Rahuldada osaliselt hageja Vändra valla Vändra Vallavalitsuse kaudu esitatud hagi.
2.Välja mõista kostjalt K.K.lt (K.) hageja Vändra valla (Vändra Vallavalitsuse kaudu) kasuks võlgnevus summas 782,40 (seitsesada kaheksakümmend kaks eurot ja 40 senti).
3.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Kantud menetluskuludest jätta 89 % hageja Vändra valla menetluskuludest kostja K.K. kanda ja 11 % kostja K.K. menetluskuludest hageja Vändra valla kanda.
2.Välja mõista kostjalt K.K.lt (K.) hageja Vändra valla (Vändra Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja menetluskulud kokku summas 155,75 € (üheksasada viiskümmend viis eurot ja 75 senti), s.o tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord
2-17-12942
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja Vändra vald Vändra Vallavalitsuse kaudu on 16.05.2017.a. esitanud hagi, mille järgi hageja palub kohtul kostjalt K.K.lt (K.) välja mõista võlg 870,48 eurot ja hageja poolt tasutud riigilõiv summas 175 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt toimetas OÜ Laaneoja 06.09.2016. a Vändra Vallavalitsuse tellimusel Pärnumaalt Vändra vallast Kadjaste – Suurejõe tee 3. kilomeetrilt Tori valda Laane tallidesse 3 kostjale kuuluvat hobust. Nimetatud tallide pidajaks on OÜ Laaneoja, kellega hagejal on sõlmitud teenuse osutamise leping (lisa 2). Loomad toimetati ära loomatauditõrje seaduse § 12 lg 3 alusel, kuna olid loomapidaja juurest lahti pääsenud ja loomapidaja ise ei nõustunud loomi nende pidamise kohta toimetama. OÜ Laaneoja esitas Vändra Vallavalitsusele teenuse osutamise eest arve summas 870,48 eurot. 10. septembril 2016. a anti hobused üle nende omanikule K.K.le, mille kohta koostati üleandmise akt, milles kostja kinnitas hobuste omandit ning seda, et on kohustatud kandma loomade püüdmise ja pidamisega seotud kulud. 31.10.2016. a esitas hageja kostjale arve nr 1294 loomade püüdmisega seoses hageja poolt kantud kulude hüvitamiseks summas 870,48 eurot. Arve edastati kostjale posti teel 04.11.2016.a ning arve tasumise tähtaeg oli 30.11.2016. a.
1.3.Hageja on 03.11.2017.a. ja 11.12.2017.a. enda seisukohti täiendanud. Hageja ei ole nõustunud kostja vastuväitega, et arvet ei ole kostjale kättetoimetatud. Hagiavalduse lisaks nr 5 olnud arve saadeti kostjale postiga 04.11.2016. a. Kuna kinnipüütud hulkuvaid hobuseid ei olnud võimalik identifitseerida, siis tellis hageja Milosten OÜ-lt kostja hobustele mikrokiibi paigaldamise teenuse ja maksis selle eest koos lisateenustega kokku 88,08 eurot. Milosten OÜ poolt hagejale esitatud arve on nimetatud ka hageja poolt kostjale 04.11.2016 saadetud arves. Esitame kostja palvel kohtule ka hagejale Milosten OÜ poolt 08.09.2016 esitatud arve. Kostja hobustele paigaldas mikrokiibi (transpondri) OÜ Milosten veterinaararst M.T.. Kuna hobuse identifitseerimine on kohustuslik, siis olid selleks tehtud kulutused vajalikud ja need tuleb kostjalt sisse nõuda. OÜ Laaneoja tallidesse toimetatud hobustest anti viivitamatult teada veterinaararstile, kes vaatas hobused üle ja tegi esmased vajalikud toimingud. Seetõttu on kostja väited loomade hingamisraskustest asjakohatud. Kostja on kinnitanud oma hobuste seisundi sobivust ja pretensioonide puudumist kohtule hagiavalduse lisana nr 4 esitatud hobuste üleandmise aktis. Kostja kolme hobust hoiti OÜ Laaneoja tallides 06.