Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
24.jaanuar 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu AS SEB Pank hagi O. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 843,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Maire Saare (e-post [email protected]) Kostja: O. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx, xxxxx xxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Oberg
Kohtuistung
06.12.2017, osalesid M. Saare ja adv Oberg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista O. R.lt AS-i SEB Pank kasuks 19 407,19 eurot (sh 15 230,83 eurot põhivõlg, 398,83 eurot intressivõlg ja 3777,53 eurot 24.01.2018 seisuga põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista O. R.lt AS-i SEB Pank kasuks viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses iga päeva eest alates 25.01.2018 kuni põhivõla (kohtuotsuse tegemise seisuga 15 230,83 eurot) täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata AS-i SEB Pank hagi O. R. vastu kohtutäituri tasu 36 euro väljamõistmise osas.
6.Määrata AS-i SEB Pank menetluskulude suuruseks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot ja mõista see O. R.lt AS-i SEB Pank kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
2-17-8212 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
AS SEB Pank kohtule esitatud hagiavalduses taotleb kostjalt O. R.lt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 2012036762 tulenev põhiosa võlgnevus 15 230,83 eurot, intressivõlgnevus 398,83 eurot ja viivisevõlgnevus 2959,66 eurot ja teenustasuvõlgnevus 36 eurot, kokku 18 625,32 eurot. Samuti hageja taotleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgse määraga laenulepingu nr 2012036762 põhiosa võlgnevuse summalt 15 230,83 eurot alates hagiavalduse esitamisest 25.05.2017 kuni põhiosanõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud (hageja poolt tasutud riigilõivu 750 eurot) palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt AS SEB Pank ja O. R. sõlmisid 21.12.2012 laenulepingu nr 2012036762, mille kasutamise otstarve oli käendukohustuse täitmine summas 19 240 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli lepingu kohaselt 28.11.2019. Laenulepingu punktide 2 ja 3 kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse laenulepingute järgsete maksetena igakuiselt. Kooskõlas laenulepingu punktiga 13.5 hageja on arvestanud ning nõuab laenusaajalt viiviste tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise määrast. Kostja ei täitnud tähtaegselt laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud teatega laenulepingu erakorraliselt üles 20.01.2015. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja võlgnevus laenulepingust nr 2012036762 hagiavalduse esitamise seisuga (24.05.2017) oli kokku 18 625,32 eurot, millest: - põhiosa võlgnevus on 15 230,83 eurot; - intressivõlgnevus on 398,83 eurot; - viivisevõlgnevus on 2959,66 eurot - teenustasuvõlgnevus 36 eurot. Hageja nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 20.01.2015, mil hageja ütles laenusaaja poolse lepingurikkumise tõttu laenulepingu erakorraliselt üles ning luges kõigi laenulepingust tulenevate nõuete tasumise tähtpäeva saabunuks. Vastavalt laenulepingu punktile 17.1.b kohustub laenusaaja mh teatama pangale viivitamatult kirjalikult oma elukoha- ja postiaadressi muudatustest. Kostja avaldas oma elukohaks xxxxxxxxxx xx, xxxxx xxxxx. Kostja ei ole hagejale muudatustest teavitanud, hagejal on alust eeldada, et laenusaaja elukoht ei ole muutunud. Hageja on teinud kõik endast oleneva andmete teadasaamiseks. Kostjalt nõutav teenustasu 36 eurot on hageja poolt Pärnu tööpiirkonna kohtutäiturile Rannar Liitmaale täiteasjas nr 175/2015/17 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 26.01.2015-02 alusel makstud tasu menetlusdokumendi (laenulepingu ülesütlemise teade) kostjale kättetoimetamise eest. Kostja teatas telefoni teel AS-i SEB Pank juristile Liivi Väärsile, et keeldub tähtväljastusteatega kirjasid vastu võtmast. Seetõttu hageja leiab, et kohtutäituri kaasamine ja lepingu erakorralise ülesütlemise teate kättetoimetamiseks täiendava kulutuse tegemine oli põhjendatud ning vajalik. Laenulepingu nr 2012036762 punkti 13.4.2. kohaselt hüvitab laenusaaja pangale viivitamatult laenusaaja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu pangal tekkinud kulutused ja kahjud pärast panga poolt vastava nõude esitamist.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistab tema vastu esitatud rahalisi nõudeid osaliselt.
