1.Rahuldada Swedbank AS-i hagi Naturline OÜ, XXXX ja XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Naturline OÜ-lt, XXXXlt ja XXXXlt solidaarselt võlgnevus 8434,88 eurot Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud solidaarselt Naturline OÜ, XXXX ja XXXX kanda.
4.Välja mõista Naturline OÜ-lt, XXXXlt ja XXXX lt solidaarselt menetluskulud 500 eurot ja viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni Swedbank AS-i kasuks.
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Swedbank AS ja Naturline OÜ, keda esindas äriühingu seaduslik esindaja XXXX, sõlmisid 28.08.2015 laenulepingu nr XXXX. Laenulepingu järgi andis hageja kostjale I laenu summas 10 000 eurot. Laenusaaja kohustus laenusumma koos intressiga tagasi maksma igakuiste maksetena 28. kuupäeval. Intressimääraks leppisid pooled kokku laenulepingu punkti 2.8 kohaselt kokku 10% aastas. Intressi arvestamisel lähtus hageja laenulepingu punkti 7.1 kohaselt tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenusaaja kohustus tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingujärgse intressimäära alusel.
2.Laenulepingu punkti 10.1 kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast alates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel. Viivisemääraks oli laenulepingu punkti 2.14 kohaselt 0,150% päevas. Laenulepingu punkti 10.1 kohaselt lõpeb viivise arvestamine tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval.
3.Laenulepingu punkti 2.5 kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 28.08.2016. Laenusaaja ei täitnud enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes alates 28.01.2016 põhiosa maksed nõuetekohaselt tasumata. Lepingusse toimusid ebapiisavad tasumised 29.02.2016 487,58 eurot, 07.03.2016 240,16 eurot, 28.03.2016 100,00 eurot ja 01.06.2016 158,82 eurot, mis ei katnud sissenõutavaks muutunud kohustusi.
4.Kostja I jäi võlgnevusse ka intressimaksetega alates 28.06.2016, pärast kõnealust kuupäeva ei ole ühtegi laekumist toimunud. Kuna kostja I ei täitnud enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, arvestas hageja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist 0,150% tasumata summalt päevas.
5.Hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingust nr XXXX tulenev nõue kostja I vastu summas 8434,88 eurot, mis moodustub põhiosa võlgnevusest summas 5621,25 eurot, intressimaksete võlgnevusest summas 145,28 eurot ja viivisest summas 2667,55 eurot.
6.Kooskõlas laenulepingu punktiga 2.15 sõlmisid hageja ja kostja II 28.08.2015 käenduslepingu nr XXXX ning hageja ja kostja III 28.08.2015 käenduslepingu nr XXXX. Mõlemad käenduslepingud on identse sisuga ning käenduslepingute punkti 1 kohaselt vastutavad käendajad laenulepingust nr XXXX tulenevate Naturline OÜ kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga.
7.Kostja II ja kostja III vastutuse rahaline maksimaalne summa on käenduslepingute punkti 1 kohaselt 10 000 eurot. Mõlema käenduslepingu punkti 4 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks laenulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Mõlema käenduslepingu kehtivusajaks käenduslepingute punkti 10 kohaselt on määratud laenulepingust tulenevate nõuete täieliku täitmise aeg. Kostjad ei ole hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud nõuet tasunud, vaatamata hageja meeldetuletustele.
8.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt laenulepingust nr XXXX tulenevast nõudest Swedbank AS kasuks välja 8434,88 eurot, mis moodustub põhiosa võlgnevusest summas 5621,25 eurot, intressimaksete võlgnevusest summas 145,28 eurot ja viivisest summas 2667,55 eurot. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt
hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate I ja II vastuväited
9.Kostjad I ja II sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostja III vastuväited
10.Kostja III hagi ei tunnista, kuna kostja III hinnangul ei ole hageja midagi teinud, et nõuda võlgnevust sisse põhivõlgnikult. Kostja III on seisukohal, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlgnevust ei ole võimalik põhivõlgnikult sisse nõuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja III vastuse, menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Hageja ning kostja I sõlmisid 28.08.2015 laenulepingu nr XXXX, millega hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot (tlk 6-10). Kostjat I esindas laenulepingu sõlmisel kostja III. Laenulepingu punkti 2.5 kohaselt kohustust kostja I laenu hagejale tagastama 28.08.2016. Lisaks sõlmis hageja 28.08.2015 laenulepingu nr XXXX käendamiseks kostjaga II käenduslepingu nr XXXX (tlk 14-15) ning kostjaga III käenduslepingu nr XXXX (tlk 1617). Käenduslepingute punkti 1 kohaselt vastutavad mõlemad käendajad laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste täitmise eest kostjaga I solidaarselt summas kuni 10 000 eurot.
