Luminor Bank AS (endine ärinimi aktsiaselts DNB Pank) hagi Shyri Nicolla OÜ (endine ärinimi KR Priit OÜ) ja Peeter Kroonberg vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2290,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Bank AS (registrikood: 11315936; asukoht: Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Madis Sirkel Kostja I Shyri Nicolla OÜ (registrikood: 10269536; asukoht: Rävala pst 8-C241, 10143 Tallinn) Kostja I seaduslik esindaja Raul Pint (isikukood: XXX) Kostja II Peeter Kroonberg (isikukood: XXX; elukoht: XXX) 14. august 2017. a, edasine kirjalikus menetluses AT kaudu, teadaande nr. 1232259
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Shyri Nicolla OÜ-lt ja Peeter Kroonbergilt solidaarselt Luminor Bank AS-i kasuks 2290,05 eurot.
4.Määrata Luminor Bank AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks ja välja mõista Shyri Nicolla OÜ-lt ja Peeter Kroonbergilt solidaarselt Luminor Bank AS-i kasuks 250 eurot.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Aktsiaselts DNB Pank (praegune Luminor Bank AS, edaspidi hageja) esitas 8.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt KR Priit OÜ-lt (praegune Shyri Nicolla OÜ, edaspidi kostja I) ja Peeter Kroonbergilt (edaspidi kostja II) 2 290,05 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 27.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.01.2017 esitas Aktsiaselts DNB Pank Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 2290,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I vahel 25.11.2014 arvelduskrediidileping nr TAR14K/89 ja laenuleping nr TAR14K/88 (edaspidi mõlemad koos ka laenulepingud). 25.11.2014 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping nr 14S-22 solidaarselt kostjaga I sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.
3.Laenulepingute punkti 1.4.3 kohaselt garanteeris kostja I kohustusi Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES). Vastavalt hageja ja MES-i vahel sõlmitud tagatislepingutele nr 2DNB14 ja 3DNB14 (edaspidi ka tagatislepingud), tagas MES laenulepingutest tulenevaid kostja I kohustusi 75 % ulatuses laenude põhivõlgnevusest.
4.MES-i garantiide kehtivuse üheks tingimuseks oli MES-ile tagatistasu summas 3,8% (tagatisleping 2DNB14) ja 4,6 % (tagatisleping 3DNB14) aastas maksmine hageja poolt (tagatislepingute punkt 3.2.3). Laenulepingute üldtingimuste punkti 7 kohaselt oli kostja I kohustatud hüvitama hagejale kõik kulud, mis hageja on seoses nimetatud lepingute täitmisega kandnud.
5.14.12.2015 sõlmiti ajutise pankrotihalduri Sirje Tael, hageja, MES-i, kostja I, Foorum Puit OÜ ja kostja II vahel hüpoteekide lõpetamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja hüpoteegi seadmise leping. 14.12.2015 lepingu kohaselt tasuti hagejale notari deposiidi kaudu 329 229,08 eurot kostja I laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu kohustuste katteks. Nimetatud summa laekus hageja kontole 16.12.2015, millest hageja teavitas MES-i.
6.7.01.2016 väljastas MES hagejale arve nr 21-16, mille kohaselt kohustus hageja tasuma seoses kostjaga I sõlmitud laenulepingutega MES-ile tagatistasu kokku 77 päeva eest alates 1.10.2015 kuni 16.12.2015. Lepingu TAR14K/88 tagatistasu oli 1680,47 eurot ning lepingu TAR14K/89 tagatistasu 609,58 eurot. 11.01.2016 teavitas hageja kostjat I MES-i esitatud arvest ning palus maksta tagatistasu summas 2290,05 eurot hiljemalt 21.01.2016 hageja kontole. Hageja püüdis saata kostjale I meeldetuletusi tasumata tagatistasu kohta 25.01.2016 ja 5.05.2016, kuid kostja I ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud.
7.Hageja selgitab seoses eeltooduga, et MES väljastab hagejale tagatistasu arveid tagasiulatuvalt kord kvartalis. Tasumata tagatistasu on seega arvestatud perioodi eest, mil poolte vahel kehtisid arvelduskrediidi ja laenuleping ning kostjal I on lepingute üldtingimuste punkti 7 kohaselt kohustus tagatistasu hagejale hüvitada. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
9.KR Priit on oma kohustused DNB Pank AS-i ees täitnud. 14.12.2015 lepingu kohaselt tasuti hagejale notari deposiidi kaudu 329 229,08 eurot kostja I laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu kohustuste katteks ehk kõigi kohustuste katteks, mis KR Priit OÜ-l DNB Pank AS ees oli. Enne lepingu lõpetamist peeti kirjavahetust DNB Pank AS-i juristiga, et saada selgeks kogu võlgnevuse summa. Nii hageja kui MES-i esindaja kinnitasid notaris, et täiendavaid nõudeid edaspidi ei tule.