2-17-8212 Kostja kinnitab, et tema on oma käenduskohustuse täitmiseks sõlminud 21.12.2012.a laenulepingu nr 2012036762 summale 19 240 eurot laenu tagastamise tähtajaga 28.11.2019. Laenu summat kostja enda valdusse ei saanud, vaid see väljastati ja debiteeriti hageja poolt samaaegselt põhivõlgniku R.A. xxxxxxxxxxx xx-l hageja ees oleva põhiosa võlgnevuse katteks. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele teenustasuvõlgnevuse osas summas 36 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et on nimetatud summa kohtutäiturile tasunud. Isegi kui hageja on kõnealuse kohtutäituri tasu maksnud, ei ole kostjal kohustust see hagejale hüvitada. Hageja viitab nõude alusena laenulepingu punktile 13.4.2. Hageja soov kasutada kohtutäituri abi kostjale laenulepingu ülesütlemise teate edastamiseks oli tarbetu ja ei olnud seotud kostja poolse lepingurikkumisega. Laenulepingu punkti 20.2. kohaselt piisanuks hageja teatamiskohustuse täitmiseks, kui ta oleks laenulepingu ülesütlemise teate saatnud e-posti teel või postiasutuse vahendusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid kostja käenduskohustuse täitmiseks 21.12.2012 laenulepingu nr 2012036762 summas 19 240 eurot, tasumise tähtajaga 28.11.2019. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seega võivad võlgnik ja võlausaldaja ka käenduslepingust tuleneva rahalise kohustuse kohta sõlmida laenulepingu. VÕS § 396 lg-st 1 tulenevalt on laenusaaja laenulepingust tulenevaks põhikohustuseks laenuna saadud rahasumma tagasi maksta. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta ka intressi. Pooled on laenulepingus kokku leppinud fikseeritud intressimäära 3% aastas.
3.Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja ütles 25.01.2015 laenulepingu erakorraliselt üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustute täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hagejal on eeltoodu alusel õigus nõuda kostjalt kogu tasumata laenusumma tagastamist, samuti enne laenulepingu ülesütlemist tekkinud intressi ja viivise võlgnevust.
4.Kostja tunnistab laenulepingust tulenevat põhiosa võlgnevust 15 230,83 eurot, intressivõlgnevus 398,83 eurot ja viivisevõlgnevust 2959,66 eurot. Hageja nõude suurus kostja poolt tunnustatud osas on tõendatud ka hagiavaldusele lisatud laenumaksete aruandega (toimikus lk 14 -15), intressiarvestusega (lk 16 – 18) ja viivisearvestusega (lk 19). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist.
5.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda ka viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist nn seadusjärgses määras, milleks VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla sumana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
6.Hageja taotlebki viivise väljamõistmist kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud osas summaliselt (2959,66 eurot, sh enne lepingu ülesütlemist perioodil 28.03.2014 – 19.01.2015 arvestatud viivise summa 50,54 eurot) ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg
2-17-8212 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 367 kohaselt viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osalt. Alates hagiavalduse 25.05.2017 esitamisest on kohtuotsuse 24.01.2018 teatavakstegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 817,87 eurot (arvestatud 245 päeva eest põhivõlalt 15 230,83 eurot perioodil kehtinud viivisemääraga 8% aastas; vt www.viiviekalkulaator.ee).
7.Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 15 230,83 eurot, intressivõla 398,83 eurot, viivise 3777,53 eurot ja alates 25.01.2018 viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Kostja vaidleb vastu kohtutäituritasu 36 eurot hüvitamise nõudele. Hageja on täpsustanud, et tegemist on laenulepingu ülesütlemise teate kostjale kättetoimetamise eest makstud tasuga. Kostja esindaja väide kohtuistungil, et kostja ei ole ülesütlemise teadet kätte saanud, on paljasõnaline ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja kirjalikus vastuses tunnistab võlgnevust, seda kinnitas ka kostja esindaja kohtuistungil. Samuti on väide ülesütlemisteate mittekättesaamise kohta vastuolus kostja esindaja selgitustega selle kohta, et 2015.a mais kostja pidas hagejaga võla tasumise osas kompromissläbirääkimisi – seega kostja hiljemalt 2015. mais teadis, et leping on üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud.
