XXXX ́i kaebus kohtutäitur Marek Laanemets’a 31.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX
Menetlustoiming
Vigade parandamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; epost: XXXX) Puudutatud isikud: kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn; e-post: [email protected]) sissenõudja XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post: XXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada tsiviilasjas nr 2-17-19496 Harju Maakohtu 15.01.2018.a ja 22.01.2018.a määrustes läbivalt märgitud täiteasja nr XXXX ja lugeda õigeks täiteasja numbriks
XXXX .
2.Jätta XXXX ́i kaebus kohtutäitur Marek Laanemets’a 31.05.2017.a otsuse peale täiteasjas nr XXXX läbivaatamata.
3.Määrus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta XXXX’i kanda ja määrata kindlaks, et puuduvad menetluskulud, mida XXXX’ilt välja mõista teiste menetlusosaliste kasuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXX (avaldaja) esitas 30.12.2017.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Marek Laanemets’a 31.05.2017.a otsuse peale täiteasjas nr XXXX. Eelnimetatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata XXXXi kaebuse 03.06.2016.a kohustuse täitmise otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse tühistamiseks ja 07.06.2016.a saadetud kohustuse täitmise
otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse tühistamiseks (tl 37-40). Kaebuse asjaolude kohaselt on avaldaja kohtutäituri 31.05.2017.a otsuse kätte saanud 20.12.2017.a, millise kohta on avaldaja esitanud ka tõendi (tl 44). Koos avaldusega esitas avaldaja ka taotluse menetlusabi saamiseks.
2.15.01.2018.a määrusega jättis kohus avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata. Määruses on tsiviilasja nimetusse märgitud täiteasja numbriks XXXX. Sama täiteasja number on märgitud ka määruse ajaoludesse.
3.22.01.2018.a määrusega võttis kohus asja menetlusse, kuhu on samuti märkinud läbivalt, et kaebus kohtutäituri 31.05.2017.a otsuse peale on esitatud täiteasja nr XXXX raames.
4.24.01.2018.a e-kirjas viitab sissenõudja asjaolule, et täitemenetluse number on vale. Lisaks märgib sissenõudja, et kaebus on esitatud hilinemisega, kuna avaldaja on kohtutäituri 31.05.2017.a otsuse täiteasjas nr XXXX kätte saanud pool aastat varem.
5.25.01.2018.a esitas kohtutäituri abi kohtule tõendi, millisest nähtub, et avaldajale on edastatud 31.05.2017.a e-kirjaga sama kuupäeva otsus täiteasjas nr XXXX ning avaldaja on kinnitanud e-kirja teel 05.06.2017.a nimetatud otsuse kättesaamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 alusel parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
7.15.01.2018.a ja 22.01.2018.a määrustes on ilmnenud kirjaviga täiteasja numbri osas, millisega seoses on käesolev kaebus esitatud. Kohus on märkinud määrustesse läbivalt, et avaldaja kaebus kohtutäituri 31.05.2017.a otsusele on esitatud täiteasja nr XXXX raames. Kuivõrd kaebusele lisatud tõenditest ning kaebuse nõudest nähtub, et kaebus on esitatud siiski täiteasja nr XXXX raames ning kaebuse pealkirjas märgitud täiteasja nr XXXX on vale, leiab kohus, et nimetatud kirjaviga kohtu 15.01.2018.a ja 22.01.2018.a määrustes tuleb parandada lugedes õigeks täiteasja numbriks XXXX. Kohus leiab, et käesoleva kirjavea parandamine ei mõjuta kohtumäärusest menetlusosalistele tulenevate õiguste ja kohustuste sisu.
8.TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjad muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 218 lg 1 sätestatule, võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TsMS § 62 lg 1 sätestab, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 136 lg 6 sätestatule, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.
9.Avaldaja on kaebusesse märkinud, et kohtutäituri otsus on avaldajale kätte toimetatud 20.12.2017.a (tl 44). Esitatud tõendi kohaselt on avaldajale saadetud „Otsus sunniraha rakendamiseks XXXX “, millisele on avaldaja kättesaamiskinnituse saatnud. Kaebusele
lisatud tõendist nähtub, et sunniraha määramise otsus täiteasjas nr XXXX on kuupäevaga 01.12.2017.a ja allkirjastatud kohtutäituri poolt 15.12.2017.a (tl 41-43). Asja materjalidest ei nähtu, et viidatud 15.12.2017.a sunniraha määramise otsuse peale oleks avaldaja esitanud kaebuse kohtutäiturile ja kohtutäitur oleks selle kaebuse osas seisukoha võtnud ja otsuse teinud.
10.Kohtutäitur on esitanud kohtule tõendi, millest nähtuvalt on kohtutäitur saatnud avaldajale 31.05.2017.a e-kirja pealkirjastatuna „Otsus XXXX “ ning manustena on e-kirjale lisatud järgmised dokumendid: 2-16-10628 lahend – kaebus KT otsusele 26.03.bdoc; KAEBUSE ARUTELU KUTSE XXXX .bdoc; Kohtutäiturile kaebus 07_05.16.bdoc; Lisa 1 SMSid sissenõudja ja võlgniku vahel.pdf; Lisa 7 Tallinna XXXX direktori kinnituskiri.pdf; Sissenõudja seisukohad ja selgitused täiteasjas nr XXXX.bdoc; otsus XXXX ja 2-1610628.bdoc (tl 101-128) ning avaldaja on kinnitanud nimetatud dokumentide kättesaamist 05.06.2017.a (tl 129).
11.Käesolevaga asub kohus seisukohale, et kohtutäitur on teinud kohtu jaoks usutavaks, et kohtutäituri 31.05.2017.a otsus täiteasjas nr XXXX on avaldajale kätte toimetatud 05.06.2017.a, mitte avaldaja märgitud kuupäeval. Seega käesoleval juhul hakkas tähtaeg maakohtule kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamiseks TsMS § 62 lg 1 ning TsÜS § 135 lg 1 ja § 136 lg 6 alusel kulgema avaldajale kohtutäituri otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast ehk 06.06.2017.a ja lõppes kümne päevase tähtaja möödumisel 15.06.2017.a. Kuivõrd XXXX’i kaebus kohtutäitur Marek Laanemets’a 31.05.2017.a otsuse peale esitati Harju Maakohtule 30.12.2017.a, on kaebus esitatud tähtaega ületades.
12.Vastavalt TsMS §-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
13.Kuivõrd avaldaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, leiab kohus, et eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning XXXX’i kaebus kohtutäitur Marek Laanemets’a 31.05.2017.a otsuse peale täiteasjas nr XXXX tuleb jätta läbi vaatamata.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada ja määrata kindlaks ka menetluskulud, kuna arvestades käesolevat menetlusstaadiumi ning sissenõudja ja kohtutäituri poolt kohtule esitatud dokumente, ei saa neil olla tekkinud menetluskulusid TsMS-is sätestatud mõttes (sh TsMS § 172 lg-s 10
märgituga arvestades), milliste väljamõistmist nad saaksid avaldajalt nõuda. Seega määrab kohus kindlaks, et puuduvad menetluskulud, mida avaldajalt välja mõista teiste menetlusosaliste kasuks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
15.TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et menetluses tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna kohus jättis käesolevalt kaebuse läbivaatamata, siis tulenevalt sama paragrahvi lõikest 4 selgitab kohus avaldajale, et avaldaja taotluse alusel tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
16.Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7– 10 ja 12 nimetatud alustel (TsMS § 427). Sama õigus on TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt ka avaldajal hagita menetluses.