XXXX ́i kaebus kohtutäitur Kaire 30.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
Määruskaebuse lahendamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
Põlts ́i
nende Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post: XXXX) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16B, Tallinn; e-post: [email protected]) Sissenõudja Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Sissenõudja esindaja Triin triin.kivipõ[email protected])
Menetluse liik
Kivipõld
(e-post:
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse kohtutäitur Kaire Põlts’i 04.01.2018.a määruskaebus Harju Maakohtu 20.12.2017.a kohtumääruse peale.
2.Rahuldada kohtutäitur Kaire Põltsi 04.01.2018.a määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu 20.12.2017.a kohtumäärus, millega kohus rahuldas XXXX’i kaebuse kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX ja tühistas kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsuse täitemenetluse uuendamiseks, täitemenetluse osaliselt lõpetamiseks ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks.
Jätta XXXX ́i kaebus kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX läbivaatamata. Menetuluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud XXXX’i kanda.
2.Määrata kindlaks, et menetlusosalistel puuduvad menetluskulud, milliseid XXXX’ilt välja mõista. Edasikaebamise kord 1 (4)
Kohtumääruse peale kaebuse läbivaatamata jätmise osas võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas määrus edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD
1.XXXX (avaldaja või võlgnik) esitas 13.07.2017.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX .
2.20.12.2017.a kohtumäärusega rahuldas kohus XXXX’i kaebuse kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX ja tühistas kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsuse täitemenetluse uuendamiseks, täitemenetluse osaliselt lõpetamiseks ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks.
3.04.01.2018.a esitas kohtutäitur määruskaebuse Harju Maakohtu 20.12.2017.a määrusele, milles märgib, et Viru Maakohtu 20.11.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-26290, mis jõustus 07.12.2017.a, on rahuldatud XXXX’i võlgade ümberkujundamiskava laiendamise avaldus osaliselt, mille raames on kinnitatud ka käesolevas asjas vaidlusaluseks olev kohtutäituri otsusega väljamõistetud kohtutäituri tasu. Võlgnik on nimetatu ka juba kohtutäiturile ära tasunud. Seega leiab kohtutäitur, et on olemas juba jõustunud kohtulahend nimetatud tasu osas, mistõttu kohtutäituri täitekulude nõude vaidlustamine käesolevas tsiviilasjas ei ole enam õiguspärane ja vajalik. Lisaks on 20.12.2017.a kohtumäärus vastuolus juba jõustunud kohtumäärusega (20.11.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-26290). Kohtutäitur taotleb Harju Maakohtu 20.12.2017.a määruse tühistamist.
4.Avaldaja märgib, et tal puuduvad käesolevalt nõuded kohtutäituri ees. Avaldaja selgitas, et kohtule 13.07.2017.a esitatud kaebuse eesmärk oli vältida kohtutäituri tasu 30.05.2017.a otsuse alusel sissenõudmine sundtäitmise raames, sest otsusele oli kirjutatud vabatahtlikuks täitmise ajaks 10 päeva. Avaldaja soovis vältida sundtäitmist, kuni võlgade ümberkujundamiskava laiendamise avalduse kinnitamiseni.
5.Sissenõudja Swedbank AS nõustub kohtutäituriga paludes Harju Maakohtu 20.12.2017.a määrus tühistada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt vaadatakse kaebus kohtutäituri otsusele läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Vastavalt TsMS § 663 lg 1 otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kooskõlas TsMS § 663 lg 4, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Kohus, tutvunud põhjalikult esitatud määruskaebuse ja puudutatud isikute seisukohtadega, leiab et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. On selgunud, et kohtutäituri 30.05.2017.a otsusega välja mõistetud kohtutäituri tasu osas 2 (4)
on avaldaja avalduse alusel kinnitatud avaldaja suhtes võlgade ümberkujundamiskava laiendamine (tsiviilasi nr 2-11-26290) 20.11.2017.a kohtumäärusega (tl 70-79), mis on jõustunud 07.12.2017.a. Lisaks on kohtutäitur märkinud, et avaldaja on selle otsuse alusel oleva tasu kohtutäiturile täies ulatuses tasunud, sama on kinnitanud avaldaja ka enda vastuses määruskaebusele, milles märgib, et kohtutäituri ees tal nõuded puuduvad. Seega ei ole käesolevalt enam õiguspärane kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 30.05.2017.a kuupäevaga tühistamine, kuna võlgnik on nõuet tunnustanud selle täieliku tasumisega. Lisaks, avaldaja on vastuses määruskaebusele üheselt märkinud, et tegelikult ei olnudki tema eesmärgiks käesoleva kaebusega saavutada muud, kui kohtutäituri tasu hilisem tasumine.
9.Eeltoodud põhjendusel leiab kohus, et Harju Maakohtu 20.12.2017.a kohtumäärus, millega kohus rahuldas XXXX’i kaebuse kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX ja tühistas kohtutäitur Kaire Põlts ́i 30.05.2017.a otsuse täitemenetluse uuendamiseks, täitemenetluse osaliselt lõpetamiseks ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks, kuulub tühistamisele.
10.Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-i 5 koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4 tagastab kohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kohtutäituri taotluse alusel, kuna määruskaebus rahuldati.
11.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
12.Kohus asub seisukohale, et käesolevalt tuleb XXXX’i kaebus TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel jätta läbivaatamata, kuna avaldaja on kohtule selgitanud, et tema kaebuse esitamise eesmärgiks oli kohtutäituri 30.05.2017.a otsusega väljamõistetud kohtutäituri tasu hilisem tasumine, kui nimetatud otsuses vabatahtlikuks tasumise tähtajaks märgitud ajavahemikul. Iseenesest tasu suuruse osas vastuväited avaldajal ei olnud. Samuti on 13.01.2018.a vastuses määruskaebusele avaldaja märkinud, et on tasunud ära kohtutäiturile 30.05.2017.a otsusega väljamõistetud tasu täies ulatuses, sama on kinnitanud ka kohtutäitur. Lisaks taotleb avaldaja täitemenetluse täiteasjas nr XXXX lõpetamist, kuna kõik nõuded nimetatud täitemenetluses on tasutud. Täitemenetluse lõpetamist pärsibki vaid käesolev kohtumenetlus. Seega leiab kohus, et käesolev kaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna kaebuse eesmärk on saavutatud.
13.Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-i 3 koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4 tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja taotluse alusel, kuna kaebus jäeti läbivaatamata. Tsiviilasja hinna määramine
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3 (4)
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohtutoimikust nähtuvalt puuduvad sissenõudjal TsMS-is määratletud menetluskulud, milliste väljamõistmist saaks teiselt menetlusosaliselt nõuda. TsMS § 172 lg 10 alusel puuduvad menetluskulud ka kohtutäituril. Seega määrab kohus kindlaks, et puuduvad menetluskulud, mida avaldajalt välja mõista teiste menetlusosaliste kasuks.
17.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.