Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-8212 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AS SEB Pank kohtule esitatud hagiavalduses taotleb kostjalt O. R.lt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 2012036762 tulenev põhiosa võlgnevus 15 230,83 eurot, intressivõlgnevus 398,83 eurot ja viivisevõlgnevus 2959,66 eurot ja teenustasuvõlgnevus 36 eurot, kokku 18 625,32 eurot. Samuti hageja taotleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgse määraga laenulepingu nr 2012036762 põhiosa võlgnevuse summalt 15 230,83 eurot alates hagiavalduse esitamisest 25.05.2017 kuni põhiosanõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud (hageja poolt tasutud riigilõivu 750 eurot) palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt AS SEB Pank ja O. R. sõlmisid 21.12.2012 laenulepingu nr 2012036762, mille kasutamise otstarve oli käendukohustuse täitmine summas 19 240 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli lepingu kohaselt 28.11.2019. Laenulepingu punktide 2 ja 3 kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse laenulepingute järgsete maksetena igakuiselt. Kooskõlas laenulepingu punktiga 13.5 hageja on arvestanud ning nõuab laenusaajalt viiviste tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise määrast. Kostja ei täitnud tähtaegselt laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud teatega laenulepingu erakorraliselt üles 20.01.2015. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja võlgnevus laenulepingust nr 2012036762 hagiavalduse esitamise seisuga (24.05.2017) oli kokku 18 625,32 eurot, millest: - põhiosa võlgnevus on 15 230,83 eurot; - intressivõlgnevus on 398,83 eurot; - viivisevõlgnevus on 2959,66 eurot - teenustasuvõlgnevus 36 eurot. Hageja nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 20.01.2015, mil hageja ütles laenusaaja poolse lepingurikkumise tõttu laenulepingu erakorraliselt üles ning luges kõigi laenulepingust tulenevate nõuete tasumise tähtpäeva saabunuks. Vastavalt laenulepingu punktile 17.1.b kohustub laenusaaja mh teatama pangale viivitamatult kirjalikult oma elukoha- ja postiaadressi muudatustest. Kostja avaldas oma elukohaks xxxxxxxxxx xx, xxxxx xxxxx. Kostja ei ole hagejale muudatustest teavitanud, hagejal on alust eeldada, et laenusaaja elukoht ei ole muutunud. Hageja on teinud kõik endast oleneva andmete teadasaamiseks. Kostjalt nõutav teenustasu 36 eurot on hageja poolt Pärnu tööpiirkonna kohtutäiturile Rannar Liitmaale täiteasjas nr 175/2015/17 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 26.01.2015-02 alusel makstud tasu menetlusdokumendi (laenulepingu ülesütlemise teade) kostjale kättetoimetamise eest. Kostja teatas telefoni teel AS-i SEB Pank juristile Liivi Väärsile, et keeldub tähtväljastusteatega kirjasid vastu võtmast. Seetõttu hageja leiab, et kohtutäituri kaasamine ja lepingu erakorralise ülesütlemise teate kättetoimetamiseks täiendava kulutuse tegemine oli põhjendatud ning vajalik. Laenulepingu nr 2012036762 punkti 13.4.2. kohaselt hüvitab laenusaaja pangale viivitamatult laenusaaja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu pangal tekkinud kulutused ja kahjud pärast panga poolt vastava nõude esitamist.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistab tema vastu esitatud rahalisi nõudeid osaliselt.

2-17-8212 Kostja kinnitab, et tema on oma käenduskohustuse täitmiseks sõlminud 21.12.2012.a laenulepingu nr 2012036762 summale 19 240 eurot laenu tagastamise tähtajaga 28.11.2019. Laenu summat kostja enda valdusse ei saanud, vaid see väljastati ja debiteeriti hageja poolt samaaegselt põhivõlgniku R.A. xxxxxxxxxxx xx-l hageja ees oleva põhiosa võlgnevuse katteks. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele teenustasuvõlgnevuse osas summas 36 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et on nimetatud summa kohtutäiturile tasunud. Isegi kui hageja on kõnealuse kohtutäituri tasu maksnud, ei ole kostjal kohustust see hagejale hüvitada. Hageja viitab nõude alusena laenulepingu punktile 13.4.2. Hageja soov kasutada kohtutäituri abi kostjale laenulepingu ülesütlemise teate edastamiseks oli tarbetu ja ei olnud seotud kostja poolse lepingurikkumisega. Laenulepingu punkti 20.2. kohaselt piisanuks hageja teatamiskohustuse täitmiseks, kui ta oleks laenulepingu ülesütlemise teate saatnud e-posti teel või postiasutuse vahendusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-17-8212 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 367 kohaselt viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osalt. Alates hagiavalduse 25.05.2017 esitamisest on kohtuotsuse 24.01.2018 teatavakstegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 817,87 eurot (arvestatud 245 päeva eest põhivõlalt 15 230,83 eurot perioodil kehtinud viivisemääraga 8% aastas; vt www.viiviekalkulaator.ee).

2-17-8212 ülesütlemisteadet kostjale tähtsaadetisega, mistõttu kostja avaldatud keeldumine tähtkirjade vastuvõtmisest ei takistanud hagejal saata kostjale teateid tema elukoha aadressile lihtkirjaga ja neid lepingus ettenähtud korras 3 päeva möödumisel kättesaaduks lugeda. Dokumentide kostjale edastamiseks kohtutäituri kaasamine ei olnud vajalik ning selleks tehtud põhjendamatut kulu ei pea kostja hagejale hüvitama. Kohus jätab hageja nõude kohtutäituri tasu 36 euro hüvitamise osas rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.