Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2018.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-118726
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1039,92 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),
esindajad
lepinguline esindaja Gerda Kabrits Kostja XXX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
kindlaks
Osaühingu
Aktiva
Finants
maakohtus
hüvitatavate
menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 246,93 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.01.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Kostja märgib, et on hagejale teinud makseid, mida ei ole arvestatud. Kostja on esitanud kaks maksekorraldust: 17.01.2013 maksekorraldus nr 92, mis tõendab 51,22 euro tasumist Elisa Eesti AS-ile ja 15.08.2016 maksekorraldus nr 94, mis tõendab 20 euro tasumist Julianus Inkasso OÜ-le (tl 66-67). Hageja selgitas, et Elisa Eesti AS-i võlgnevus tekkis perioodil 01.12.201301.03.2014 ning maksekorraldus nr 92 summas 51,22 eurot tõendab tasumist pea aasta enne võlgnevuse tekkimist. Hageja leiab, et nimetatud summa ei ole tasutud käesoleva nõude katteks. Maksekorraldus nr 92, mis tõendab 20 euro tasumist, on hageja arvestanud viivisenõude katteks (tl 72-72 pöördel). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja poolt 17.01.2013 tehtud makse 51,22 eurot ei ole tehtud käesoleva nõude täitmiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et maksekorralduse nr 92 selgitusse on märgitud „2005975461“, millega kostja on ilmselt viidanud tasutava arve numbrile. Viidatud arve ei kuulu aga käesoleva asja juurde. Kohus on seisukohal, et kostja poolt 15.08.2016 tehtud makse summas 20 eurot oli hagejal õigus arvestada viivisenõude katteks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-11, p 11). Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena (732,76 –127,82) 604,94 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.