13.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 5621,25 eurot, intressivõlgnevus 145,28 eurot ning viivised 2667,55 eurot, kuna kostja I ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjad I ja II hageja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja III vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostjalt III kui käendajalt oleks hagejal alus nõuda võlgnevuse tasumist üksnes juhul, kui võlgnevuse sissenõudmine kostjalt I kui põhivõlgnikult ebaõnnestub.
14.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
15.Hageja ja kostja I sõlmitud laenulepingut kostja I tähtaegselt täitnud ei ole, kuna nähtuvalt laenulepingu nr XXXX aruande väljavõttest on kostjal I laenulepinguga seoses 28.08.2016 seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 5621,25 eurot (tlk 11). Kostjad ei ole kostja I poolt põhivõlgnevuse tasumata jätmist ega võlgnevuse suurust vaidlustanud. Seega on kostja I jätnud talle VÕS § 76 lg-st 1, §-st 82 tulenevad kohustused täitmata.
16.Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja I VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjalt I välja mõista põhivõlgnevus summas 5621,25 eurot.
17.Hageja nõuab ka intressi summas 145,28 eurot väljamõistmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei
ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on hageja ja kostja I laenulepingu punktis 2.8 kokku leppinud, et kostjal I on kohustus tasuda intressi määraga 10% aastas. Hageja on intressi suuruse kujunemist tõendanud laenumaksete aruande väljavõttega (tlk 12), millest nähtuvalt on kostja I intressivõlgnevus 145,28 eurot. Kostjad ei ole intressivõlgnevuse suurust ega kujunemist vaidlustanud. Seega on hagejal õigus kostjalt I VÕS § 94 lg 1 ja laenulepingu punkti 2.8 alusel nõuda intressi tasumist summas 145,28 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt I sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 2667,55. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on hageja ja kostja I lepingu punktis 2.14 kokku leppinud viivise tasumise kohustuse määraga 0,150% päevas (tlk 6). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Hageja on tõendanud viivise summa kujunemist laenumaksete aruande väljavõttega (tlk 13). Kostjad ei ole viivisevõlgnevuse suurust ega kujunemist vaidlustanud. Võttes arvesse, et tuvastamist on leidnud, et kostja I on rikkunud võlgnevuse tagastamise kohustust, tuleb kostjalt I VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 10.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2667,55 eurot.
19.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista kokku 8434,88 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 5621,25 eurot, intressidest 145,28 eurot ja 10.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest 2667,55 eurot.
20.Hageja nõuab nimetatud võlgnevuse solidaarselt tasumist ka kostjatelt II ja III, kuna kostjad II ja III olid laenulepingu nr XXXX käendajad. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse täitmise eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
21.Hageja on tõendanud, et kostja II võttis käenduslepinguga nr XXXX (tlk 14-15) kohustuse vastutada laenulepingust nr XXXX tuleneva kohustuse täitmise eest kostjaga I solidaarselt ning kostja III võttis käenduslepinguga nr XXXX (tlk 15-16) kohustuse vastutada laenulepingust nr XXXX tuleneva kohustuse täitmise eest kostjaga I solidaarselt. Seega tuleb laenulepingust nr XXXX tulenev võlgnevus summas 8434,88 eurot mõista kostjatelt I, II ja III välja solidaarselt hageja kasuks.
22.Seoses kostja III vastuväitega, et kostjatelt II ja III on põhjendatud võlgnevus välja mõista üksnes juhul, kui põhivõlgnikult võla sissenõudmine ebaõnnestub, märgib kohus järgmist. Nähtuvalt hageja ja kostja III vahel sõlmitud käenduslepingu punktist 1 on kostja III kinnitanud, et vastutab kohustuse täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. See tähendab, et VÕS § 145 lg 1 alusel vastutab kostja III kohustuse täitmise eest sõltumata sellest, kas hageja on eelnevalt pöördunud võlgnevuse tasumise nõudega põhivõlgniku poole ning põhivõlgniku suhtes on nõude rahuldamine osutunud võimatuks. Seega on hageja õigustatud võlgnevust sisse nõudma kostjatelt II ja III sõltumata kostja I võimekusest võlgnevus tasuda.
23.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus 8434,88 eurot.
24.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 8434,88 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. VÕS § 165 lg-st 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostjate kahjuks, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
26.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.Hageja palub kostjatelt menetluskuluna välja mõista riigilõivu. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Hageja on tõendanud menetluses riigilõivuna 500 euro tasumist (tlk 20, 26). Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot. Samuti tuleb hageja taotlusel kostjatelt TsMS § 177 lg 4 alusel solidaarselt välja mõista viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.