Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Horizon Decor OÜ (registrikood: 14244295) esitas 15.11.2017.a. kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik on asutatud 20.04.2017.a, tegevusalaks India päritolu toodetega (tekstiil, ehted, kristallid) kauplemine. Selleks oli Tallinnas Balti Jaama turul renditud vastav kaubanduspind. Töötajaid oli kokku 4: 2 müüjat, raamatupidaja ja konsultant, neist viimane tööettevõtulepingu alusel. Võlgnik plaanitud käivet, mille arvel saanuks katta vajalikud kulud, ei saavutanud, kuigi osanik ja juhatuse liige laenas võlgnikule täiendavaid vahendeid. Üürivõlgnevuse tõttu on üürile andja Balti Jaama Turg OÜ võlgniku põhivara (kaupluse mööbel, koristusvahendid jne) soetusmaksumuses 1302 eurot 27.10.2017.a kinni pidanud. Käesoleval ajal võlgnikul reaalset majandustegevust enam ei toimu. Kaubajäägid summas 5732,33 eurot andis võlgnik 10.11.2017.a üle juhatuse liikmele Seeda Randroo ́le võlgnevuse katteks. Võlgniku poolt 5.12.2017.a seisuga koostatud bilansi kohaselt on tal lühiajalisi kohustusi kokku 30 703 eurot, pikaajalised kohustused puudusid. Käibevara oli 1 euro ja põhivara kinnipeetud kaupluse inventari näol 1 009 eurot. Kahjum moodustab 32 193 eurot ja omakapital on 29 693 euroga miinuses. Võlgnevusest 19 044 eurot moodustab omanikulaen, võlad töövõtjatele moodustavad 4 326 eurot ja võlad tarnijatele (üürivõlg) 3 681 eurot. Pankade andmeil on võlgniku kontol Swedbank AS-s 0,44 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma. Kassas raha ei ole. Maanteeameti andmeil võlgnikule sõidukeid või väikelaevu ei kuulu. Võlgnik ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja seega sissetulekud puuduvad. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul reaalne vara puudub. Sissenõutavad debitoorsed nõuded puuduvad. Kohustusi on võlgnikul aga üle 30 000 euro. Võlgniku osanikud ei soovi täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks teha. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara tagasivõitmise võimaluseks on hagi esitamine juhatuse liikme Seeda Randroo vastu seoses talle võlgnevuse katteks kaubajääkide üleandmisega (rahalise kohustuse täitmisega) vähem kui 3 kuud võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamisest (PankrS § 110 ja 113). Likviidset vara, mida saaks ajutise halduri tasu ning kulude hüvitamiseks, samuti pankrotimenetluse kulude katteks kasutada, on käesoleval ajal pangakontodel oleva raha näol 0,44 eurot. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankrS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada.

Arvestades, et kohtusse hagi esitamine toob kaasa rea täiendavaid kulusid võrreldes tavalise pankrotimenetlusega (riigilõiv hagi esitamisel, vastaspoole õigusabikulude katteks kohtu poolt määratava summa kohtu deposiiti kandmine, pankrotimenetluse pikemaajalise kestvusega seotud täiendavad kulud, jne) teeb ajutine haldur ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 3 500 (kolm tuhat viissada) eurot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan ja ilmselt ebapiisav algkapital. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on pankrotistumise põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kooskõlas PankrS § 23 palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks, Mmärata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise palub ajutine haldur kooskõlas PankrS § 23 lg 6 määrata OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid (reg kood 10145857, pangakonto nr EE752200001120168326 Swedbangas). Kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 alusel halduri kulude hüvitise ja tasu 397 euro ulatuses välja mõista riigi vahenditest. Pankrotimenetluse lõppedes määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige Seeda Randroo (isikukood XXX), elukoht Tallinn. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks üle 30 000 euro, kuid reaalset käibevara 0,44 eurot pangakontol oleva raha näol. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.01.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3500 eurot hiljemalt 24.01.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Seeda Randroo (isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 41 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.