9.Nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et on kohtutäiturile tasu maksnud. Kohtule esitatud kohtutäituri Rannar Liitmaa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus 26.01.2015-02 täiteasjas 175/2015/17 (lk 31) tõendab, et AS-il SEB Pank on kohtutäiturile tasu maksmise kohustus. Kohtutäituri koostatud menetlusdokumentide kättetoimetamise aruanna (lk 32) tõendab, et kohtutäitur on teinud toimingu, mille eest tasu nõuab. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud hagejal dokumentide kostjale kättetoimetamise kulu tekkimine. Lepingu erakorraline ülesütlemine ja sellekohase teate kostjale kättetoimetamise vajadus on otseselt seotud kostja poolt laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Seega on kohtutäituri tasu näol tegemist laenulepingu punktis 13.4.2 sätestatud kulutusega, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama.
10.Kohus leiab aga, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kohtutäituri tasu hüvitamist. Viimasel istungil kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning kompromissile mittejõudmise korral tuli hagejal täiendavalt esitada tõendid selle kohta, et hagejal ei ole õnnestunud kostjale dokumente edastada muul viisil kui kohtutäituri kaudu. Hageja tõendeid ei esitanud, teatades üksnes e-kirjas, et kohtutäituri abi kasutati seetõttu, et kostja olevatat hageja töötajale Liisi Väärsile teatanud, et keeldub tähtväljastusteatega kirjasid vastu võtmast. Tuleb nõustuda kostja lepingulise esindaja seisukohaga, et hagejal puudus vajadus kostjale dokumentide edastamiseks kaasata kohtutäiturit. Pooltevaheliste teadete edastamist reguleerib laenulepingu punkt 20, mille alapunkti 20.1. kohaselt peavad lepingu täitmisega seotud poolte teated olema kirjalikus vormis või esitatud internetipanga kaudu. Informatsioonilise sisuga teateid, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi, võib edastada ka fakti või skirjana. Laenulepingu punkti 20.2. järgi loetakse teade teate adressaadiks oleva poole poolt kätte saaduks, kui teade on internetipanga kaudu või e-posti aadressile saadetud või allkirja vastu üle antud või edastatud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana teise poole lepingus nimetatud või muul tema poolt teatatud aadressil ja teate ärasaatmisest või postitamisest on möödunud kolm päeva. Kuna laenulepingu ülesütlemisel on kostja jaoks õiguslikud tagajärjed, ei saanud hageja kostjale ülesütlemisteadet edastada e-kirja ega faksi teel. Hagejal oli aga lepingu järgi võimalus edastada ülesütlemisteade kostjale internetipanga kaudu või postiteenuse osutaja vahendusel, viimasel juhul ka lihtkirjana, lugedes teate kostja poolt kättesaaduks kolme päeva möödumisel. Hageja ei ole tõendanud, et on kostjale saatnud ülesütlemisteate posti teel või internetipanka ega põhjendanud, et neid teateid ei saanud mingil põhjusel lugeda piisavaks. Kostja elukohaks on nii hagiavalduse kui kostja enda vastuse kohaselt jätkuvalt laenulepingusse märgitud aadress xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xx. Kohtutäituri aruandest nähtuvalt on ka kohtutäitur jätnud kostja jaoks teate sellel aadressil asuvasse postkasti. Hagejal ei olnud lepingust tulenevalt kohustust saata
2-17-8212 ülesütlemisteadet kostjale tähtsaadetisega, mistõttu kostja avaldatud keeldumine tähtkirjade vastuvõtmisest ei takistanud hagejal saata kostjale teateid tema elukoha aadressile lihtkirjaga ja neid lepingus ettenähtud korras 3 päeva möödumisel kättesaaduks lugeda. Dokumentide kostjale edastamiseks kohtutäituri kaasamine ei olnud vajalik ning selleks tehtud põhjendamatut kulu ei pea kostja hagejale hüvitama. Kohus jätab hageja nõude kohtutäituri tasu 36 euro hüvitamise osas rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Selles asjas on hageja menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kohus jättis hageja 18 625,32 euro ja lisanduva viivise nõudest rahuldamata üksnes 36 eurot (ehk nõudest jäi rahuldamata vähem kui 0,2%). Ka rahuldatud suuruses nõude esitamisel oleks hagejal tulnud maksta riigilõivu 750 eurot. Seetõttu kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 750 eurot.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.