Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus, kostja I lepinguline esindaja advokaat Vahur Ambos ja kostja II Xxxx.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada Korteriühistu Xxxx hagi Xxxxja Xxxxvastu kaasomanike õiguste rikkumise tuvastamiseks ja edaspidisest rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks osaliselt.
2.Tuvastada, et Xxxxon rikkunud Xxxx Tallinn asuva hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde takistamisega korterelamu Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi.
3.Võtta vastu nõudest loobumine rikkumise kõrvaldamiseks kohustamise nõude osas ning lõpetada menetlus Korteriühistu Xxxx hagis Xxxxja Xxxxvastu rikkumise kõrvaldamiseks kohustamise nõudes.
4.Tühistada 08.05.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kohustas kostjaid ja teisi korteriomandit asukohaga Xxxx valdavaid isikuid võimaldama Korteriühistu Xxxx juhatuse liikmetele, remonditöid teostavatele isikutele, kohtutäiturile ja tema abile juurdepääs korteriomandile asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) eesmärgiga tuvastada hoone kanalisatsioonipüstaku lekke tekkimise koht ning lubada kõrvaldada leke kuni lekke kõrvaldamise tööde teostamise lõpetamiseni. Menetluskulud
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja I on korteriomandi aadressil Xxxx omanik alates 19.04.2012. Hageja on elamu aadressil Xxxx Tallinn majandamiseks ja haldamiseks asutatud korteriühistu. Kostja II on hagejale teadaolevalt kostja I vend, kes oma perega korterit aadressil Xxxx faktiliselt kasutab. Vastavat asjaolu kinnitab rahvastikuregistri väljavõte kostja II elukoha kohta.
2.Mitmete aastate vältel on kostjale I kuuluva korteri all asuvas korteris aadressil Xxxx Tallinn tekkinud niiskuskahjustused seoses kanalisatsioonitoru lekkega. Mainitud korterite taga asuvas šahtis kulgeva kanalisatsioonitoru lekkekoht on šahti saadetud robotkaameraga tehtud fotode kohaselt tõenäoliselt ühenduskoht, mis asub kostjale I kuuluva korteriomandi seina taga ning mille kaudu on kostjale I kuuluvas korteris asuv sanitaartehnika kanalisatsioonisüsteemi ühendatud.
3.Hageja esindajad on korduvalt palunud, et kostja II kui korteri valdaja lubaks kanalisatsioonitoru lekkekoha korteri nr xxxx kaudu avada ning ühenduskohta remontida, et lekked kõrvaldada. Kuna tegemist on hoone kommunikatsioonisüsteemidega, mis kuuluvad hoone omanike ühisosa hulka, on hagejal kohustus vastavad remonditööd teostada. Paraku keeldub kostja II nõustumast väitega, et kanalisatsioonitoru leke esineb tema valduses oleva korteriomandi ühenduskohas või selle läheduses, ning keeldub vajalike ehitustööde teostamise lubamisest.
4.11.08.2016 pärast teadete saamist järjekordete lekete kohta, edastas hageja esindaja kostja I esindajale e-kirja milles tegi ettepaneku kanalisatsioonipüstak ühiselt üle vaadata ning vajadusel kokku leppida remonditööde teostamises. 26.08.2016 tuletas hageja esindaja kostjale I meelde, et probleem on endiselt lahendamata. 30.08.2016 vastas kostja I esindaja, et ei suuda kanalisatsioonipüstaku ülevaatust korraldada, kuna korteri faktiline valdaja kostja II keeldub selles osas igasugustest kokkulepetest, on korteri lukud vahetanud ega luba ka korteri seaduslikku omanikku korterisse. Kostja II kui korteri aadressil Xxxx valdaja keeldub lubamast hagejat korterisse probleemi likvideerimiseks. Samal ajal süvenevad alumises korteris nr xxxx endiselt seintel veekahjustused.
5.Selliselt on kostjad rikkunud KOS § 11 lg 1 p-dest 1 ja 3 ning lg-st 2 tulenevaid kohustusi. Hageja esitab ka AÕS § 89 alusel solidaarselt nõude nii kostja I kui korteri omaniku kui kostja II kui korteri valdaja vastu, kuivõrd neil mõlemal on kohustus kõigi Xxxx Tallinn kaasomanike omandiõiguse rikkumisest hoiduda ning selline rikkumine viivitamatult kõrvaldada.
6.Kostjatepoolse rikkumise tuvastamine on alus kahjunõude esitamisele rikkumisega tekitatud kahju suhtes. Kostjate rikkumise tulemusena tekkis materiaalne kahju nii korteri nr xxxx kui nr xxxxomanikele. Hagejal on huvi, et kahjunõude esitamise korral on hagejal võimalus esitata regressnõue kostjate kui kahju põhjustajate vastu või anda selline nõue üle kindlustusfirmale. Seega on hagejal põhjendatud õiguslik huvi kostjate poolse rikkumise tuvastamise suhtes.