-10.09.2016. a. Selline hoidmise aeg oli tingitud mitmest asjaolust. Kuna hobuste omaniku tuvastamiseks ja hobustele mikrokiibi (transpondri) paigaldamiseks oli vajalik veterinaararsti kaasamine, siis OÜ Milosten veterinaararst sai tulla hobuseid üle vaatama 07.09.2016. a. Kuna kostjal endal hobuste veoks vahendid puudusid ja kuna OÜ Laaneoja osutab hobuste transpordi teenust, mistõttu on veovahendid enamasti hõivatud, siis leidus hobuste veoks sobiv aeg alles 10.09.2016. Kuna hobused ei olnud kiibistatud, siis võttis ka hobuste omaniku tuvastamine aega, kuna oli vaja koostada hobuste kirjeldused ja need saata Eesti
2-17-12942
Hobusekasvatajate Seltsile, kes siis oma andmekogudes olevate hobuste kirjelduste abil aitas tuvastada hobuste omaniku. 06.09.2017 kinnipüütud kostjale kuuluvad kolm hobust toimetati OÜ Laaneoja hobusetallidesse, kus kõigile hobustele manustati ussirohtu. Hobuste siseparasiitide tõrje on õige hobusepidamise üks alustalasid. OÜ Laaneoja tallides teostatakse alati parasiitide leviku takistamiseks tundmatutest pidamistingimustest saabunud hobustele ussitõrje. Kuna hobused viibivad samades koplites, siis on hobusepidaja huvides, et ükski hobune ei saaks saastatud parasiitidega. Ussirohu manustamine on tavapärane ja ennetav tegevus.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja K.K. esitas 01.06.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Kostja on aga seisukohal, et juhtumi kirjeldamises on esitatud valeandmeid. G.G.i väidete kohaselt olid hobused põllul - mitte ei takistanud liiklust. Kostja ei ole öelnud, et ta ei nõustu loomi nende pidamise kohta viima. See tee on kohaliku tähtsusega kruusakattega tee, kus heal juhul on liiklussageduseks päeval üks auto tunnis, mitte palgiveokite trass. Samuti ei ole Vändra Vallavalisuse poolt kostjale arvet esitatud. Hobustega toimetati kostja teadmata, sest tema eest varjati hobuste asukohta. Hobustele tehti toiminguid , mis ei olnud vajalikud ja mida ei oleks tohtinud ilma omaniku loata teha. Järgmisel hommikul oli üks minu hobustest Laane tallides hingamisraskustes haige.
2.2.11.12.2017.a. on kostja seisukohti täiendanud. Kostja leiab, et kõik kolm looma olid nõuetekohaselt identifitseeritud ja neid oleks saanud igal juhul kohapeal tuvastada, kellele nad kuuluvad. Selleks ei olnud mingit vajadust neid 40 km kaugusele transportida ja viis päeva neid seal hoida. Samuti oli võimalus neid ju koju 1,5 km kaugusele tagasi saata. Erel ja Niinal olid tuvastamiseks passid ja Angusel lisaks passile veel kiip. Mingit põhjust ega nõuet ei olnud Ere ja Niina kiipimiseks ja Angusele veel teise kiibi paigaldamiseks. Kulutused kiipimisele ja topelt kiipimisele ning ussirohule on põhjendamatud.