10.Tagatislepingu p-st 3.2.1 ei saa välja lugeda, kas pank maksab tagatistasu ette või tagantjärgi. Seega pidi pank sellest tehingu tegemise ajal notaris teavitama. On ebaselge, kust pidi laenusaaja ja veel enam kolmandast isikust käendaja saama informatsiooni maksete kohta.
11.Tagatislepingu tekstist ei tulene, et laenuvõtja tagab omakorda midagi MES-i ees. Laenuvõtjal ja MES-il sellist kokkulepet ei ole. Samuti ei käenda kostja II tagatislepingut ning sellest tulenevaid nõudeid hageja vastu.
12.Käenduslepingu punkti 2 kohaselt laenusaajalt sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida. Laenulepingus ei ole kirjas, et käendaja peab eraldi tasuma lepingu lõppedes aasta hiljem mingeid lisakulusid ja ei ole kordagi sellest teavitatud.
13.Käenduslepingus peab olema selgelt määratletav,millist kohustust käendatakse. Abstraktne kokkulepe, millega käendaja kohustub käendama kõiki põhivõlgniku kohustusi, ei ole õiguspärane ning toob kaasa vastava kokkuleppe kehtetuse. Antud juhul ei teadnud isegi põhivõlgnik oma kohustuse olemasolu ette.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
15.Hageja ja kostja I vahel on 25.11.2014 sõlmitud arvelduskrediidileping nr TAR14K/89 (kd I tl 27-38) ja laenuleping nr TAR14K/88 (kd I tl 41-54) ning hageja ja kostaja II vahel käendusleping nr 14S-22 (kd I tl 57-58). Lisaks kostja II käendusele tagas kostja I kohustusi hageja ees MES-i garantii (arvelduskrediidilepingu ja laenulepingu p 1.4.3). MES-i ja hageja vahel on sõlmitud tagatislepingud 2DNB14 (kd I tl 61-62) ja 3DNB14 (kd I tl 65-66). MES-i tagatise kehtivuse üheks eelduseks oli tagatislepingute p 3.2.3 kohaselt tagatistasu summas 3,8% aastas maksmine hageja poolt. Tagamiskohustus kehtis tagatislepingute p 4.1 kohaselt kuni laenu põhisumma tagastamiseni või lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumiseni. Tagatistasu maksmise tingimused olid reguleeritud hageja ja MES-i vahel sõlmitud koostöölepingus (kd I tl 138-148, p-d 5.15.6). Koostöölepingu p-i 5.3 kohaselt kuulus tagatistasu tasumisele kvartaalselt järelmaksena eelmise kvartali eest vastavalt sihtasutuse poolt pangale esitatud arvetele.
16.Hageja nõuab hagi esemena kostjatelt MES tagatistasu 2015. aasta IV kvartali eest vastavalt MES-i 7.01.2016 väljastatud arvele nr 21-16 (kd I tl 69), mille kohaselt kohustus hageja tasuma seoses kostjaga 1 sõlmitud laenulepingutega MES-ile tagatistasu kokku 77 päeva eest alates 1.10.2015 kuni 16.12.2015. Lepingu TAR14K/88 tagatistasu oli 1680,47 eurot ning lepingu TAR14K/89 tagatistasu 609,58 eurot.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja mh nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.Laenulepingute üldtingimuste kohaselt oli kostja I kohustatud hüvitama hagejale kõik kulud, mis hageja on seoses nimetatud lepingute täitmisega kandnud (arvelduskrediidilepingu üldtingimuste p 7.5, laenulepingu üldtingimuste p 6.5). Kohus leiab, et nimetatud lepingupunktide alusel kohustus kostja I hüvitama hagejale mh MESile makstava tagatistasu.