7.Hageja palub tuvastada, et kostjad rikuvad hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde takistamisega korterelamu Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi ning kohustada neid rikkumine kõrvaldama ning edaspidisest rikkumisest hoiduma. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostja I vastuväited
8.Kostja I ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Kostja I ei ela korteris aadressil Xxxx- xxxx Tallinn, selles elab juba palju aastaid tema vend kostja II koos oma abikaasaga. Kostja I ei ole palju aastaid korteris viibinud, kuna tema suhted kostja II ja tema abikaasaga on konfliktsed. Kostja I ei oma korterile juurdepääsu. Kostja I püüdis korraldada ligipääsu kanalisatsioonipüstakule ning pöördus korduvalt kostja II poole palvega lubada hageja esindajad ja remondiettevõtte töötajad korterisse, kuid kostja II vastas kostja I pöördumisele keeldumisega.
9.Hageja väidab hagiavalduses, et kanalisatsioonitoru lekkekoht on šahti saadetud robotkaamera fotode kohaselt tõenäoliselt ühenduskoht, mis asub kostjale I kuuluva korteriomandi seina taga. Samas ei ole hageja esitanud nimetatud väite tõendamiseks tõendeid.
10.Kostja I esindaja ei ole mitte kunagi kinnitanud hagejale, et kostja I ei kavatse astuda samme oma õiguste kaitseks või esitada nõudeid kostja II kui oma venna vastu. Asjaolu, et kostja I on astunud samme, et tagada ligipääsu korterisse lekke põhjuste tuvastamiseks, tõendab kostja I e-kirjavahetus hageja esindaja ja kostjaga II alates 2016. aasta suvest kuni hagi esitamiseni.
11.Käesolevas ega üheski muus menetluses ei ole tuvastatud, kas ja kelle tegevuse tulemusena on tekkinud kahju hageja nimetatud korteritele nr xxxxja xxxx. Hageja esitatud ekirjavahetust ilmneb, et remonttööde teostamist korraldanud xxxxkinnitab, et ka korteri nr xxxx kanalisatsioonitoru kolmikus oli auk. Sellest võib järeldada, et vähemalt korteris nr xxxx tekkinud veekahjustusi võis olulisel määral põhjustada viidatud defekt ja pole välistatud, et sellel defektil on oma osa ka korteris nr xxxxtekkinud kahjustustel. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastuväited
12.Kostja II esitatud nõuet ei tunnista. Kostja II ei ole korteri Xxxx kaasomanik, seega ei kanna kostja II õiguslikku vastutust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuste, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Asjas puudub vaidlus, et kostjale I kuulub korteriomand asukohaga Xxxx- xxxx Tallinn, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 5). Kõnealust korteriomandit valdab kostja II koos perekonnaga. Hageja on elamu aadressil Xxxx Tallinn majandamiseks ja haldamiseks loodud korteriühistu.
15.Hageja on hagiavalduses esitanud kostjate vastu nõude tuvastada, et kostjad rikuvad hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde takistamisega korterelamu Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi, samuti palub hageja kohustada kostjaid rikkumise kõrvaldamiseks ning edasistest rikkumisest hoidumiseks.
16.Hageja on 05.01.2018 menetlusdokumendis avaldanud, et loobub kostjate suhtes esitatud rikkumise kõrvaldamise nõudest, kuna pärast hagiavalduse esitamist on nimetatud nõue rahuldatud. Hageja 05.01.2018 menetlusdokument on kostjatele edastatud ning kostjad ei ole nõudest osaliselt loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avalduse loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus vastu hageja avalduse loobuda kostjate suhtes esitatud rikkumise kõrvaldamiseks kohustamise nõudest ning lõpetab vastava nõude osas menetluse.
17.Lähtuvalt eeltoodust menetleb kohus sisuliselt üksnes hageja tuvastusnõuet ja edasistest rikkumistest hoidumiseks kohustamise nõuet. Kohus analüüsib esmalt hageja nõuet tuvastada, et kostjad on rikkunud hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde takistamisega korterelamu Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on selgitanud, et soovib, et kohus tuvastaks, et kostjad on takistanud Xxxx Tallinn hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde tegemist ning seeläbi kaasomanike õigusi kahjustanud, kuna hageja võib tulevikus esitada kostjate vastu kahju hüvitamise nõude. Kohus on seisukohal, et seega tuleb antud asjas analüüsida, kas kostjad on Xxxx Tallinn hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde tegemist takistanud ning seeläbi Xxxx Tallinn kaasomanike õigus kahjustanud.