MENETLUSE KÄIK
3.Vändra vald esitas 31.08.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse ja 04.09.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 27.11.2017.a. toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 11.12.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 18.11.2017.a. 22.12.2107.a. määras kohus asjas kirjaliku menetluse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja Vändra vald Vändra Vallavalitsuse kaudu kostjalt K.K.lt (K.) 870,48 euro hüvitamist. 06.09.2016. a toimetas OÜ Laaneoja Vändra Vallavalitsuse tellimusel Pärnumaalt Vändra vallast Kadjaste – Suurejõe tee 3. kilomeetrilt Tori valda Laane tallidesse kolm kostjale kuuluvat hobust. Loomade püüdmisega seoses hageja poolt kantud kulude hüvitamiseks summas 870,48 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 alusel Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib mh tekkida käsundita asjaajamisest ja muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3 p 4, 6).
2-17-12942
Loomatauditõrje seaduse (LTTS) § 12 lg 3 alusel korraldab kohalik omavalitsus omanikuta koduloomade püüdmist, pidamist ja hukkamist vastavalt loomakaitseseadusele. Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja. Kui loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma kinnipüüdmise korraldas kohalik omavalitsus, kannab kodulooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud loomaomanik. Vaidlust ei ole selles, et 06.09.2016.a. olid kostja K.K. kolm hobust Vändra valla avalikult kasutataval Kadjaste-Suurjõe 3. kilomeetril ja kolmandale isikule kuuluval kinnistul. Kostja K.K. on kohtule kinnitanud, et G.G. helistas talle 06.09.2016.a. ja teatas, et loomad on kostja juurest lahti pääsenud. Nimetatud asjaolu nähtub ka Vändra Vallavalitsuse lepingupartneri G.G.i kirjalikest selgitustest, mille kohaselt andis postiljon E.T. temale 06.09.2016.a. hommikul teada, et loomad on sõiduteel. Eeldades, et need hobused võivad kuuluda kostjale helistas G. Guljajev kostjale K. Kännule, kes teadis loomade tallist kadumisest, kuid andis telefoni teel teada, et enne õhtut ei saa ta loomi ajama tulla. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja hobused olid lahti pääsenud ja kohalikul omavalitsusel oli LTTS § 12 lg 3 tulenev kohustus korraldada kostja hulkuvate loomade kinnipüüdmine. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Laaneoja on Vändra Vallavalitsuse tellimusel korraldanud loomade püüdmise Kadjastes, transpordi Laane talli ja hobuste pidamise 06.09.2016.-10.09.2016.a. Teenust osutati LTTS § 12 lg 3 alusel kohaliku omavalitsuse (Vändra valla) ja OÜ Laaneoja vahel 07.09.2016.a. sõlmitud teenuse osutamise lepingu ning lisade nr 1 ja nr 2 alusel, millega on korraldatud loomapidaja käest lahti pääsenud hobuslaste püüdmine ja hoiuteenuste osutamine. OÜ Laaneoja on nimetatud teenuse osutamise eest esitanud arve nr 379, mille alusel tasus Vändra Vallavalitsus kokku 782,40 eurot. Vaidlus ei ole nimetatud teenuse osutamises, kuid kostja leiab, et teenuse hind oli ebamõistlikult suur, seejuures ei oleks tohtinud ilma omaniku nõusolekuta anda hobustele ussirohtu ja loomad oleks pidanud tagastama hiljemalt teisel päeval. Lisaks on hageja lasknud hobustele paigaldada mikrokiibid (arve nr 1294, summas 88,08 €), mis on olnud kostja hinnangul põhjendamatu, sest ühel loomal oli kiip ja ülejäänud kahele loomale ei olnud seda vaja.
