Marko Tiirik (OÜ Tiirik Õigusbüroo; e-post: Hageja lepinguline [email protected]) esindaja: Kostja: M. K. (IK xxx, elukoht: xxx Kostja lepinguline Jaanek Pahka (Eesti Õigusbüroo esindaja: OÜ; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta A. C.i hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja A. C.i kanda. Hageja menetluskulu (menetlusabina antud riigilõivuvabastus) jätta Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja A. C. on Jõhvis Narva mnt 84 korterelamus korteri nr 73 omanik. 25.09.2016.a. kella 19.00 paiku sai hagejale kuuluv korteriomand kahjustada veeavarii tagajärjel. Hageja korterisse tuli vesi üleval asuvast kostjale kuuluvast korterist. Hageja on seisukohal, et kostja korteriomanikuna ei täitnud korteriomandi seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi: ei taganud oma vara korrasolekut ning see põhjustas kahju A. C.i korteriomandile. Hageja on seisukohal, et korteriomaniku seadusest tuleneva kohustuse mitte täitmise ja hagejal kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos. Korteriühistu majahalduri A. Z. koostatud aktist tulenevalt tekkis veeuputus korteriomanikust (kostjast) tulenevatel asjaoludel. Korterühistu Narva mnt 84 vastutusalas olevate kommunikatsioonidega probleeme ei olnud ning keegi korteriomanikest, nende seas kostja, mingisuguste tehniliste probleemide kõrvaldamiseks abi saamiseks ühistu poole pöördunud ei ole. Vastavalt OÜ Brenavor hinnapakkumisele said veekahju tagajärjel kahjustada hageja korteri vannituba ja WC ning remonditööde maksumus on 1007, 29 eurot.
2.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu ja selgitab, et korteris nr x elab hageja vend S. C., kes pöördus kostja poole, kostja käis ka hageja korteris ja nägi veekahjustusi, kuid ütles, et see olevat hageja enda probleem mitte tema oma, temal on kõik korras. Hageja tütar tegi samal päeval veekahjustustest fotod. Kahju tekkimine kostja süül on tõendatud. Kahjustuse ulatus ja millised kahjustused olid, on tõendatud esitatud fotodega ja OÜ Brenavor hinnapakkumisega. Hageja arvates ei oma tähtsust see, millal ta asus kahjustusi likvideerima ning et tegi seda 8 kuud pärast uputust.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 1 007, 29 eurot ning menetluskulud jätta kpstja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hageja väidetega ei nõustu ja hagi ei tunnista. 25.09.2016.a kui väidetav veeuputus ja sellest tulenev kahju tekitamine aset leidis, viibis kostja koos perega kodus. Kostja mäletab seda päeva suurepäraselt, sest järgmisel päeval viis kostja oma abikaasa haiglasse ja kostja perre sündis tütar. Kui kostja korteris oleks olnud veeavarii või mõni muu olukord, mis oleks võimaldanud naabreid uputada, oleks seda märgatud. Kostjale tundub imeliku ja mitteusutavana hageja enda käitumine, selle asemel et korrus kõrgemale tulla ja nõuda kahju tekitamise lõpetamist, helistas majahaldurile. Hageja väide selle kohta, et kostja korteriomandi seadusest tuleneva kohustuse mittekohase täitmise ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos, on alusetu. Võttes arvesse VÕS § 1043 sätestatut, ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kahju on hagejale tekitatud kostja süül.
