Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-17511 tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 2(6)

2-17-17511 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlausaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse S M pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 22. novembri 2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ning määras deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud 1 500 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Viru Maakohus 12. detsembri 2017 määrusega nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villersi, kes esitas 10. jaanuaril 2017 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt hindab ajutine haldur võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 160,16 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 273 865,33 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, täituritasude, vms. arvelt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algust, siis on maksejõuetuse tekke ajaks juuni 2012 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Arvestades, et võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust palub ajutine haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Alternatiivselt, juhul, kui võlgnik esitab kohustustest vabastamise avalduse või võlausaldaja(d) tasu(vad)b pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti täiendavalt 1 000 eurot, siis palub ajutine haldur kuulutada välja võlgniku pankrot; määrata võlgniku pankrotihalduriks Hillar Villers ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUISTUNG

Viru Maakohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 12. jaanuaril 2018 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Ajutise halduri seisukoha järgi on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutine ja pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnikul vastuväiteid ei ole. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid võlgnikul ja võlausaldajal ka ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada.

3(6)

2-17-17511 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid vähemalt ca 273 700 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 171 lg 1-1- alusel, kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlausaldaja on tasunud deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ning võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Hillar Villers. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 19. jaanuaril 2018 kell 16:00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 13. veebruaril 2018 kell 16:00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning 4(6)

2-17-17511 võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 8 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 95 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side, päringute- ja autokulud ) suuruseks märgib ajutine haldur 40 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 760 eurot (8*95) ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 5(6)

2-17-17511 Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 1 500 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 760 eurot, millele lisandub käibemaks 152 eurot ja kulutused summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 960 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 1 500 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.