4.2.Kostja on leidnud, et hageja poolt telliti liiga kallis transport, mille tõendamiseks on ta esitanud väljavõtte kuulutuste portaalist Kuldne Börs, millest nähtub, et hobuste transporditeenust pakutakse 0,5€/km. Vaidlust ei ole selles, et kostja on palunud hageja pakutava transpordiga loomad tagasi kostja valdusesse toimetada. Kohus leiab, et hobuste transportimine on olnud vajalik kulu, samuti ei ole tegemist kostjalt liiga suure tasu nõudmisega. Arvestada tuleb asjaoluga, et kostja poolt kohtule esitatud väljavõte kajastab hobuste transporti olukorras, kus on võimalik hobuste omanikuga kokku leppida, kuidas ja kuhu tuleb loomad viia. Antud olukorras tuli loomad kinni püüda ja loomad turvaliselt hoiukohta ära viia, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ka mõnevõrra kõrgema hinnaga teenuse osutamine (2€/km). Samuti tuleb arvestada seda, et juhul, kui kostja leidis, et tegemist on liiga suure kuluga oleks ta saanud transportimist vähendada poole võrra. Kostja enda soov oli, et hageja toimetaks hobused tema näidatud aadressile. Seega oleks kostja saanud tagasitoomise kulu vältida. Kostja on leidnud, et tema eest on varjatud hobuste asukohta, mistõttu on loomade hoiukulud suuremad hagejast tingitud asjaolude tõttu. Hageja on eelistungil võtnud õigeks asjaolu, et 07.09.2017.a. teatati kostjale, et kõnealused hobused on kolmanda isiku talli viidud. Samuti on leidnud G. Guljajev kirjalikes selgitustes kinnitust asjaolu, et teadaolevalt on K. K. isikuks, kes hobuste leidmise asukoha lähistel hobuseid peab. Samuti oli kostajaga kontakt olemas, mida näitavad ka kostja poolt kohtule esitatud fotod SMS-dest. Hageja on 11.12.2017.a. menetlusdokumendis selgitanud, et hobuste veoks oli sobilik aeg alles 10.09.2017.a. ning hobuste tuvastamiseks tuli abi küsida Eesti Hobusekasvatajate Seltsilt, kuhu saadeti hobuste identifitseerimist võimaldav loomade kirjeldus. Võttes arvesse, et kostja on soovinud hageja transporti, siis tuli tal arvestada ka asjaoluga, et loomade tagasisaamine võib viibida ja sellest kasvavad hoidmise kulud. Juhul, kui kostja oleks viinud hobused tallist varem ära, oleks ka hoidmise kulud olnud väiksemad. Seejuures tuleb arvestada, et hageja kohustuseks oli tuvastada,
2-17-12942
kas hobused kuuluvad kostjale, kuid kostja ei esitanud koheselt vajalikku dokumentatsiooni, mistõttu oli kostjast tingitud asjaolude tõttu hobused tallis kauem, mille eest tuleb kostjal ka tasuda. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid haavarohu kasutamises osas, kuid leiab, et ussirohu kasutamine oli hobustele ohtlik, mistõttu ei tohtinud seda ka hobustele manustada. Hageja on põhjendanud ussirohi andmist sellega, et tallides teostatakse alati parasiiditõrjet, et takistada parasiitide levikut. Seega juhul, kui tuuakse tundmatust pidamistingimustest saabunud hobused, siis tehakse ka ussitõrje. Kohus leiab, et hageja seisukohad on põhjendatud, ussirohu andmine oli vajalik selleks, et kinni püütud hobuseid saaks koos teiste hobustega hoida. Kohus leiab, et on hobuste püüdmine, transport, haava- ja ussirohu andmine ning tallis pidamine on LTTS § 12 lg 3 tähenduses kodulooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud, mille loomaomanik (kostja) peab kohalikule omavalitsusele (hagejale) hüvitama. Hobustele kiibi paigaldamine ja ussirohu andmine ei olnud kostja hinnangul põhjendatud. Hageja on põhjendanud mikrokiibi paigaldamist asjaoluga, et kinni püütud hobuseid ei olnud võimalik identifitseerida. LTTS § 11 lg 2 ja põllumajandusministri 21.12.2009.a. määruse nr 128 alusel kuuluvad identifitseerimisele ka hobuslased. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud hobuste kiibistamine vajalik, sest need hobused olid vajalike dokumentidega ja ühel hobusel oli kiip paigaldatud. Hageja väitel anti OÜ Laaneoja tallidesse toimetatud hobustest viivitamatult teada veterinaararstile, kes vaatas hobused üle ja tegi esmased vajalikud toimingud. Kõigile kolmele hobusele paigaldati dr M.T.i poolt mikrokiibid, mille eest tuli hagejal mikrokiipide ja koos konsultatsiooniga tasuda kokku 88,08 eurot. Kohtule esitatud hobuste passide kohaselt kuulub kostjale järgmised hobused: hobune Niina (sünd 06.01.1988.), kellele on väljastatud pass nr 23343000778288, hobune Ere (sünd 26.04.1991.), kellel on väljastatud pass nr 233403000804591 ja hobune Angus (sünd 01.01.1998.), kellele on väljastatud pass nr 233999000011198. Nimetatud passidest nähtuvad hobuste kirjeldused, mille põhjal võib veenduda, et tegemist on kostjate hobustega. Nimetatud hobused on ka hageja poolt kostjale tagastatud, seega on passides nimetatud hobused sõiduteelt kinni püütud. Kohus asub seisukohale, et hobuste kiibistamine ei olnud seotud nende hoidmisega ega pidamisega, sest vajalikud andmed olid loomade tuvastamiseks olemas. Seejuures tuleb võtta arvesse, et kohtule esitatud hobuse Anguse passist nähtub, et kiip oli hobusele paigaldatud. Hageja poolt tellitud kiibistamise kohta on hobuste märgistamise teadetes märgitud, et hobused on 08.09.2016.a. kiibistatud, millel on omaniku märge „S.K..“ Selgusetu on asjaolu, kuidas hageja jõudis hobuste identifitseerimisel järeldusele, et omanik ei ole kostja K.K.. See-eest on kostja esitanud kohtule korrektsed dokumendid, millest nähtub, et omanik on K.K.. Nimetatud tõenditest oleks piisanud, et teha vajalikud järeldused omaniku osas ja jätta kiibistamine tegemata, sest tegelikult oli hagejal teada, kes on hobuste omanik. Kohus leiab, et arvel nr A2016-004429 märgitud kiibi paigaldamisega seotud kulu põhjendamatu ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata, s.o summas 88,08 eurot.
4.3.Kohus leiab, et kiibistamisega seotud kulu ei ole põhjendatud ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 1-3 kohaselt on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine avalikes huvides oluline. Enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata (VÕS § 1020 lg 1). Võttes arvesse, et kostjat peeti juba 07.09.2016.a. tõenäoliseks omanikuks, siis oleks saanud kostjalt nõuda dokumente ja küsida
2-17-12942
arvamust, kas kiibistamine on 08.09.2016.a. vajalik, mida aga ei ole tehtud. Ka hiljem ei ole kostja hageja tegutsemist heaks kiitnud. Samuti ei vasta kiibistamisega seotud kulu kostja eeldatavale tahtele ega ole ka vajalik avalikes huvides. Tulenevalt LTTS § 10 lg 1 loomade identifitseerimisviisid on looma märgistamine, looma kirjeldamine või looma kuuluvuse määratlemine. Kohus nõustub kostjaga selles, et hobuste identifitseerimine oli passides toodud kirjelduse järgi võimalik, samuti on Veterinaar- ja Toiduameti selgituste kohaselt kiibistamine kohustuslik hobustel, kes on sündinud alates 01.07.2009.a. Kõnealused hobused on aga oluliselt varem sündinud, mistõttu puudus ka vajadus hobustele kiibi paigaldamiseks. Põhjendamatut kulu ei pea kostja hagejale hüvitama. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 28.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 870,48 €, mis on ka hagihinnaks on käesolevas asjas. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi summas 782,40 eurot, kuid jätab rahuldamata summas 88,08 eurot. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude proportsioone jagada hagi rahuldamise ulatuse järgi. Eeltoodust lähtudes jagab kohusmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 89 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 11 % kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 155,75 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.