Majahalduri aktist tulenev väide, et veeuputuse põhjuseks olid korteriomanikust (kostjast) tulenevad asjaolud on alusetu, paljasõnaline ja naeruväärne. Viidatud aktist tuleneb, et A. C. pöördus 25.09.2016 õhtul majahalduri poole, A. Z. viibis järgmisel päeval isiklikult korteris number 73 ja nägi veeuputuse fakti. Kostjale on mõistetamatu, millist fakti majahaldur nägi. Aktis pole ühtegi sõna selle kohta, millised olid veekahjustused ja kui suures ulatuses. Kohatu on kostja arvates ka OÜ Brenavor hinnapakkumine. Sellise hinnapakkumise võib igaüks küsida oma tuttavalt ja kirjutada sellele meelevaldse summa, arvestades veel seejuures, et hinnapakkumine on dateeritud 11.04.2017.a. Kostja leiab, et mitteusutav on asjaolu, et inimene, kellele tõesti kahju on tekitatud, asub seda likvideerima 8 kuud pärast kahju tekitamise asjaoludest teada saamist. Kostja korteris keegi, ei hageja ega majahaldur, 25.09.2016 kui väidetav veeavarii toimus, ei käinud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata kuna hagi on tõendamata ning hageja väited kahju tekkimise ning põhjusliku seoses osas põhjendamata ja põhistamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
6.A. C. on Jõhvis Narva mnt 84 korteri nr x omanik (tl 7) M. K. on Jõhvis Narva mnt 84 korteri nr x omanik (tl 144) Hagiavalduse kohaselt leidis 25.09.2016.a. hageja korteris nr 73 aset veeleke, mille tõttu said veekahjustusi vannituba ja WC. Hageja peab uputuses vastutavaks kostjat M. K.i, kuna viimase korter asub hageja korteri kohal. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on korteriomanikuna kohustus hüvitada veekahju kõrvaldamise kulud (so ruumide taastamiskulud), mida hageja hindab 1007, 29 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja peab talle hüvitama väidetava veekahju kõrvaldamise kulud, kuna veeuputus sai alguse kostja korterist (reaalosast) ning kostja rikkus korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust. Kostja vaidleb hagile vastu, ei tunnista, et väidetav veelkahju on tekkinud tema korterist, leiab, et hagi on paljasõnaline, pahatahtlik ja tõendamata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-dest 127 ja 128 tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kuni 31.12.2017.a kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sarnaselt sätestab alates 15.01.2018.a. kehtiva korteriomani- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1 korteriomaniku kohustuse hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama § lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 132 lg 1 ja 2 tulenevalt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.
8.Hageja kui väidetavalt kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Viidatud asjaolude tõendamise kohustus lasub hagejal. Kostja seevastu peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2) (Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22).
9.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude aluseks olev kohustuse rikkumine võib iseenesest seisneda KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumises. KOS § 11 lg 1 p 1 korteriomandi reaalosa korrashoiu kohutus ja kohustus hoiduda sellisest tegevusest, mille toime ületavad tavakasutusest tekkivad mõjud, hõlmab ka oma korteriomandi valdamist / kasutamist viisil, et muuhulgas veekahju ei tekiks. Kostjapoolset kohustuse rikkumist käesoleval juhul saaks kohtu arvates jaatada juhul kui on tõendatud asjaolu, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korteriomandist. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustust, ilma et rikkumine oleks vabandatav.
10.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajad- KÜ Narva mnt 84 majahalduri A.Z. ja S. C.i ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolset KOS § 11 lg 1 p 1 korteriomaniku kohustuse rikkumist ning sellest tulenevalt VÕS § 115 kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ei ole.
11.Hageja on seisukohal, et kahju tekkimine, kostja vastutus (kohustuse rikkumine) on tõendatud KÜ Narva mnt 84 majahalduri aktiga (tl 10), OÜ Brenavor hinnapakkumisega 11.04.2017 (tl 11) ja selgitusega hinnapakkumisele (tl 127), fotode (tl 29) ning tunnistajate Z. ja S. C.i ütlustega (tl 134-137). Kohus eeltooduga ei nõustu.