19.Tagatislepingud allkirjastas laenusaaja esindajana Peeter Kroonberg (kd I tl 63, 67), kes oli laenusaaja juhatuse liige kuni 17.04.2017. Kohus leiab, et seega olid kostjad teadlikud, et hageja kohustus tasuma MES-ile garantii andmise eest tagatistasu, samuti olid kostjad teadlikud tagatistasu suurusest. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte kostja I poolt hagejale tasutud tagatistasudest (kd I tl 123), millest nähtuvalt on 2014 IV kvartali kuni 2015 I-III kvartali tagatistasud kostja I poolt tasutud või kostja kontolt debiteeritud. Enne 14.12.2015 kokkuleppe sõlmimist peetud e-kirjavahetuses on hageja kostjale I teatanud, et laekunud on MES-i garantii tagatistasude arve 2015. aasta III kvartali eest (kd I tl 114115), tagatistasu oli arvestatud koos septembri kuuga (kd I tl 117). Seega pidid kostjad olema teadlikud ka asjaolust, et tagatistasu maksti tagasiulatuvalt eelmise kvartali eest ning perioodi eest alates 1.10.2015 kuni 16.12.2015 ei olnud tagatistasude arvet esitatud ning tagatistasu oli maksmata.
20.Kohus leiab, et kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest ei tulene, et hageja oleks teatanud kostjatele lepingutest tulenevad lõplikud nõuded. Kindlasti on see asjaolu, mis ei tekita kostjates usaldust. Kostja II väitel nii hageja kui MES-i esindaja notaris kinnitasid, et mingeid lisanõudeid edaspidi ei tule (kostja 10.05.2017 seisukoht, kd I tl 126). See kostja II väide on kohtule tõendamata. Hüpoteekide lõpetamise (kustutamise) kokkulepe, kinnistu müügileping ja hüpoteegi seadmise lepingu (kd I tl 89-104) p-i 3 kohaselt Aktsiaseltsi DNB Pank esindaja ja müüja esindaja avaldavad, et kõik nõuded, mille täitmise tagamiseks on lepingu ese koormatud hüpoteekidega Aktsiaseltsi DNB Pank kasuks, ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks täielikult täidetud, kuid seoses käesoleva lepingu punktis 4.3.1. kokkulepituga lepivad müüja ja Aktsiaselts DNB Pank kokku, et nad kustutavad täies ulatuses kinnistut Aktsiaseltsi DNB Pank kasuks koormavad hüpoteegid summades 100 000,00 eurot, 110 000,00 eurot ja 80 000,00 eurot. Müüja esindaja avaldab, et müüja ei soovi ühegi eelnimetatud hüpoteegi müüja nimele kandmist. Seega ei saanud kostjatel tekkida põhjendatud ootust, et 14.12.2015 seisuga tasumata nõudeid kostjatel enam hagejale tasuda ei tule.
21.VÕS § 142 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
22.Käenduslepinguga kohustus kostja II tagama kõiki hageja ja kostja I vahel 25.11.2014 sõlmitud laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust ning nimetatud lepingute olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest, millega võidakse muuhulgas suurendada laenusaajale antavat krediidisummat ning tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevaid laenusaaja kohustusi solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 110 000 eurot (käenduslepingu p 1). Käendaja vastutab laenusaaja poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt laenusaajaga, sealhulgas pangale laenulepingu alusel tasumisele kuuluva laenu põhiosa, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, laenulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu laenulepingust tuleneva summa tasumise eest. /.../ Laenusaajalt sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida. /.../ (käenduslepingu p 2).
23.Kohus leiab, et käendatavad kohustused olid käenduslepingus piisavalt konkreetselt määratletud. Käendusleping võib olla sõlmitud kõigi võlausaldaja ja põhivõlgniku vahelisest lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Konkreetsed lepingust tulenevad kohustused ei pea olema käenduslepingus eraldi nimetatud. Käendus laieneb ka lepingust tulenevatele kõrvalkohustustele. Antud juhul oli käendaja põhivõlgniku juhatuse liikmena tagatistasu maksmise kohustusest ja tagatistasu suurusest teadlik (vt otsuse p 20). Asjaolu et kostja II kohustus lisaks käendusepingus nimetatud lepingutele tagama ka tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende lisadest tulenevaid laenusaaja kohustusi, ei saa tuua kaasa tagatiskokkuleppe tühisust tervikuna, vaid üksnes määratlemata nõudeid puudutavas osas (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Komm vlj. Tallinn 2016, § 142 komm 3.2.2).
24.Käendaja vastutus ei sõltu sellest, kas hageja on käendajat lisakulude sissenõudmise kavatsusest teavitanud. VÕS § 146 lg 1 järgi peab võlausaldaja andma käendaja nõudel talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Võlausaldaja teavitamiskohustus tekib üksnes käendaja nõudel. Sealjuures ei ole teavitamiskohustuse täitmine seotud käendaja vastutuse tekkimisega (P. Varul jt, § 146 komm 3.1). Praegusel juhul ei nõua hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist, seega ei kohaldu ka VÕS § 145 lg 2 kolmandas lauses sätestatud piirang (käenduslepingu p-i 2 kolmas lause).
25.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.