võtta kuid lepingule kohalduvate üldtingimuste (dtl 95-103) p H kohaselt tuleb tasuda igakuiselt minimaalne summa 15. päeva jooksul arve kuupäevast.
27.Hagis esitatud tagasimaksete arvestusest (dtl 53) nähtuvalt on kostja teinud tagasimakse 15.11.2023 summas 315,01 eurot, millest 132,30 eurot on arvestatud krediidi katteks, 165,71 eurot intressi katteks ja 17 eurot kulu (fees) katteks.
28.Hageja on selgitanud, et on lepingu üles öelnud 09.03.2024, kuna kostja oli viivituses enam kui kolme järjestikuse arve tasumisega (novembri, detsembri, jaanuari ja veebruari). Asja materjalidest nähtuvalt oli 25.11.2023 arve maksetähtajaks 10.12.2023 (dtl 54), 26.12.2023 arve maksetähtajaks 10.01.2024 (dtl 55), 26.01.2024 arve maksetähtajaks 10.02.2024 (dtl 56) ja 24.02.2024 arve maksetähtajaks 10.03.2024 (dtl 57).
29.Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 11.2 näeb ette, et juhul kui klient viivitab kolme järjestikuse tagasimaksega (osaliselt või tervikuna) ja Ferratum on andnud kliendile 14 päeva maksmisele kuuluvate summade tasumiseks koos teatega, et ta lõpetab lepingu, siis on Ferratumil õigus leping lõpetada selliste summade tähtaegselt tasumata jätmisel. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
30.Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on enne lepingu lõpetamist andnud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ega teadet lepingu lõpetamise kohta.
31.Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (mh ülesütlemise kuupäeva ja laenusumma tingimusteta tasumise nõude osas) (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist.
32.Kuigi hageja ei ole teavitanud kostjat lepingu ülesütlemisest nii nagu seda näeb ette VÕS § 416 lg 1, saab kohtu hinnangul lugeda lepingu ülesöelduks siiski 03.04.2024 nõudekirja (dtl 5
58) saatmisega kostjale, sest nõudekirja sisust võib aru saada, et leping on lõpetatud ning kostja kohustub tasuma kogu võla summas 2246,88 eurot. Samasisulised nõudekirjad on saadetud kostjale veel 22.05.2024 ja 13.06.2024 (dtl 60-61).
33.Kuna kostja võlgnevust ei tasunud saab lugeda lepingu lõppenuks ning lepingu lõppemisel on kostjal kohustus maksta ära kõik lepingu alusel võlgnetavad summad (üldtingimuste p 11.2). Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale kogu krediidijääk.
34.Tagasimakse arvestusest nähtuvalt on kostja teinud põhiosa katteks tagasimakseid 132,30 eurot ning arvestuse kohaselt on põhivõlg 1867,70 eurot (2000-132,30). Kohus leiab, et põhinõue on põhjendatud.
35.Lepingu järgi oli intressimäär 41,35% aastas ning hageja on arvestanud intressi krediidijäägilt st 1867,70 eurolt ajavahemiku 16.11.2024 kuni 09.03.2024 eest summas 242,93 eurot. Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on kostja intressivõlg 242,93 eurot.
36.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
37.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1-12008, p 12).
38.Lepingu p J kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis on lepingus ette nähtud intressimäärana s.o 41,35% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest alates s.o 09.03.2024 määraga 41,35% aastas kuni 12.09.2024. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt s.o summas 341,84 eurot ja ajavahemiku 04.04.2024 (mil kohus leidis, et saab lugeda lepingu lõppenuks) kuni 12.09.2024 eest.
39.Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist nõudekirja, pretensiooni ja hagihoiatuse võlgnevuse kohta (dtl 58-62). Hageja sissenõudmiskulud 35 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel põhjendatud.
40.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 2487,47 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1867,70 eurot, intressist 242,93 eurot, viivisest 341,84 eurot ja sissenõudmiskulust 35 eurot.
MENETLUSKULUD
41.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 162 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1.
42.Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust s.o 99,49%, on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
43.Hageja kantud menetluskuluks on tasutud riigilõiv 350 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
44.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2500 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud kulu.
45.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 350 eurot.
6
46.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.