13.Tõendamata on väide, et veekahjustuse põhjustas kostja. Veelekke põhjust tõendamata ei ole kohtu hinnangul võimalik hinnata, kas kostja rikkus oma kohustusi. Väidetava veelekke toimumise päeval, so 25.09.2016, toimunut fikseeritud ei ole. Isegi fotodelt nähtuvad laigud laes, ei tõenda seda, et laikude tekke põhjustas ülemine (ehk kostja) korter. Vannitoa seinte väidetavaid kahjustusi ei nähtu ka maakohtule esitatud fotodelt. Lae niiskumist ning torude märgumist võib põhjustada ka vannitoas ja WC-s liigniiskus ja ventilatsiooni puudumine. Ainuüksi asjaolu, et kostja korter asub hageja korteri kohal, ei anna alust järeldada, et ainus võimaliku veelekke põhjustaja on ülemine naaber. Üheselt on selge, et majahaldur ei fikseerinud toimunut ega kahjustusi väidetava toimumise päeval ehk 25.09.2016 (A. Z. ütlused tl 134-135, akt 20.06.2017 tl 16). Ei fikseeritud ka seda, et kaasomandis ning korteriühistu vastutusalas olevate kommunikatsioonidest tulenev võimalik kahju oli välistatud. 20.06.2017 ehk üheksa kuud hiljem koostatud akt (väidetavalt mälu ja esialgselt tehtud fotode järgi) ei tõenda kohtu arvates uputuse põhjustamist kostja poolt. Fikseerimata on väidetavad kahjustused. Tunnistaja A. Z. sõnul olid kahjustused väheolulised, silma jäid laigud vannitoa laes ja tema hinnangul on kahjuhüvitise suurus selgelt ülepaisutatud (tl 135). S. C. selgitas, et vannitoa ja WC toru oli väga märg, vesi jooksis mööda seina (tl 136), samas oli väidetavaks avastajaks mitte tunnistaja ise, kes oli kodus ja elab korteris nr 73, vaid külla tulnud vend (hageja). Hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et vesi voolas mööda seina, kuigi fotod tehti väidetavalt koheselt (tl 107 ja pöördel). OÜ Brenavor hinnapakkumine 11.04.2017.a (tl 11) tõendab küll seda, et vannitoa ja WC remondikulud võivad kokku olla sellised nagu pakkumises kirjas, kuid ei tõenda seda, et vajaminevad remonditööd on põhjustanud 25.09.2016 toimunud väidetav uputus. OÜ Brenavor täiendavast selgitusest (tl 127, mis on küll dateeritud 11.04.2017 kuid eelduslikult tehtud vahetult enne 10.01.2018.a. kohtuistungit) märgitu, et krt 73 on saanud ülevoolavaid veekahjustusi ning keraamiliste plaatide eemaldumine on tingitud voolava vee mõjul, ei ole eluliselt usutav. Eeldatav vee kogus, mille mõjul eemalduksid seinast sinna kvaliteetselt paigaldatud keraamilised plaadid, peaks olema kohtu arvates sedavõrd suur, et kahjustused saaks mitte ainuüksi hageja korter, vaid ka alumine korter. Siinkohal lähevad tunnistajate ütlused ja hageja esitatud kirjalikud tõendid vastuollu. Ühest küljest märgib majahaldur, et silmaga olid nähtavad vaid laigud laes, keegi teistest naabritest (sh kostja) veerikke osas tema poole ei pöördunud. OÜ Brenavor selgituse kohaselt pidi veevool olema sedavõrd suur, et seintelt eemaldusid keraamilised plaadid.
Kohus leiab, et kuna nii akt kui hinnapakkumine väidetavate kahjustuste kõrvaldamiseks on tehtud oluliselt hiljem ( 6-9 kuud), veelekke väidetava toimumise hetkel ei fikseerinud keegi kellest või millistest asjaoludest tulenevalt see tekkis, lekke põhjust ei tuvastatud, on kohtu hinnangul esitatud nõue põhjendamatu ja kahju hüvitamise eeldused tõendamata.
14.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata. Menetluskulude jaotus
15.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.
16.Hageja sai maakohtu 06.09.2017 määrusega menetlusabi ja hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kuigi TsMS § 190 lg 1 ja 4 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt, kes sai menetlusabi ja kelle kahjuks otsus tehakse, menetluskulud (riigilõiv) riigituludesse välja, kohaldab kohus sama paragrahvi lg 7 ja vabastab hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest (mõjuvaks põhjuseks loe kohus hageja majanduslikku ja tervislikku seisundit).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.