18.Kohus märgib, et hagis nimetatud sündmuste ajal kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt oli korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Antud juhul soovis hageja kui Xxxx Tallinn hoone majandamiseks ja haldamiseks loodud korteriühistu kontrollida ja remontida kanalisatsioonisüsteemi, mille näol on tegemist Xxxx Tallinn korteriomanike kaasomandi esemega, seega pidi kostja I kui Xxxx korteriomanik tagama hagejale ligipääsu oma korteriomandi reaalosale. Kohus on seisukohal, et KOS § 11 lg 1 p 3 alusel saab hageja vastava kohustuse täitmist nõuda üksnes kostjalt I kui korteriomanikult ning kostja II osas nimetatud nõude esitamiseks alus puudub. Asjaolu, et kostja II kõnealust korterit valdas, ei muuda teda KOS § 11 lg 1 p 3 mõttes kohustatud isikuks. Seega tuleb hageja tuvastusnõue kostja II osas rahuldamata jätta.
19.Seoses küsimusega, kas kostja I on takistanud kanalisatsioonisüsteemide remonditööde tegemist ning seeläbi Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi kahjustanud, märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-103-13 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule
oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Kolleegium selgitab, et juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsäte VÕS § 115 lg 1. KOS § 11 lg 3, mis sätestab korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused (vt eespool), on sama sisuga mis VÕS § 115 lg 1 puhul kohaldamisele kuuluv VÕS § 103 lg 3. Lähtuvalt eeltoodud Riigikohtu seisukohast leiab kohus, et antud juhul esineks alus tuvastada, et kostja I on kaasomanike õigusi kahjustanud, kui leiab tõendamist, et kostja I on rikkunud KOS §-st 11 tulenevaid kohustusi.
20.Hageja on esitanud tõendina 30.05.2016 kirja (tlk 7), millest nähtub, et hageja pöördus kostja I pool sooviga kostja I korteri seina taga asuva kanalisatsioonipüstaku juurde pääsemiseks. Samuti nähtub xxxx, kes on Xxxx- xxxxTallinn korteriomandi omanik, 17.01.2017 kirjast (tlk 10), et korteriomanik palub, et võimalikult kiirelt tuvastatakse ja likvideeritakse hoones asuva kanalisatsioonitoru rike, kuna sellest tulenevad XxxxxxxxTallinn korteriomandile kahjustused. Lisaks nähtub ka Xxxx Tallinn korteriomaniku xxxxe sindaja kirjast (tlk 84), et hoones on probleeme kanalisatsioonitoru läbijooksuga alates 2014. aastast ning xxxxkorter on selle tõttu kahjustada saanud. Täiendavalt on hageja esitanud kinnisvarahalduri xxxxe-kirja (tlk 56), millest ilmneb, et remonditööde käigus selgus muuhulgas, et korteri nr xxxx kanalisatsiooni püstaku kolmik oli purunenud – kolmikus oli pragu ja üks suur kild oli välja kukkunud. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et hagejal kui Xxxx Tallinn kaasomanike esindajal oli põhjendatud soov pääseda kostja I korteriomandi nr xxxx reaalosasse, et kontrollida ja remontida kostja I korteri seina taha jäävat kanalisatsioonipüstakut, kuid kostja I ei olnud seda enne käesolevat menetlust võimaldanud. Asjaolu, et hageja ei pääsenud kostja I korteriomandisse remonditööde tegemiseks, tõi kaas olukorra, kus kostja I korteriomandi all asuv korter sai täiendavaid kahjustusi.
21.Kostja I on menetluses läbivalt selgitanud, et temal ei ole olnud võimalik tagada hagejale juurdepääsu kostjale I kuuluvasse korteriomandisse, kuna kostja II keeldus nimetatud küsimuses koostööst. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjendus ei vabasta kostjat I KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevast kohustusest, mille kohaselt peab korteriomandi omanik tagama, et kaasomandi osa korrashoiuks vajalikke toiminguid oleks võimalik teha ka korteriomandi reaalosa raames. Kohus märgib, et juhul, kui kostja II ei olnud nõus toimima kostja I palvete kohaselt, oleks kostjal I olnud võimalik oma õigused maksma panna kohtu poole pöördudes. Seoses kostja I väidetega, et hageja oleks pidanud kostjatele varem edastama robotkaamera tehtud fotod, mis oleksid kinnitanud lekke olemasolu kostjale I kuuluva korteri seina taga asuvas kanalisatsioonipüstakus, märgib kohus, et olukorras, kus esineb torustiku leke, ei ole alust eeldada, et korteriühistul on võimalik koheselt esitada ka tõendid lekke kindla asukoha osas. Mõistliku isiku seisukohast on arusaadav, et korteriühistu esindajad soovisid ligipääsu kanalisatsioonitorustikule muuhulgas põhjendusel, et lekke konkreetne asukoht ja põhjus kindlaks määrata. Kohus selgitab, et korteriomaniku huve kaitseb sellisel juhul KOS § 11 lg 1 p 3 viimane lause, mis paneb korteriühistule kohustuse hüvitada korteriomanikule kahju, mis on korteriomandi reaalosa kasutamise läbi tekkinud.
