Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-19351

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 19. septembril 2016 kompromissileping/võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe nr 24213077. Hageja omas võlgniku vastu nõuet, mille alusel kostja võlgnes hagejale põhiosanõudest 8 419,62 eurot ja viivitusintressi nõudest 299,95 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe, millega hageja loobus osaliselt nõuetest summas 420,99 eurot kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega alates 10. oktoobrist 2016. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. 2(5)

2-17-19351 Kostja rikkus kompromissikokkulepet ning ei tasunud maksegraafikus näidatud summasid - seega jäi kostjal tasumata kompromissisumma jääk 8298,58 eurot. Kuna kostja maksegraafikut ei järginud, siis luges hageja kogu kompromissisumma jäägi sissenõutavaks muutunuks alates 10. novembri 2016 osamaksest p. 3.3 alusel. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,060% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 8298,58 eurot, viivised 2056,39 eurot ja tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised 0,06% tasumata põhisumma 8298,58 euro jäägilt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast s.t alates 30. detsembrist 2017.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud (t.l.-23). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 717 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled või muu võlasuhte osalised anda nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tuleneva vaidluse vahekohtu lahendada. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus tuvastas, et kompromissilepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkulepe punkti 4 kohaselt on võlausaldajal (hagejal) lepingust tulenevate rahaliste nõuete sissenõudmiseks õigus pöörduda vastavasisulise hagiga alaliselt tegutseva vahekohtu Elektroonilise Vahekohtu poole. Kompromissilepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkulepe punkti 1 kohaselt omab võlausaldaja (hageja) kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Swedbank Aktsiaseltsilt. Nõue tuleneb väikelaenust nr 14-006995-VL. (t.l.-6). Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Seega sõlmis tarbija (kostja) käesolevas asjas majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud laenuandjaga (esialgse võlausaldaja) laenulepingu ja nõustus vahekohtu kokkuleppega, millega on hageja jätnud laenu tagasimaksmise kohustuse rikkumise korral endale võimaluse pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu asemel vahekohtu poole. TsMS § 718 lg 1 p 3 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Kohus tuvastas, et menetlusosalised on sõlminud vahekohtu kokkuleppe, kuid vahekohtu kokkuleppe ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Kohus leiab, et vahekohtu kokkulepe on tühine ning leiab, et hagi kuulub läbivaatamisele maakohtus.

3(5)

2-17-19351 TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 578 lg 1 ja 2, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8 298,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 056,39 eurot, kokku 10 354,97 eurot ning viivised 0,06% päevas põhinõudelt (s.o 8 298,58 eurot) alates 30 detsembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 650 eurot ja õigusabikulude summas 250 eurot, kokku 900 eurot väljamõistmiseks. Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 650 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 12 172,36 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 12 500 eurot tasuda riigilõivu summas 600 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 1 võib hageja esitada kohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 250 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamise eest kokku 2,5 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 2 lehekülge ning mis on masshagi avaldus. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele 2 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja tunnitasuks 100 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 200 eurot (100 x 2). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 800 eurot (600+200). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4(5)

2-17-19351 Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.