22.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud asjas on tõendamist leidnud, et kostja I on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust tagada ligipääs oma korteriomandi reaalosale ning seeläbi rikkunud Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi.
23.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet kohustada kostjaid edasistest rikkumisest hoiduma. Kohus on hagejale 27.07.2017 e-kirjas selgitanud, et hageja vastava nõude alus
saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 või võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. VÕS § 1055 lg-st 1 tulenevalt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
24.Kohus on 27.07.2017 e-kirjas juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on seoses AÕS § 89 kohaldamisega lahendis nr 3-2-1-101-12 p-s 26 leidnud, et hageja peab tõendama, et on alust eeldada, et kostja soovib ka edaspidi rikkumisi toime panna. Ka lahendis nr 3-2-1-104-12 p-s 10 on Riigikohus rõhutanud, et rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eeldus on esmalt asjaolu, et kostja rikub hageja omandiõigust, ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust rikkumist taluda. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub kolmanda eeldusena oht, et rikkumine võib korduda. Lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest on hageja kohustus tõendada, et kostjad võivad ka edaspidi rikkumisi toime panna. VÕS § 1055 lg 1 puhul on hageja kohustus tõendada, et kostjad on hagejale kahju tekitanud või kahju tekitamisega ähvardanud, ning samuti esineb alus eeldada, et selline tegevus jätkub.
25.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et nii AÕS § 89 kui VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldus on, et hageja on tõendanud, et kostjad plaanivad tulevikus Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi rikkuda ja kahju tekitada. Kohus leiab, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et kostjatel on tulevikku suunatud plaan Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi rikkuda. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentidest on pärast käesoleva kohtumenetluse algust olnud ligipääs kostjale I kuuluvale korteriomandile tagatud. Nimelt nähtub kohtule esitatud ülevaatuse protokollist (tlk 42), et hageja esindaja oli lubatud kostjale I kuuluvasse korteriomandisse ning hageja esindaja ja kostja II leppisid kokku remonditööde teostamise ajas. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et remonditööde teostamiseks oli hilisemalt juurdepääs kostja I korterisse tagatud ja kanalisatsioonitoru on nüüdseks remonditud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad on kinnitanud, et tulevikus esineb takistusi kostjale I kuuluva korteriomandi kaudu kaasomandi esemele juurdepääsemiseks. Kohtu hinnangul kõnealuseid väiteid kostjate menetlusdokumentidest ei ilmne. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest lähtuvalt kohtul oleks alus eeldada, et kostjad plaanivad tulevikus Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi rikkuda või kahju tekitada, mistõttu tuleb hageja nõue vastavas osas rahuldamata jätta.
26.Tulenevalt TsMS §-st 132 on hagihind 10 500 eurot.
27.Kohus on antud asjas 08.05.2017 määrusega rahuldanud hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise korras kohustanud kostjaid ja teisi korteriomandit asukohaga Xxxx valdavaid isikuid võimaldama Korteriühistu Xxxx juhatuse liikmetele, remonditöid teostavatele isikutele, kohtutäiturile ja tema abile juurdepääs korteriomandile asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) eesmärgiga tuvastada hoone kanalisatsioonipüstaku lekke tekkimise koht ning lubada kõrvaldada leke kuni lekke kõrvaldamise tööde teostamise lõpetamiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus märgib, et antud asjas puudub vaidlus, et juurdepääs korteriomandile
asukohaga Xxxx tagati käesoleva menetluse käigus, kanalisatsioonipüstaku lekke tekkimise koht tuvastati ning lekke tekkimise põhjus kõrvaldati. Hageja on vastava küsimuse osas nõudest loobunud ning kohus on nõude osas menetluse lõpetanud. Seega tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 08.05.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud
28.TsMS § 1 xxxx lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
29.Kohus märgib, et käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt üksnes ühe nõude ja kostja I osas, mis tähendab, et menetluskulud peaksid jääma suuremas osas hageja kanda. Samas on hageja ühest nõudest loobunud seoses sellega, et kõnealune nõue on kohtumenetluse kestel täidetud, mis tähendab, et vastava nõudega seotud kulud peaksid jääma kostjate kanda. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.